26. Vereloomeelundid Lümfisõlmed, punane luuüdi, põrn, harkeelund
27. Vere funktsioonid
Transport Transpordib hingamisgaase – hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse
Kaitse Hüübimisvõime
Veri hoiab pH taseme organismis normipiires
Valgudepoo Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks
28. Veri koosneb
Erütrotsüüdid Punaverelibled
Leukotsüüdid Valgeverelibled
Trombotsüüdid Vereliistakud
29. Vereloomeelemendid/vererakud
Erütrotsüüdid Sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi.
Naistel 4,0-5,5x1012/liitris
Meestel 4,5-6,0x1012/liitris
Funktsioon Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse
Leukotsüüdid Kaitseb organismi
4,0-8,8 (10)x109/liitris
Trombotsüüdid Osaleb hüübimises
150-400x109/liitris
30. Inimese veregrupid
A, B, AB, O
31. Reesusfaktor
Rh. Pos. Antigeen D on inimesel olemas
Rh. Neg. Antigeen D ei ole inimesel olemas
32. Verevalgud
Toitumisfunktsioon Globuliinid, fibrinogeenid
Transpordifunktsioon Albumiinid, globuliinid
Kandjafunktsioon Albumiinid, globuliinid
33. Mõisted
Süstol Vatsakeste kontraktsioon
Diastol Vatsakeste lõõgastumine
Südame minutimaht Vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul
Südame löögimaht Väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse
Südame löögisagedus Normaalselt 60-80 korda minutis
EKG Südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus
Tahhükardia Südamefrekvents üle 100 korra minutis
Bradükardia Südamefrekvents alla 60 korra minutis
Hüpotoonia Vererõhu normaalsest madalaim väärtus
Hüpertoonia Normaalsest kõrgem vererõhk
34. Vererõhk Rõhk mida veri avaldab arterite seinale
Norm. täiskasvanul 120/80 mmHg
35. Pulsisagedus On arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst.
Sõltub Veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest
36. Pulsi palpeerimine
Randmel a. radialis
Kaelal a. carotis
Kubeme piirkonnas a. femoralis
ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM
1. Eritusfuntksiooni täitvad elundid organismis
* Neerud Eemaldavad organismist valkude laguprodukte, vett ja soolasid. Aitavad vere
osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele
* Kopsud Eritavad vett ja süsihappegaasi
* Jämesool Eritab laguprodukte, sapipigmente ja mitmeid mineraalsooli
* Nahk Valkude laguproduktid ja mõned soolad
2. Neer REN, neerud RENES.
Parema neeru asukoht on 12 rinnalüli
Vasaku neeru asukoht on 11 rinnalüli
Funktsioon on kehavedelike tasakaalu tagamine organismis
3. Nefron on neerude struktuurne ja funktsionaalne ühik. Nefronites toimub uriini valmistamine.
4. Neerude verevarustuse iseärasused: Kaks kapillaaride süsteemi, ühed moodustavad päsmakesi ja teises voolab arteriaalne veri. Teised paiknevad nefroni kanalikeste vahel ja neis muutub arteriaalne veri venoosseks
5. Kusejuha URETER
Pikkus 25-30 cm
Asend Kõhuõõne tagasein
Funktsioon on Uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide
6. Kusepõis VESICA URINARIA maht 500-700 ml
Asend Väikevaagna eesmine osa
Funktsioon on Uriini talletamine
7. Kusiti URETHRA
Funktsioon on kusepõie perioodiline tühjendamine
Naise kusiti pikkus 3,3-3,5 cm, paikneb tupe ees URETHRA FEMININA
Funktsioon: Uriini väljutamine
Mehe kusiti pikkus 18-25 cm, paikneb URETHRA MASCULINA
Osad: Eesnäärme-, membraan- ja käsnosa
Funktsioon: Uriini väljutamine, seemnevedeliku väljutamine
8. Munasari lad. k. OVARIUM kr. k. OOPHORON
Funktsioon on Munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissugu hormoone
9. Mõisted
Folliikulid Vedelikuga täidetud põis, kus asub munarakk
(Munasarjanääpsud) Vastsündinud 200000-400000 primaarfooliikuli.
Puberteedieas – prim. → suurenevad – sekund. folli.
Suguküpseeas – fertsiaarsed folliikulid
Graafi põieke Fertsiaarsed folliikulid
Ovulatsioon Iga 28 päeva tagant üks valminud folliikulitest lõhkeb ja munarakk uhutakse
koos folliikulivedelikuga munasarjast välja
Kollakeha Moodustub lõhkenud folliikuli koha peale ja toodab hormoon progestrooni
Valkjas keha Kollakeha taandarenemisel tekkiv armkude – valkjas keha
Progestroon Hormoon, mis kiirendab seemneraku saba liikumist
Östrogeen Naissuguhormoonid
Menstruatsioon Mitteviljastunud munaraku väljutamine koos endomeetriumi funktsionaalse
kihiga (limaskest)
Kestus 3-5 päeva irdumisfaas
Tsükli kestus 28 päeva. 3-5 päeva irdumisfaas
Ovogenees Munaraku areng, toimub munasarjas
Spermatogenees Seemneraku areng, toimub munandites
Ovulatsioon Toimub 14. päeval
Fertilisatsioon Östrogeenide toimel endomeetrium vohab – kasvab näärmekude, näärmed
paiknevad, muutuvad väänilisteks, paraneb verevarustus
Lunaarkuu 4 nädalat
Raseduse kestus 10 lunaarkuud = 40 nädalat
10. Munajuha lad. k. TUBA UTERINA
Asend Väikevaagna õõnes emaka ülemises servas
Funktsioon Tema kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse
11. Emakas lad. k. UTERUS
Asend Väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel
Seina kihid Emaka sein on 1-2,5 cm paksune ja koosneb kolmest kestast:
Sisemine – limaskest ehk ENDOMETRIUM (endometrium)
Keskmine – lihaskest ehk MÜOMETRIUM (myometrium)
Välimine – serooskest ehk PERIMETRIUM (perimetrium)
12. Tupp lad. k. VAGINA
Asend Suundudes ette alla, läheb läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb
suurte häbememokkade vahelises pilus.
Funktsioon Sünnitusel tuleb laps välja, suguühte ajal läheb peenis sisse
13. Munand lad. k. TESTIS
Asend Vaheseinaga kaheks jaotunud mitmekihiline õhukese seinaga
munandikottides
Ehitus 200-300 sagarikku.
Funktsioon Meessugurakkude paljunemine seemnetorukestes