9. Kuulmetõri kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde

10. Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas vedeliku ehk endolümfiga täidetud poolringkanalites.
Tasakaaluelundiga on seotud väikeaju

11. Haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas
Haistmiskeskus paiknevad oimusagaras
Haistmisretseptorid paiknevad taga üleval ninaõõnes

12. Maitsmiselund paikneb limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades

13. Naha pindmist kihti nimetatakse epidermis ehk marrasnahka , selle all asub derma ehk pärisnahk


14. Nahaalune kiht/kude koosneb peamiselt kollageensete kiudude kimpudest, mille vahele jääb rohkesti rasvakoesagarikke. Ta kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest ning on ühtlasi varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu

15. Inimese naha uuenemine toimub 21-28 päevaga

16. Naha funktsioon
1) Katte- ja kaitsefunktsioon
2) Hingamisfunktsioon
3) Eritusfunktsioon
4) Ainevahetuslik funktsioon
5) Termoregulatsioon

17. Naha tekised on karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre

18. Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas.

19. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaalselt. Sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga

20. Merokriinsed higinäärmed esinevad üle kogu keha. Nende tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine

21. Higinäärmeid on kõige tihedamini peopesas ja jalatallas (kuni 1000 nääret 1CM kohta)

22. Higi on happelise reaktsiooniga vedelik

23. Higi eritub inimesel umbes 0,5L ööpäevas

24. Higinäärmete tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine, võtavad osa ka ainevahetuse ja mürkainete eritamisest.

25. Rasunääre soodustab naha ja karva püsimist elastsena. Leidub kõikjal nahas väljaarvatud peopesad ja jalatallad

26. Naharasu funktsioon on naha ja karva kaitsmine kuivamise eest.

27. Keele piirkonnad, kus tuntakse maitset
Magus Keele tipp
Hapu Keele servad, taga
Mõru Vallnäsade piirkond (taga)
Soolane Kogu keel

28. Nahas olevad erinevad retseptorid
Kompimis-, temperatuuri-, valuaisting

29. Erinevatest nahapiirkondadest liigub informatsioon suuraju keskmisse tagumisse käärdu