õe poolsed selgitused patsiendile
Haiguse tekkepõhjus ja tagajärg:
Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust:
♦ südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid;
♦ embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned;
♦ veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist;
Ligi 90%-l juhtudest on tegu esimese mehhanismiga, mille aluseks on aastatega süvenenud veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos (seda soodustavad riskifaktorid on toodud allpool). Sel puhul kuhjuvad veresoonte seina mitmed ained, tekitades veresoonte läbimõõtu ahendavaid kogumikke ehknaaste. Naastudele aga kinnituvad kergesti vereliistakud, mis kogunedes moodustavad trombi. See aga võib sulgedaveresoone valendiku ning tekitada südameinfarkti.
Südameinfarkt võib olla tervet südame seinapaksust läbiv (transmuraalne) või vaid osa seina haarav (subendokardiaalne). Esimesel juhul kulgeb infarkt alati raskemini.
b) Haiguse riskitegurid:
Füüsilise aktiivsuse puudumine, suitsetamine, ebatervislik toitumine, vanus, hormonaalsed ravimid.
c) Haigusimine diagnoosimine:
Infarkti diagnostikas on kõige olulisem roll elektrokardiogrammil, kus ilmnevad verevarustuse häiretest tingitud iseloomulikud muutused ning arütmiad.
Haiglasse jõudes tehakse vereanalüüsid, millest saab määrata erinevate ensüümide ehk fermentide (kreatiinkinaas, troponiin jt) aktiivsust, mis infarkti korral on suurenenud ning kinnitavad diagnoosi.
Lisaks kasutatakse ka teisi diagnostilisi meetodeid, kuid need puudutavad ravi ning üldseisundit.
d) Haiguse prognoos:
Infarktihaige prognoos sõltub infarkti suurusest ning asukohast, inimese tervislikust üldseisundist, olemasolevatest südame- ja teiste elundsüsteemide haigustest, vanusest, ravi alustamise kiirusest ning tekkivatest komplikatsioonidest ehk tüsistustest (vererõhu langus ja šokk, eluohtlikud rütmihäired, südame rebend või kotjas laiend ehk aneurüsm, varevarustuse puudulikkusest tingitud muud kahjustused).
Kui haige suunatakse kodusele ravile, peab ta hoolikalt järgima etteantud raviskeemi ning režiimi, et vältida infarkti kordumist. 8-10% infarkti haigestunutest sureb ühe aasta jooksul.
e) Õige tervisekäitumine
Et südameinfarkti põhialuseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos, siis on tähtis seda aastatega kujunevat haigust juba varakult ennetada. Selleks on sobivad nn. kümme käsku, mis üldjuhul sobivad ka juba infarkti läbi teinud inimestele:
♦ ära suitseta
♦ võta üks tablett (100mg) aspiriini päevas (kui see pole sinu arsti poolt sulle keelatud)
♦ Kontrolli ning vajadusel ravi oma vererõhku
♦ Kui sul on suhkruhaigus, ravi end korrektselt ning kontrolli pidevalt veresuhkru taset
♦ Söö tervislikult, ära liialda loomsete rasvadega
♦ Kontrolli oma vere kolesteroolisisaldust ning vajadusel alanda seda ravimitega
♦ Ole füüsiliselt aktiivne
♦ Väldi liigse kehakaalu tekkimist
♦ Käi regulaarselt arsti kontrollil
♦ Informeeri alati arsti, kui sinu tervis halveneb.