1.2.3. Empiirilised uuringud deflatsiooni mõjust
Deflatsiooni mõjugest majandusele on rohkelt uuritud. Suur Depressiooni aastatel ususid paljud, et deflatsioon toob kaasa tõsist SKP vähenemist USA-s ja teistes riikides (Bernanke ja Carey, 1986; Eichengreeni ja Sach, 1985). Peale Suurt Depressiooni aastaid on teistel aastatel empiiriline seos deflatsiooni ja majandusliku languse vahel ei ole hästi tõestatud. Näiteks, Atkeson ja Kehoe (2004) analüüsisid 17 riigi rohkem kui saja aasta andmeid ja tulemused näitasid, et 90% esinenud deflatsioonist ei põhjusta majanduses depressiooni. Vastavalt Rolnicki ja Weberi (1997) uuringutele on ainult nõrk seos pikemas perspektiivis positiivset seost deflatsiooni ja kogutoodangu kasvu määrade kohta.
Sebastien Buttet ja Udayan Roy (2013) järeldasid oma uuringutest deflatsiooni spiraali kohta, et piiramatult tootmise langus on ebareaalne. Nad lähtusid palkade jäikusest ja majanduse isekorrigeerivatest omadustest.
Michael D. Bordo ja Angela Redish (2003) esitasid oma uuringus “Is Deflation Depressing?“ küsimuse deflatsiooni rõhuvast mõjust. Uuriti USA ja Kanada deflatsiooni ajastut ajavahemikul 1870-1896. Mõlemas riigis esines deflatsiooniga aeglase majanduskasv. Uuringu käigus püüti välja selgitada, kas nende kahe nähtuse vahel on seos või see on juhuslik kokkusattumine. Artikli autorid leidsid, et ühendus oli pigem juhuslik kui põhjuslik.
Irving Fisher (1933) on käsitlenud Suure Depressiooni võla ja deflatsiooni teooriat. Tema hüpoteesi kohaselt ligi 25% kumulatiivsest deflatsioonist aastatel 1930-1932 oli sügava depressiooni põhjuseks. Põhjuseks on ootamatu deflatsioon, mis suurendab nominaalse võla koormust ja see põhjustab võlgniku laenude maksejõuetust. See omakorda viib pangad makseraskustesse ja järgneb finantssüsteemi kokkuvarisemine.
Eelnevalt kirjeldatud empiirilised uuringud näitavad erinevaid tulemusi deflatsiooni mõjust majanduskasvule. Paljud uuringud on teostatud Suure Depressiooni aastate kohta või 19nda sajandi lõpu pool, kui esinesid suured hindade kõikumised languse suunas. Seega vajab antud valdkond täiendavat uurimist, mida antud töös käsile võetakse.
2. UURINGU METOODIKA JA EMPIIRILINE ANALÜÜS
Antud uurimistöö eesmärgiks on selgitada majanduskasvu ja inflatsiooni vahelist seost. Selleks tuleks kirjeldada majandusteadlase poolt loodud mudelit, mis näitab inflatsiooni ja majanduskasvu vahelist kausaalsust. Väljavalitud riikide aegridade põhjal saab koostada hajuvusdiagrammi ning vaadata, kas nende seos on negatiivne või positiivne. Korrelatsiooni koefitsient näitab selle juures seose tugevust ja suunda. Üks analüüsi meetoditest, mida ka antud töös kasutati, on aegridade trendi komponentide analüüs. Järgnevalt kirjeldataksegi andmete kogumise ja töötlemise meetodeid ning põhjendatakse nende valikut. Tuuakse välja ka empiirilise analüüsi tulemusi.