Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklik aju
23. Piklikus ajus on hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused ja kaitsereflekside keskused
24. Väikeaju põhifunktsiooniks on tasakaal¸lihastoonus ja koordinatsioon
25. Keskaju funktsiooniks on kuulmine, nägemine ja mälumise-neelamise koordinatsioon
26. Vaheaju taalamustes paiknevad retseptorid, mis võtavad vastu ärritusi meeleorganitest
27. Hüpotaalamuses paiknevad vegetataiivse NS kõrgemaid keskused
28. Retikulaarformatsioon mõjustab ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut
29. Limbiline süsteem on seotud emotsioonidega ja nende tahtmatu väljendamisega (punastamine)
30. NS’i kõrgeim osa on suuraju koor
31. Pea- ja seljaaju kestad
Kõvakest DURA MATER
Ämblikkest ARACHNOIDEA
Soonkest PIA MATER
Nende vahele jäävad subturaalruum, subarachnoidaalruum
32. Ajuvedelik LIQUOR CEREBROSPINALIS ja asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja
subarachnoidaalruumis
Funktsioon Pea-ja seljaaju mehhaaniline kaitse trauma eest
33. Peaajunärvide funktsioonid
Peaaju närve on inimesel 12 paari
1, 2, 8 Tundenärvid (sens)
3, 4, 6, 11, 12 Motoorsed (mot)
5, 7, 9, 10 Seganärvid
34. Peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid on VII - näonärv
35. Peaajunärv, mis innerveerib näo nahka ja mälumislihaseid V – kolmiknärv
36. Peaajunärv, mis innerveerib platüsmat VII – näonärv
X peaajunärv UITNÄRV, mis innerveerib keelt, kõri, neelu
Kaela eesmisi lihaseid innerveerib 12 – keelealune närv
37. Tingimatud refleksid on refleksid, mis on sünniga kaasas. Näiteks mälumis-, hingamisrefleks
38. Tingitud refleksid on refleksid, mis tekivad inimese elu vältel. Näiteks ohtudest põhjustatud
valurefleks
39. Lühiajaline mälu mõistetakse informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi
40. Pikaajaline mälu mõistetakse informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg
41. Une vajadus täiskasvanul 7-8H ja väikelapsel 10-11H
42. Vegetatiivne NS innerveerib siseelundeid – elundsüsteeme, millega on seotud organismi
kasvamine. Ei allu inimese tahtele
43. Vegetatiivne NS jaotub:
1) Sümpaatiline – siseelundites erutuse pidurdamine
2) Parasümpaatiline – kutsub esile erutuse
Sümpaatikuse toimel südametegevus kiireneb
Silmapupill laieneb
Parasümpaatikuse toimel südametegevus aeglustub
Soolte motoorika kiireneb
44. Veget. NS’i sümpaatikus on ülekaalus erutus
Parasümpaatikus puhkeperiood
ANATOOMIA: MEELEELUNDID JA NAHK
1. Inimese meeleelundid
a) Nägemiselund (silm)
b) Kuulmis- ja tasakaaluelund (kõrv)
c) Haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond)
d) Maitseelund (maitsmisnäsad)
e) Kompimiselund (nahatundlikkus)
2. Silm lad. k. OCULUS
Koosneb Silmamuna, apiaparaadid (silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat)
3. Mõisted
Skleera Sidekoeline kiht, mis ümbritseb silmamuna, annab silmale kuju
Iiris Pigmendikude, mille lihased kontrollivad silma tungiva valguse hulka
Retina Võrkkest, optiline nägemisosa - sisaldab valgustundlikke elemente
Kepikesed Nägemine videvikus - mustvalge
Kolvikesed Päevane nägemine – eristab värve
Klaaskeha On läbipaistev sültjas ollus, mis täidab ruumi läätse ja võrkkesta vahel
Silmalääts On kaksikkumer, võimaldab muuta fookuskaugust
Jodopsiin Kolvikestes olev valgustundlik aine
Rodopsiin Kepikestes olev nägemispurpur
Silma adaptsioon Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel
Akommodatsioon Silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid esemeid
Nägemisteravus Silma võime eraldada kaks punkti nende minimaalsekauguse puhul
üksteisest
4. Lühinägevuse korral näeb inimene hästi lähedale
Nägemise korrektsioon toimub miinus-klaasidega, millised on kaksiknõgusa kujuga
5. Kaugenägevuse korral näeb inimene hästi kaugele
Nägemise korrektsioon toimub pluss-klaasidega, millised on kaksikkumera kujuga
6. Kõrv lad. k. AURIS Jaguneb
a) Väliskõrv
b) Keskkõrv
c) Sisekõrv
7. Trummikile eraldab välimiskõrva keskkõrvast
8. Kuulmeluukesed asuvad keskkõrvas