ANATOOMIA: Lihased
1. Skeletilihaste funktsioon Liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel keha ja selle üksikosade
liikumist ruumis
2. Skeletilihaste põhiomadus Võime vastata ärritusele
3. Kõõlus Kõõluse varal lihas kinnitub luudele, kõhredele, liigeskihnudele
4. Lihased osad
5. Mõisted
Aponeuroos Lai lindikujuline kilekõõlus
Innerveerima Närvidega varustama
Sidekirme Lihastega kohevalt ühendatud ja võimaldab neil isoleerituld
kontraheeruda
6. Lihased jaotatakse kuju alusel pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks
7. Lihaste esilekutsutud liigutused jaotus
8. Liigese liigutused
Verikaaltelje suhtes Teostavad pöörlemist
Sagitaaltelje suhtes Teostavad lähendamist ja eemaldamist
Frontaaltelje suhtes Teostavad painutust ja sirutust
9. Mõisted
Eemaldaja Abduktsioon
Lähendaja Adduktsioon
Sirutaja Ekstensioon
Sissepööraja Pronatsioon
Väljapööraja Supinatsioon
Sirutaja Ekstensioon
Tõstur Levatores
Sulgur Sphincteres
Lihastoonus Aitab säilitada keha tasakaalu ja asendit
Lihasväsimus
10. Dünaamiline lihaskontraktsioon
11. Staatiline lihaskontraktsioon
12. Mittetreenitud inimesel hakkavad lihased pärast pingsat treeningut valutama
13. Hingamislihased
14. Kõhupressilihased
15. Diaphragma
16. Mis on ja kus asub perineum
17. Lihased
m. masseter
m. biceps brachii
m. triceps brachii
m. deltoideus
m. gluteus maximus
m. quadriceps femoris
m. triceps surae
m. sternocleidomastoideus
m. latissimus dorsi
m. pectoralis major
ANATOOMIA: HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM
1. Hingamine Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel
gaasivahetuse ülesannet
2. Hingamiselundid
Ninaõõs CAVUM NASI
Kõri LARYNX
Hingetoru TRACHEA
Peabronhid BRONCI PRINCIPALES
Kopsud PULMONES
3. Kopsuhingamine Õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri
4. Koehingamine Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel
5. Hingamiselundite talitlused
Gaasi vahetus õhu ja vere vahel, õhu juhtimine
6. Hingamiselundid kliinilised praktikas
Ülemised ja alumised hingamisteed
7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasuses võrreldes teiste elundkondadega
Seinad tugevast luust või skelett kõhrest, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga
8. Sissehingatav õhk ninaõões
Toimub õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll
9. Ninakõrvalurked/koopad (siinused)
Asend Ninaõõne küljed
Millised Ülalõualuu-, otsmikuluu- ja põhiluu-urge, sõelluurakud
10. Kõri lad. k. LARYNX
Asend 4.-6. kaelalüli kõrgusel
Kõri kõhred Suurim – kilpkõhr (kõrisõlm), eesseinas – kõripealisekõhr(epiglottis),
allpool - sõrmuskõhr
Kõri osad Kõriesik, kõrivatsake, häälekõrialune õõs
Fuktsioon Avab ja sulgeb söögitoru/hingetoru, kõrist läbi liikuv õhk tekitab
häältepaeltest heli
11. Hingetoru lad. k. TRACHEA
Asend Püstine, 6.-7. kaelalüli kõrguselt, lõpeb bronhidega. 9-15CM
Ehitus Kõhreline eest ja külgedelt, sidekoeline tagumine sein. Seest limane. Koosneb 16-20
kõhrelisest poolrõngast.
Funktsioon Juhib õhku kopsudesse ja kopsudest välja
12. Peabronhid lad. k. BRONCHI PRINCIPALES
Asend Lähtuvad hingetorust ja suunduvad vastavasse kopsu
Ehitus 2 – parem on lühem, vasak on pikem. Omakorda jagunevad väiksemateks osadeks, kuni
lõpevad alveoolidega, kus toimub gaasivahetus.
13. Kopsud lad. k. PULMONES
Parem kops lad. k. PULMO DEXTER koosneb 3 sagarast
Vasak kops lad. k. PULMO SINISTER koosneb 2 sagarast
Asend Paiknevad rindkereõõnes pleurakottides. Alumine osa laiem (toetub vahelihasele), ülemine
osa tipulaadne (2-3CM rangluust kõrgemal)
Ehitus Kujult meenutab koonust, mille alumine laiem osa – põhimik – toetub vahelihasele ja ümar
ülemine ots – tipp – ulatub kaela piirkonda
Kopsude pinnad Kopsude välimine e. roidmine pind, alumine e. vahelihaseline, mediaalne e.
keskseinadmine. Moodustised on kopsuvärat ja kopsujuur.
14. Kopsude vereringesüsteemid
Funktsioonid 1. VVR – Varustab verd uue hapnikuga ja võtab verest ära süsihappegaasi
2. SVR – Tagab vereringe kopsudes eneses, varustades kopsu hapniku ja toitainetega
15. Mõisted
Kopsuvärat lad. k. HILUS PULMONIS – süvend, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (sisenevad), kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (väljuvad)
Kopsujuur lad. k. RADIX PULMONIS – Kopsuvärat koos ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure
Kopsualveool Teostavad kopsude peamist ülesannet – gaasivahetust, poolkerakujulised sopised
läbimõõduga 0,25MM,
Pleura Koosneb kahest lestmest ja moodustab pleurakoti
Pleuraõõs Lestmete vaheline pilutaoline ruum – PUUDUB ÕHK
Mediastiinum Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum
Bronhiaalpuu Hingamisteede jagunemine peabronhidest väiksemateks osadeks, kuni
alveooli ja sombujuhadeni
16. Inspiirium
Sissehingamisel roided tõstavad sissehingamislihaseid
17. Ekspiirium
Sissehingamisel laskuvad roided alla, diafragma kumerub, rindkere maht väheneb ning kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku
18. Hingamistüübid Abdominaalne, diafragmalaane, segahingamine, torakaalne
19. Mõisted
Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis.
Hingamismaht Sisse- ja väljahingatava õhu kogus iga hingamisliigutuse jooksul
Pneumotooraks Pleuraõõnde tekkinud õhk tekitab õhkrinna
Düspnoe Hingeldus
Apnoe Hingamisseiskus
Hüperventilatsioon Inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt
Hüpoksia Hapnikuvaegus kudedes
20. Arvväärtused
Hingamissagedus Täiskasvanul n: 15-20x’, m: 12-15x ’ Vastsündinul 60x’
Hingamismaht Täiskasvanul 0,5L
Kopsude eluline maht 5L
21. Hingamiskeskus
Asend Paikneb piklikus ajus ja ajusillas
22. O2 sisaldus on kõrgeim sissehingatavas õhus
23. CO sisaldus on kõrgeim väljahingatavas õhus
24. Hingamise regulatsioon
Reflektoorne Reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist
Humoraalne Organismi elundkondade talitluste regulatsioon