14. Munandimanus Seemnerakkude reservuaar Asend Munandi tagumisel serval
15. Eesnääre lad. k. PROSTATA
Asend MEESTEL põie all
Funktsioon Selle nõre lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja aktiviseerib
seemnerakke (muudab liikuvateks)
16. Lahklina lad. k. PERINEUM
Asend Reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohal
Jaotus Vaagnadiafragma ja urogenitaaldiafragma
Mehel Lahkliha läbivad kusiti membraanosa
Naisel Lahkliha läbivad kusiti ja tupp
ANATOOMIA: SEEDEELUNDITE SÜSTEEM
1. Seedekanal
Suuõõs CAVUM ORIS
Neel PHARYNX
Söögitoru OESOPHAGUS
Magu GASTER
Peensool INTESTINUM TENUE
Jämesool INTESTINUM CRASSUM
2. Suured seedenäärmed
Maks HEPAR
Kõhunääre PANCREAS
3. Mõisted
Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis
segatakse seedemahlaga
Resorptsioon Kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole
seina ja satub verre- ja lümfikapillaaridesse
Elminatsioon Protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu ekskreteerikase
roojana (uriinina)
Defekatsioon Roojamine
4. Suuõõne osad
Suuesik VESTIBULUM ORIS
Pärissuuõõs CAVUM ORIS PROPRIUM
Piiriks nende osade vahel hambad
5. Hambad DENTES
Jäävhambad Ühel kaarepoolel on neid 8. Seega kokku 32
Piimahambad Arvult 20
6. Hammaste tüübid
2 lõikehammast DENS INCISIVUS – toidu läbilõikamiseks
1 silmahammas DENS CANINUS – toidu murdmiseks
2 eespurihammast DENTES PRAEMOLARES – tükeldamiseks
3 purihammast DENTES MOLARES – mälumiseks
7. Keele funktsioonid LINGUA
Kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus
8. Süljenäärmed ja avanemiskohad GLANDULAE SALVIALES
Kõrvasüljenääre GLANDULA PAROTIS – Asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise ülemise purihamba piirkonnas suuesikusse.
Alalõuaalune nääre GLANDULA SUBMANDIBULARIS – Asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel.
Keelealune nääre GLANDULA SUBLINGUALIS – Asub suupõhjas limaskesta all, palju väikeseid juhasid, mis avanevad suupõhja keelealusel kurrul.
Ööpäev 1-1,5L
9. Sülje toimel algab süsivesikute lõhustumine
10. Neel lad. k. PHARYNX
Asend Ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga
Osad Ninamine osa – ulatub koljupõhimikust pehmesuulaeni ja ühendav ninaõõnt
tagasõõrmete kaudu suuõõnega
Suumine osa – Ulatub pehmesuulaest kõri juurdekäiguni
Kõrimine osa – On neelu alumine kõige pikem ja kitsem osa
11. Lümfoidne neelurõngas
Funktsioon Kaitsefunktsioon haigustekitajate eest
Koosneb 2 kurgumandlist, 1 keelemandlist, 2 tõrvemandlist ja 1 neelumandlist
12. Söögitoru lad. k. OESOPHAGUS
Pikkus 25-30 cm
Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas
Ehituslik iseärasus Ülemine pool on vöötlihas ja alumine on silelihas
13. Kõhuõõs lad. k. CAVUM ABDOMINIS
Ülakõht EPIGASTRIUM – maks, magu, kõhunääre
Keskkõht MESOGASTRIUM – peensool, neerud
Alakõht HYPOGASTRIUM - pärasool
14. Kõhukelme lad. k. PERITONEUM
Väline leste
Sisukõhukelme Katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva
15. Magu lad. k. GASTER
Asend Kõhuõõnes diafragmakupli all
Osad Läviseosa, maokeha, lukutiosa
Funktsioon Toidu vastuvõtmine, segamine, happega töötlemine ja vedeldamine
Keskkond Happeline
Näärmete funktsioon Lima produktsioon (kaitseb mao seina kahjustuste eest), HCL valmistamine
(hapustab toidu ja lõpetab sülje ptüaliini toime), vesi (niisutab allaneelatud
toitu), seesmine faktor (vajalik B12 vit. imendumiseks)
Maomahlas leidub valke lõhustuvaid fermente
Pepsinogeen lõhustab Valke
Lipaas lõhustab Emulgeeritud rasvu
Soolhape Pehmendab tselluloosi
Ööpäev 1,5L
16. Peensoole osad INTESTINUM TENUE
Pikkus 5M
Kaksteistsõrmiksool DUODENUM
Tühisool JEJUNUM
Niudesool ILEUM
Funktsioon Peensoole mahla sekretsioon, toidukördi edasitoimetamine soole peristaltiliste liigutuste abil, täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine, kaitse bakterite vastu, toitainete resorptsioon
17. Peensoole limaskesta ehitus
Omab rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaar- ehk ringkurrud.
Limaskest toodab soolemahla
Ööpäev 3L, pH = 7,8 - 8,0
18. Kõhunääre PANCREAS
Asend Pea paikneb duodeenumi lingu sees, keha paikneb mao taga, saba vasaku
neeru ees
Duodenumi ülemisse ossa kaksteistsõrmiku suurel näsal PAPILLA VATERI, avanevad ülalt ühissapijuhad, vasakult kõhunäärmejuha, avause suleb (M.) SPHINCTER ODDI
Amülaas Toimib süsivesikutele
Lipaas Toimib rasvadele
Trüpsinogeen Toimib valkudele
Ööpäev 1-2L
19. Maks lad. k. HEPAR
Asend Paikneb vahelihase all.
Kaal 1,5KG
Siseehitus 4 sagarat, läheb üle segmentideks ja sagarikeks
Verevarustus Eriline, kuna siseneb nii veen, kui arter ja põhilise verevarustuse saab veeni kaudu
Funktsioonid Laguproduktide lagundamine, energia allikas, seedimisabiainete
produktsioon, maksas erinevad suured vitamiinide varud, inaktiveerib
hormoone (insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnääre ja
suguhormoonid), veredepoo ja veedepoo
Sappi ööpäevas 0,75L
20. Sapipõis lad. k. VESICA BILARIS
Maht 60ML
Funktsioon Peensooles sapisoolad emulgeerivad rasvu, soodustades nii nende
seedimist
Toitainete seedimine Tähtsus rasvade seedimisel
21. Milliste ühenditena omastab organism toiduga saabunud
Valgud Aminohapped
Rasvad Rasvhape
Süsivesikud Glükoos
22. Millised toitained imenduvad peensoolest ja mis ühenditena
Valgud Aminohapped
Rasvad Rasvhape
Süsivesikud Glükoos
23. Jämesool lad. k. INTESTINUM CRASSUM
Umbsool CAECUM, mille juurde kuulub ka ussripik APPENDIX VERMIFORMIS
Ülenev käärsool COLON ASCENDENS
Ristikkäärsool COLON TRANSVERSUM
Alanev käärsool COLON DESCENDENS
Sigmasool COLON SIGMOIDEUM
Pärasool RECTUM
Pikkus 1,5M
Funktsioon Imendumine (roe jääb poolpehmeks), eliminatsioon
24. Jämesoole seina ehitus
Limaskest Puuduvad soolehatud, karikrakud produtseerivad lima, üksikud lümfifolliikulid, pärasoolel pigmenteerunud limaskestaalune kiht
Lihaskest Umb- ja käärsoolel on omapärane pikilihaskiht, mis moodustab kolm umbes 1cm laiust lihaspaela. Soolesein kokku kroogitud. Tekivad väljasopistised ehk käärsoolekoopad
25. Jämesooles imendub
Vesi, mineraalsoolad ja ka mõned ravimid
ANATOOMIA: NÄRVISÜSTEEM
1. Närvirakul ehk NEURON on järgmised jätked
Dendriit Juhitakse erutust närviraku suunas
Akson Juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (nt. lihasesse)
2. Innerveerima Närvidega varustama
3. NS ülesanded
a) Loob organismi sideme väliskeskkonnaga
b) Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevus organismis kui tervikus
NS jaguneb
a) Somaatline ehk kehanärvisüsteem
b) Vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem
4. Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel
5. Hallollus koosneb neuroni kehadest
6. Valgeollus koosneb neuroni jätketest
7. Suurajukoor koosneb hallollusest, juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb
informatsioon
8. Mõisted
Parees Lihaste nõrkus
Paralüüs Lihaste halvatus
9. Talitluse järgi jagunevad närvid
Tundenärvid Erutus elundist KNS’i e. aferentsed
Viimanärvid Viivad erutuse KNS’st elundisse e. eferentsed
Seganärvid Enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude
10. Erutus läbib närviraku polaarselt – ainult ühes suunas – dendriidilt neuriidile
11. Sünaps Neuronite puutekontaktid, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele
12. Refleks KNS’i vahendusel toimuv vastureaktsioon ärritusele
13. Spinaalsegmendiks ehk seljaajusegment nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis moodustab ühe spinaalnärvipaari ja neid on inimesel 31, mis jagunevad vastavalt asetusele 8 kaelaosas, 12 rinnaosas, 5 nimmeosas, 5 ristluuosas, 1 õndraosas.
14. Juhteteed Sidepidamine peaaju ja seljaaju vahel
15. Ülenevad juhteteed on sensoorsed ja kulgevad retseptoritest läbi seljaaju peaajju
Alanevad juhteteed on motoorsed ja kulgevad peaajust seljaajju
16. Seljaajunärve on inimesel 31 paari
17. Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad roiete vahel ja nad ei moodusta närvipõimikuid
18. Seljaajunärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsiooni piirkond
a) Kaelapõimik – pea, kael ja vahelihas C1-C4
b) Õlapõimik – õlavööde ja ülajäse C5-C8
c) Nimmepõimik – kõhu lihased, reie eesmined lihased
d) Ristluupõimik – lahkliha, vaagna ja reie tagakülje lihased, alajäse ja suguelundid
19. Ülajäset innerveerivad närvid paiknevad õlapõimkus
Alajäset innerveerivad närvid aga nimme-ja ristluupõimikud
20. Suurim ja võimsaim närv inimkehas on istmikunärv - ishiaadikusnärv
21. Peaaju asub koljuõõnes ja kaalub 1300g
22. Peaaju ja seljaaju on omavahel ühenduses juhtetee varal