2. mõjutada keskkonda nii, et see vastaks veel paremini organisatsiooni vajadustele
19. Organisatsioonikultuuri mõiste
E. Schein - “Organisatsiooni kultuur on peamised tõekspidamised, mis on organisatsioonil kujunenud suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegutsemise käigus. Seetõttu peetakse neid õigeks ja õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetus-, mõtlemis- ja käitumisviise.”
20. Organisatsioonikultuuri tegurid
Organisatsiooni kultuuri võib vaadekda koosnevana 10 osast mida mõjutavad mitmesugused tegurid:
1) individuaalne initsiatiiv:
a) organisatsiooni tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus; õiguste ja vastutuse jaotumine
b) autokraatlik ja demokraatlik juhtimisstiil
c) alluva tahe ja oskus täita suurema vastutusega ülesandeid
2) riski aksepteerimine
3) suund – mil määral on organisatsiooni liikmetele organisatsiooni eesmärgid selged või ebaselged
4) integreerumine – millisel tasemel on koostöö
5) juhtkonna toetus alluvatele
6) kontroll – reeglite ja ettekirjututuste hulk, mille abil kontrollitakse alluvate tööd. Kontroll on reeglina ettevõttes ebapopulaarne tegevus.
7) identiteet – mil määral samastavad töötajad ennast organisatsiooniga (ka nn firmapatriotism, pühendumine organisatsioonile)
8) hüvituste süsteem – tasustamise süsteem, mis on üles ehitatud vastavalt hinnangutele ja ametikohale ning mida aeg-ajalt korrigeeritakse
9) konflikti tolerants – millisel määral on organisatsioonis levinud kriitika ja milline on konfliktide iseloom
10) kommunikatsioon – see on ametliku ja mitteametliku kommunikatsiooni osa info liikumisel organisatsioonis.
21. Organisatsioonikultuuri tasandid
Organisatsiooni kultuuri vüib jagada vaadeldavaks kultuuriks ja süvakultuuriks.
Vaadeldav kultuur on nähtav kõigile, kes organisatsioonis käivad: külastajatele, klientidele, töötajatele. See väljendub viisis, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab.
Süvakultuur on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhiväärtused, mis on sageli sõnastatud organisatsiooni ülesannetes ja strateegias. Väärtusteks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse.
22. Eetilise juhtimise põhimõtted
Juhi ja organisatsiooni eetika väljendub esmajoones selles, kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid (värbamine ja vallandamine, töötasu, töötingimused, privaatsus), kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni (firmasaladuste hoidmine, ausus kulude arvestamisel) ning kuidas koheldakse väljastpoolt sisenejaid (kas klienti teavitatakse toote puudustest, kas aktsionäridele antakse väärandmeid jne).
Eetilise juhtimise kuus põhimõtet, milleks tuleks lähtuda, on järgmised (Mullane, 2009):
· * usaldusväärsus – ausus, rikkumatus, toeks olemine, lubaduste pidamine, ei tohi teisi inimesi petta;
· * austus – „kuldne reegel“ ehk tee teistele seda, mida soovid, et sulle tehtaks; samuti peenekombelisus, kuulamisoskus, indiviidide erinevuste austamine;
· vastutus – tegude eest vastutamine ning nende eest aru andmine, enesekontroll, endast parima andmine, tegude tagajärgedest aru saamine enne nende korda viimist;
· * erapooletus – ei tohi teisi süüdistada ega ära kasutada, teadlike otsuste tegemine ilma eelistuste või eelarvamusteta;
· hoolivus - lahkus, kaasatundlikkus, omakasupüüdmatus, teiste aitamine igal võimalusel;
· * ühiskondlikkus – parema keskkonna nimel töötamine, keskkonna kaitsmine, demokraatlikkuse poole püüdlemine, seaduste jälgimine.
23. Ettevõtte sotsiaalse vastutuse põhimõtted
Sotsiaalse vastutuse kontekstis on ettevõtte tulemuste saavutamisel oluline rõhk meetoditel ja vahenditel, mitte tulemusel (oluline on see KUIDAS kasum on teenitud, mitte kui palju).
Sotsiaalse vastutuse 4 etappi:
*Majanduslik vastutus - tee kasumit ja täida seadust
*Vastutus avalikkuse ees - avalikud esinemised, osalemine erinevate liitude tegevuses, ühiskonda puudutavad artiklik jne
*Sotsiaalne vastutus - palutud sponsorluse jagamine, osalemine heategevusüritustel, sotsiaalsed programmid
*Sotsiaalse lähenemisega juhtimine - sots. vastutus kajastub firma missioonis, heategevusürituste korraldamises, teiste toetamises, keskkonna parandamises
24. Kavandamise mõiste
Kavandamine kui juhtimisfunktsioon seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaks määramises. Kavandamine on alati seotud tuleviku tegevuste kindlaksmääramise ja kujundamisega. Kavandamisega tegelevad kõik juhid nii ametlikult kui ka mitteametlikult.
25. Kavandamise tähtsus
Kavandamine aitab kordineerida tegevust (töötajad saavad teada eesmärgid, hakkavad kooskõlastama oma tegevusi, töötavad meeskonnas).
Vähendab ebaselgust (eesolevad muutused on nähtavad ning juhid saavad seletada töötajatele tegevuste tagajärgi).
Vähendab topelttegevust ning tühja tööd.
Kontrolli võimalus (saab võrrelda tegelikkust eesmärgiga, määrata kindlaks kõrvalekalded ja nende põhjused, võtta kasutusele vajalikud korrigeerivad abinõud).
26. Kavandamiskäik
Kavandamiskäik on toimingute rida, mida tuleb kava koostamisel sooritada.
1) Tulevikus ühiskondliku, majandusliku ja tehnilis-tehnoloogilise keskkonna vajaduste, nõuete ja võimaluste hindamine.
2) Org. liikmete väärtushoiakute, huvide ja taotluste hindamine.
3) Rolli määratlemine, mida organisatsioon peaks muutuvas ja arenevas keskkonnas etendama.
4) Soovitud osa täitmiseks vajalike varude ja nende hankimise allikate analüüsimine.
5) Strateegia kujundamine, mis hõlmaks ja sobitaks kokku võimalused ja organisatsiooni liikmete hoiaku ja taotlused, soovitud rolli ja varud.
6) Kogu org-i pingutusi suunavate kavade koostamine.
7) Allüksustes üksikasjalike tegevusplaanide väljatöötamine.
8) Teabe edastamise korra ja suhtlemise sisseseadmine, mis tagaks asjaosaliste osavõtu kavandamisest.
9) Tagasiside ja kontrollikorra sisseseadmine, is võimaldaks kavade elluviimisel kindlaks määrata probleemid.
27. Eesmärgi mõiste. Nõuded eesmärkidele
Eesmärk on mingi kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada, mingi kavatsus ning tegevuse juhtmõte. Eesmärgid on aluseks tegutsemisajandi ehk motiivi loomisel. TÄPSUS - ÕIGE JÄRJESTUS - ÜHTSUS (teevad eesmärgist tegutsemisaluse)
Nõuded (SMART mudel):
S - specific - eriline
M - measurable - mõõdetav
A - achievable - saavutatav
R - realistic - reaalne
T - time based - ajaga seotud
28. Kavade ja plaanide liigid