DIABEETILINE KETOATSIDOOS – peamiselt I tüübi puhul
Diabeetiline ketoatsidootiline kooma on diabeedi eluohtlik raske komplikatsion. Diabeetilise ketoatsidoosi põhjuseks on insuliini vaegus organismis. Insuliini puudusel käivituvad:
· Valkude ja eriti rasvade lõhustumine täiendava energia saamise eesmärgil.
· Maksas glükoneogenees ja happeliste ketoühendite ( atseetäädikhape, beetaoksüvõihape) suurenenud moodustumine. Tulemuseks on ketoatsidoosi teke. Atsidoos tõsine pH <7,25; raske- pH <7,1.
· Väljendunud hüperglükeemia ja osmodiurees.
· Dehüdratsioon ja elektrolüütide kaotus.
· Mikrotsirkulatoorne puudulikkus, organismi energeetiline defitsiit ja nälgus.
Vallandavateks teguriteks võivad olla:
Ø Puudub insuliinravi
Ø Liiga väike insuliini annus
Ø Rohke süsivesikute tarbimine, haige rikub dieeti
Ø Ägedad infektsioonid (tekib suhteline insuliinivaegus).
Ø Operatsioonid, traumad, rasedus jne
Ø Suur alkoholi kogus
Ø Suhkurtõbi on diagnoosimata
Kliiniline pilt:
Ø Areneb välja aeglaselt, järk-järgult paari päeva jooksul
Ø Loidus, apaatsus
Ø Isu kaob, joogijanu
Ø suust atsetooni lõhn
Ø Kõhuvalud, oksendamine (eristada ägedast kõhust)
Ø Silmamunad pehmed
Ø Nahk kuiv, lihased lõdvad
Ø Atsidoosi arenedes – häälekas, tugev nn. Kussmauli hingamine
Ø Kõõlusrefleksid on kustunud
Ø Unisus, uimasus
Ø Veresuhkur tõuseb tunduvalt (tavaliselt üle 15 mmol/l)
Ø Glükosuuria, ketonuuria (uriinis atsetoon)
Ø Järk-järgult teadvusehäire
Ø Kooma
MIDA VAREM JAOLE SAAB, SEDA PAREM ON PROGNOOS!
Ravi:
Põhimõtteks on piisav vedelike ja insuliini manustamine.
Ø VEDELIKU MANUSTAMINE – vedeliku kogudefitsiit võib olla 7-10 l. Asendust alustada 0,9 % NaCl lahusega, erandjuhtudel 0,45%.Infusiooni kiirus esimestel tundidel 1 l. tunnis, edaspidi aeglasemalt.
Ø Glükoosi infusioon 5% glükoosilahusega, kui veresuhkur on langenud alla 10-13 mmol/l. Diabeetik vajab ööpäevas kokku ca 250 g süsivesikuid kui energeetilist substraati.
Ø INSULIINRAVI. Lühitoimelised ACTRAPID; HUMULIN REGULAR; HUMALOG. Manustatakse I.V. kasutatakse perfuusorit. Algdoos 10-12 üh., jatkuvalt 0,1 üh/kg/t. Veresuhkru langetamine ei pea olema kiire. Kui korrektsioon on liiga kiire—ajuturse oht! Veresuhkrut mõõta 1-2—tunniste intervallidega glükomeetriga patsiendi voodi ääres. Jälgida hüpoglükeemia ohu suhtes.
Ø Kaaliumi defitsiidi korrigeerimine.
Ø Happe-aluse tasakaalu korrigeerimine, manustades vajadusel soodalahust.
Ø Hapnikravi
Ø Südamevahendid vajadusel.
HÜPEROSMOLAARNE KOOMA – II tüübi puhul
Ø Ketoatsidoosi ei teki, atsetoonilõhn puudub
Ø Veresuhkrutase on väga kõrge
Ø Vedelikukaotus. Eksikoosinähud kollapsikalduvusega.
Ø Ravi põhiprintsiibid samad. Puudub vajadus atsidoosi korrigeerimiseks.
HÜPOGLÜKEEMILINE KOOMA
Hüpoglükeemiast räägime siis, kui veresuhkur on alla 2,5 mmol/l. Terves organismis ei lange veresuhkru tase tavaliselt alla 4,0 mmol/l ja praktiliselt mitte kunagi alla 3,0 mmol/l. Hüpoglükeemia on ohtlik, kuna aju- ja perifeersete närvirakkude talitlus hakkab kahjustuma, kui veresuhkru tase on langenud alla 2,5 mmol/l.
Põhjused:
Ø Liiga suur insuliini annus, sulfonüüluurea preparaatide üledoseerimine
Ø Süstib insuliini, aga ei söö
Ø Söömisega hilinenud või eine vahelejäänud
Ø Tugev füüsiline koormus
Ø Liigne alkoholi tarbimine
Kliiniline pilt:
Ø Areneb kiiresti
Ø Nõrkus, näljatunne
Ø Higistamine
Ø Käte, jalgade värisemine
Ø Ärritatud, segane, ärevus- ja hirmutunne
Ø Topeltnägemine, kõnehäired
Ø Krambid, lihastoonus tõusnud
Ø Somnolentsus, kooma, tsentraalsed hingamis- ja vereringesüsteemi häired.
Ø Suust ei tule atsetooni lõhna
Ø Veresuhkru väärtus madal
Ø Glükosuuriat ja ketonuuriat ei esine
Ravi:
TEADVUSEL HAIGELE
Ø 3-4 tükki suhkurt
Ø 200 ml piima
Ø Mett, leiba, kartulit
Ø 100 ml toormahla
Ø 1 spl. rosinaid
Ø Kommi
TEADVUSEHÄIRETE KORRAL
Ø Suu limaskestadele määrida mett või siirupit
Ø I/m glükagooni 1 mg
Ø 10%-list glükoosi kiire infusioonina
Ø 40%-list glükoosi 30-40 ml i/v
Šokist tuleb haige välja umbes 10-20 minutiga.
Hüpoglükeemilise šoki ja diabeetilise ketoatsidootilise kooma võrdlus
| HÜPOGLÜKEEMIA | KETOATSIDOOS | |
| Teke | Kiiresti, minutite jooksul | Aeglaselt, päevade jooksul |
| Põhjused | Liigne insuliini toime. Toidu ärajätmine või hilinemine. Äkiline liigne kehaline koormus. | Insuliini puudus: ravi hooletussejätmine, äge haigestumine, äge põletik, stress, dieedivead |
| Veresuhkur | Alla 2,5 mmol/l | Üle 15 mmol/l |
| Söögiisu | Näljatunne | Ei ole näljatunnet, tugev janu |
| Nahk | Jahe, higine, kahvatu | Põsed punetavad, kuiv, soe |
| Närvisüsteem | Rahutu, ärritatud | Uimane, loid |
| Teadvus | Halvimal juhul teadvuseta | Halvimal juhul teadvuseta |
| Hingamine | Normaalne, puudub atsetooni lõhn | Sügav, aeglane, häälekas, atsetooni lõhn |
| Valud | Peavalu | Kõhuvalu, mõnikord oksendamine, pisted rinnus |
| Suu limaskest | Niiske | Kuiv |
| Lihased | Pingul, värin jäsemetes | Lõdvad, krampe ei esine |
| Silmad | Pupillid laienenud, silmamunad normaalsed | Pupillid normis, silmamunad pehmed |
| Pulss | Kiire | Normaalne või aeglane |
| Uriin | Ei ole suhkrut ega atsetooni | Algul uriini palju, suhkur, atsetoon |
| Ravi | Seisund taastub leiva, piima, suhkru söömisel | Haiglaravi, insuliin, rehüdratatsioon |
Liiga madala veresuhkru põhjustatud haigusnähud täiskasvanul
| Adrenaliini eritumisest tingitud autonoomsed vaevused | Aju ja närvide suhkruvaegusest tingitud üldnähud | Paiksed, närvirakkude suhkru-vaegusest tingitud vaevused |
| Ø Värin Ø Närvilisus Ø Südame-kloppimine Ø Higistamine Ø Rahutus ja hirm Ø Kahvatus Ø Iiveldus (oksendamine) Ø Kuumatunne | Ø Mõtlemis- ja arvutamisraskused Ø Hämmeldunud olek Ø Halb koordinatsioon Ø Keskendumis-raskused Ø Väsimus Ø Peavalu* Ø Nälg* Ø Nõrkus* Ø Pearinglus Ø Unisus Ø Ärritus Ø Halvad unenäod Ø Ebatavaline või noriv käitumine Ø Roidus Ø Teadvusetus ja krambid | Ø Nägemise hämardumine Ø Kahelinägemine Ø Ebaselge kõne Ø Fantoomtunded Ø Vilin kõrvus* Ø Torked huultes Ø Reite sisekülgede tundetus Ø Mööduv ühepoolne halvatus |
| * Vaevuste tekkimine võib olla tingitud ka adrenaliini eritumisest | ||
Õendustegevus:
Ø SUU JA HAMMASTE HOOLDUS diabeetikutel on üsna sageli igemete põletikke ja paradontoosi. Sagedamini esineb hammaste väljalangemist. Põhjuseks arvatakse olevat diabeetikute sülje kõrgenenud glükoosisisaldus. Sagedamini esineb hammaste kivi. Peab kontrollima regulaarselt hammaste korrasolekut.
Ø JALGADE HOOLDUS – diabeet ise ei põhjusta jalgade vigastusi, aga ta suurendab vastuvõtlikkust nendele muutustele. Jalavigastused arenevad aeglaselt ja märkamatult. Seoses diabeetiku veresoonte ateroskleroosiga halveneb jalgade vereringe. Närvisüsteemi muutustest nõrgeneb jalgade tundlikkus ja tekivad väärasendid. Valutundlikkuse nõrgenemisest vigastusi kaua aega ei märgata. Seepärast on väga oluline jalgade regulaarne kontrollimine ja hooldus.
Jalgade hooldusel on vaja tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:
¤ Jalgade pesemine, kuivatamine ja kreemitamine
¤ Kinga õige pikkus, laius ja kõrgus
¤ Kinga konts ja kannakapp
¤ Kingatalla paksus ja elastsus
¤ Kingapõhjad
¤ Sukkade ja kingade valik
¤ Jalgade kontrollimine ja võimlemine