2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM
1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas
2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas
3. Mõisted
Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned
Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata
Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi
all
4. Arteri ja veeni seina erinevused
Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku
Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas
Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda
5. Süda lad. k. COR
Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 mediaantasapinnast vasakul. Pikitelg kulgeb põiki ülevalt paremalt ette alla vasakule.
6. Südame kihid
Sisekest Endokard ENDOCARDIUM
Lihaskest Müokard MYOCARDIUM
Väliskest Epikard EPICARDIUM
7. Perikard Südamepaun
8. Südame vasakus pooles voolab venoosne veri
Südame paremas pooles voolab arteriaalne veri
9. Südame kambrid
Parem vatsake VENTRICULUS DEXTER
Parem koda ATRIUM DEXTRUNUM
Vasak koda ATRIUM SINISTRUM
Vasak vatsake VENTRICULUS SINISTER
10. Südame klapid asukoht, hõlmade arv, ladina
Kolmehõlmne Trikuspidaalklapp – Paremal südamepoolel
Kahehõlmne Mitraalklapp – Vasakul südamepoolel
Kolmene poolkuu Semilunaarklap – Kopsutüve ja aordi väljumiskohalt vastavalt paremast ja vasakust vatsakesest paiknevad kopsutüve- ja aordiklapid
Funktsioon Takistavad vere tagasivoolu vatsakestest kodadesse ja veresoontest vatsakestesse
11. Koronaarvereringe
Toimub parema ja vasaku südame pärgarteri e. koronaararteri kaudu, mis lähtuvad aordi algusosast ja varustavad verega südamelihast. Venoosne veri koguneb veenulitest suurematesse südameveenidesse. Peaaegu kõik südameveenid suubuvad pärgurkesse e. siinusesse ja selle kaudu viiakse veri südame paremasse kotta. Pärgurke ja pisimate veenidega lõpeb koronaarvererige.
Funktsioon Südame enda verevarustus
12. Suur vereringe
Funktsioon Kõikide elundite varustamine hapnikurikka (arteriaalse) verega ja ainevahetusproduktide eemaldamine (venoosse verega).
13. Suur vereringe algab aordiga südame vasakust vatsakesest
Suure vereringe veri koguneb ülemisse ja alumisse õõnesveeni, mis suubuvad südame paremasse kotta.
14. Väike vereringe
Funktsioon Gaasivahetus – verest läheb alveoolidesse süsihappegaas ja alveoolidest satub verre hapnik. Selle tulemusena muutub venoosne veri arteriaalseks.
15. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega, mis kannab venoosset verd kopsudesse.
Väikese vereringe veri voolab kopsudest 4 kopsuveeni kaudu (kummastki kopsust 2 veeni) südame vasakusse kotta.
16. Aort AORTA
Aort väljub südame vasakust vatsakesest ja suundub ülespoole üleneva aordina kuni parema 2. roide kõhreni. Rinnakupideme taga pöördub aort taha ja vasakule, moodustades aordikaare, laskub seejärel lülisamba ees allapoole alaneva aordina, jagunedes omakorda rinnaaordiks ja kõhuaordiks.
17. Aordikaarest lähtuvad harud
Õlavarre-peatüvi
Vasak ühine unearter
Vasak rangluualune arter
18. Peamine pea piirkonda verega varustav veresoon on unearter
Peamine pea piirkonnas venoosset verd koguv veresoon on ülemine õõnesveen
19. Veenid jagunevad pindmisteks ja suvadeks
20. Ülemisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku õlavarre-peaveeni kaudu
Keskpidine küünraveen VENA MEDIANA CUBITI
Rangluualune veen VENA SUBCLAVA
21. Alumisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku ühise niudeveeni ühinemisel
22. Värativeen VENA PORTA
Tähtsus Anastomooside tõttu tagatakse kollateraalne vereringe, kui vere äravool antud piirkonnas või elundi peamise veeni kaudu on raskendatud
Moodustamine Ülemise ja alumise kinnitiveeni ning põrnaveeni ühinemisel
Kogumispiirkond Venoosne veri kõhuõõne paaritutest elunditest (magu, peensool, põrn, kõhunääre,sapipõis)
23. Lümfisüsteem
Funktsioon Eriliste rakkude produtseerimine – lümfotsüüte – mis võtavad osa organismi immuun- e. kaitsereaktsioonidest, muutudes seejuures kaitserakkudeks – immunotsüütideks.
24. Lümfisüsteem on venoosse vereringe paralleelne äravoolusüsteem.
Lümfisoonte ehitus on saranne veenidega sest kulgeb ainult ühes (tsentraalses) suunas ja vallandub tagasi vereringesse, ülemise õõnesveeni süsteemi.
25. Regionaarsed lümfisõlmed
Ülajäsemed Küünra- ja kaenlaaugus
Alajäsemed Põlveõndlas ja kubemes