Diabeet ehk suhkurtõbi ehk diabetes mellitus
Pankrease Langerhansi saarekeste alfa-rakud toodavad glükagooni ja beeta-rakud toodavad insuliini. Glükagoon tõstab veresuhkru taset. Insuliin langetab veresuhkru taset. Inimese ööpäevane insuliinivajadus on normaalselt 50-60 toimeühikut. Insuliin stimuleerib glükoosi omastamist rakkude poolt energia saamise eesmärgil ning glükoosi salvestamist glükogeenina maksa- ja lihasrakkudes, samuti glükoosi ülejääkide muutumist rasvadeks.
Diabeet on energiaainevahetushäire, mis põhineb insuliini absoluutsel või suhtelisel defitsiidil, st. on tingitud kõhunäärme puudulikust insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest kudedes e. insuliiniresistentsusest (või mõlemast).
Diabeedile on iseloomulik kõrgenenud tasemel püsiv vere glükoosisisaldus ja häired süsivesikute-, rasvade- ja valguainevahetuses. Haiguse pikaajalisel kestmisel kahjustuvad veresooned ning närvisüsteem.
Diabeedi tüübid tekkemehhanismi alusel:
Ø I tüüpi diabeet (IDDM) -- noorukite (juveniilne) ehk insuliinsõltuv diabeet. Põhjuseks on insuliinitootmise puudumine. Seda tüüpi diabeet algab tavaliselt vanuses 0-35 aastat. Raviks on vaja süstida insuliini.
Etioloogiliselt on tõenäoliselt tegemist autoimmuunhaigusega. Autoimmuunpõletiku tagajärjel Langerhansi saarekeste B-rakud hävivad, tekib täielik insuliinipuudus, mis tuleb asendada. Soodustav roll on geneetilistel faktoritel: 20% -l I tüüpi diabeetikutest on positiivne perekonnaanamnees.
Ø II tüüpi diabeet (NIDDM) -- täiskasvanute ehk insuliinsõltumatu diabeet. Moodustab 80-90 % kõigist diabeedijuhtudest. Põhjuseks on insuliini tootmise häire ja organismi võimetus kasutada insuliini (insuliiniresistentsus). Insuliiniresistentsuse otseseks põhjuseks on insuliiniretseptorite defekt. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Kui mõlemad vanemad on II tüüpi diabeetikud, kasvab lapse risk haigestuda 50%. Haigus algab tavaliselt vanuses üle 35 aasta. Raviks aitab dieedist või tablettravist, harvem on vaja lisaks süstida insuliini.
Ø Rasedusaegne diabeet (GDM) 3%-l rasedatel. Kaob reeglina pärast rasedust; jääb risk hilisemaks (uueks) haigestumiseks.
Ø Sekundaarne diabeet pankrease kahjustuse (krooniline pankreatiit jm.) või diabetogeensete hormoonide liia tulemusena.
Diabeedi manifestatsioonitegurid:
Ø Infektsioonid, traumad, operatsioonid, südameinfarkt jt.
Ø Ületoitumus adipoossusega
Ø Pankreatiit
Riskitegurid:
Ø Lapse sünnikaal üle 4 kg
Ø Surnud lapsi sünnitanud naised
Ø Iseeneslikud raseduse katkemised
Ø Hea söögiisu, liigne süsivesikute tarbimine
Ø Sagedased mädaprotsessid
Ø Ülekaalulisus
Ø Vähene kehaline aktiivsus
Ø Diabeet lähisugulastel
Ø Infektsioonid
Ø Psühhotraumad
Kliiniline pilt:
Ø I tüüp areneb suhteliselt kiiresti
Ø II tüüp kujuneb välja järk-järgult ja märkamatult
Ø Mittespetsiifilised üldsümptomid: väsimus, koormustaluvuse langus jne.
Ø Näljatunne, higistamine, peavalud
Ø Liigkusesus, janu, kaalulangus
Ø Öised säärekrambid, nägemishäired
Ø Naha kihelus, bakteriaalsed ja seeninfektsioonid
Ø Potensihäired, menstruatsiooni puudumine
Ø Polüuuria
Ø Uriinis suhkur (N ei ole)
Ø Veresuhkru sisaldus tõuseb (N 3,3-5,5 mmol/l)
Ø Uriini erikaal/tihedus kõrge – 1030-1040 (N 1004-1024)
Ø II tüüpi diabeedi korral sageli ainevahetuslik sündroom: korraga esinevad kehatüve-tüüpi rasvumine, hüperlipideemia, essentsiaalne hüpertensioon ja insuliiniresistentsus.
Komplikatsioonid:
Muutused organismis arenevad aeglaselt, aastate jooksul. Tüsistuste teket soodustavad halb suhkrutasakaal, kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud vere rasvasisaldus, suitsetamine, pärilikud omadused. Muutused võivad tekkida neerudes, silmapõhjades, NS ja veresoontes, hakkavad avalduma 10 ja enam aastat kestnud haiguse puhul. Mitte kõikidel haigetel ei teki tüsistusi.
Ø MAKRO- ja MIKROANGIOPAATIAD. Need on diabeetilised veresoone-kahjustused.
MAKROANGIOPAATIATE all mõeldakse varajast ja tavalisest raskemat ateroskleroosi, mis avaldub :
1. Südame isheemiatõbi –stenokardia, südamelihase infarkt. 55% diabeetikutest sureb südameinfarkti!
2. Ajuarterite ateroskleroos, isheemiline ajuinfarkt.
3. Perifeersete arterite ateroskleroos, jalgade verevarustuse häired.
MIKROANGIOPAATIAD on seotud kapillaaride basaalmembraani paksenemisega. Jaotuvad:
Ø DIABEETILINE NEFROPAATIA. Neerupäsmakeste kapillaaride kahjustamine. Varajaseks sümptomiks on mikroalbuminuuria 20-200 mg/l. Lisandub hüpertensioon, hiljem tekib nefrootiline sündroom, lõpuks areneb terminaalne neerupuudulikkus.
Ø DIABEETILINE RETINOPAATIA. Muutused silmapõhja peentes veresoontes: mikroaneurüsmid, haprad kollateraalid, võrkkestasisesed verejooksud, lipiidiladestused, makula turse, võrkkesta irdumine. Tulemuseks võib olla pimedaks jäämine. Protsessi aitab pidurdada õigeaegne laserravi.
Ø DIABEETILINE NEUROPAATIA. See on perifeersete närvide ja autonoomsete närvide kahjustumine. Tekivad paresteesiad, temperatuuri- ja valutundlikkuse langus, varajase sümptomina --vibratsioonitundlikkuse vähenemine. Kergesti tekivad valutud haavandid jalgadel--- nn. diabeetiline jalg (15%-l). Neuropaatilise diabeetilise jala kõrval võib esineda ka isheemiline jalg arteriaalse sulguse tõttu või neuropaatilise ja isheemilise jala kombineeritud vorm. Vegetatiivsete närvide kahjustus avaldub tahhükardiana, mao-seedetrakti häiretena, põie tühjenemise häiretena.
Diagnoosimine:
Ø Anamnees (perekondlik soodumus, raseduskomplikatsioonid jm).
Ø Kliiniline pilt
Ø Veresuhkru määramine. Normaalselt tühja kõhuga veeniveres 3,3-5,5 mmol/l.
Ø Glükoosi määramine uriinis (hommikune uriin, päevased analüüsid ja 24 h uriin). Füsioloogilise glükosuuria piiriks on 0,8 mmol/l.
Ø Uriinis valgu ja atsetooni määramine, erikaal
Ø Glükeeritud hemoglobiini fraktsiooni (HbA 1c) määramine. HbA 1c hulk on sõltuvuses erütrotsüütide elueast, peegeldades glükoosi sisaldust veres määramisele eelnenud 6-12 nädala jooksul, st.iseloomustab veresuhkru ainevahetuse pikemaajalist trendi. Normiväärtus 4-6%.
Ø Suukaudne glükoositolerantsustest (omab tähtsust ebaselgetel juhtudel):
¤ Vältida näljaseisundit
¤ 10 h enne testi mitte süüa
¤ Ei tohi olla palavikuga haigust
¤ Naistel ei tohi samaaegselt olla menstruatsiooni.
Testi läbiviimine: Pärast vereanalüüsi võtmist tühja kõhuga patsiendilt manustatakse suu kaudu 75g glükoosi(lahustatud kujul). Veresuhkur määratakse uuesti, kui glükoosi manustamisest on möödunud 120 minutit.
| STAADIUM | VERESUHKUR SÖÖMATA | GLÜKOOSI KOORMUSTEST 2 h VÄÄRTUSES |
| Normaalne | < 6,1 mmol/l | < 7,8 mmol/l |
| Glükoosi homoöstaasi häirumine | ≥ 6,1 < 7 mmol/l | ≥ 7,8 < 11,0 mmol/l |
| Diabeet | ≥ 7,0 mmol/l | ≥ 11,1 mmol/l |
Ravi:
Ø DIEETRAVI – eesmärgiks on muu ravi kõrval soodustada head suhkrutasakaalu ehk vältida hüper- ja hüpoglükeemiat. Dieedi valikul peame arvestama toidu mõju vere suhkrusisaldusele. Piiratakse kiirelt imenduvaid süsivesikuid (suhkur, kommid, mesi, väga magusad puuviljad, kartul, saiasaadused jne). Sobivad köögiviljad, aedviljad, puuviljad, leivasaadused, herkulopudru. Normaalselt valku, mineraalaineid ja vitamiine. Piiratakse loomseid rasvu, kolesteroolirikkaid toiduaineid. Antakse taimseid õlisid. Kasutatakse suhkruasendajaid.
Toidud, mis sisaldavad suhkrut puhtal kujul, suhkur imendub sealt verre nii kiiresti, et insuliiniga on raske tasakaalustada:
¤ Kompvekid
¤ Šokolaad
¤ Koogid ja tordid
¤ Vahvlid
¤ Marmelaad
¤ Sefiir
¤ Siirupid
¤ Limonaad
¤ Vahukoor
¤ Kondentspiim
¤ Jäätis
¤ Keedised
¤ Ravimid, kus on kasutatud glükoosi
Veresuhkrut mittetõstvad magusained. Need ei sisalda energiat ja leivaühikutes ei pea arvestama:
SAHHARIIN (Hermestas, Soletter). Ohutuks koguseks on inimorganismile 2,5 mg sahhariini 1 kg kehakaalu kohta päevas. Täiskasvanu võib max tarvitada 150 mg päevas. 1g = 400g suhkruga. Kuumutamisel kaotab magusa maitse.
TSÜKLAMAAT (Sukelter) 2g = 100g suhkruga.
ASPARTAAM (Canderel, Result, Nutrasweet, Egval. TM, Sladex, Slasti) – maitselt meenutab suhkrut, kuid on 200 korda magusam. 1g = 200g suhkruga. Kasutatakse laialdaselt suhkruasendajana karastusjookides ja kondiitritoodetes. Laguneb pikaldasel kuumutamisel.
ATSESULFAAM-K (Sunette, Sweet One TM). Magus maitse säilib ka kuumutamisel.
SUKRALOOS – esimene suhkruasendaja, mis on valmistatud suhkrust. Kuumutamisel magus maitse säilib.
ALITAAM – suhkru maitsega magusaine. Hea kuumustaluvusega. On preparaate, mis sisaldavad erinevas vahekorras sahhariini, tsüklamaate ja aspartaami.
ZÜCKLIS (Statt-Zucker, Süssli) 1 osa sahhariini + 10 osa tsüklomaati. 1g = 100g suhkruga. 1tbl või 10tilka vastab 1tükile suhkrule. 1teelusika täis = 66g suhkruga.
Veresuhkrut tõstvad magustusained. Sisaldavad energiat ja tuleb arvestada leivaühikutesse:
SUHKUR – 1g süsivesikuid = 4 kcal energiat.
SIIRUP
FRUKTOOS (paljudes puuviljades, marjades, mees). Fruktoos imendub seedetraktist aeglasemalt kui tavaline suhkur. Väike kogus ei tõsta oluliselt veresuhkrut. Kuumutamist ei talu. On 2 korda magusam kui suhkur. 1g annab 4kcal energiat. Lastele mitte üle 15g päevas anda.
SORBITOOL. Suhkur on sorbitoolist 3 korda magusam. 1g sorbitooli annab 4kcal energiat. Kuumutamisel magusus säilib. Lubatakse kasutada ainult kompenseeritud diabeedi puhul. Liigsel tarvitamisel võib põhjustada iiveldust ja kõhulahtisust.
KSÜLITOOL (Xylitol). 1,5 korda suhkrust magusam. 1g ksülitooli annab 4kcal energiat.
Ø LIIKUMINE – mõjutab veresuhkru tasakaalu. Regulaarne liikumine vähendab insuliini vajadust, aga ei võta seda ära.
Ø SUUKAUDSED ANTIDIABEETILISED RAVIMID – nendega alustatakse ravi II tüübi haigetel, kui kehakaalu normaliseerumine ja paar kuud dieedi pidamist ei ole kõrvaldanud haigustunnuseid. Nad toimivad seni, kuni pankrease talitlus on säilunud.
¤ Sulfanüüluurea derivaadid – stimuleerivad pankreast rohkem insuliini tootma. GLIBENKLAMIID, GLIPITSIID, GLIMEPIRIID (AMARYL). Vastunäidustatud I tüüpi diabeedi, raseduse, raske neerupuudulikkuse, prekooma/kooma puhul.
¤ Biguaniidid – METFORMIN (ORABET) – näidustatud tüsedatele II tüüpi suhkruhaigetele. Langetavad söögiisu, aeglustavad glükoosi imendumist, suurendavad glükoosi vastuvõttu lihastes. Ei soovitata neerupuudulikkuse ja südamepuudulikkuse korral.
¤ ROSIGLITASOON (AVANDIA) –vähendab insuliiniresistentsust lihas- ja maksarakkudes ning tüsistuste riski.
Ø INSULIINRAVI – insuliini mõõdetakse toimeühikutes. Alati peab kasutama insuliini ja süstlaid, mille märgistus langeb ühte, muidu tekivad vead insuliini doseerimisel ning võib tekkida eluohtlik seisund. Insuliini süstitakse tavaliselt s/c, kust ta imendub vereringesse. Süstekohtadeks on: reite eespind, kõht, küünarvarte tagumised keskmised pinnad ja tuharate külgmised ülemised neljandikud. Torkenurk on 45° või 90°. Nõel viiakse 1,5-2 cm sügavusele. Imendumise kiirus sõltub süstekohast. Kõige kiiremini imendub insuliin kõhu piirkonnast, seejärel küünarvarre ja reie piirkonnast ning kõige aeglasemalt tuhara piirkonnast.
Insuliinravi on hädavajalik I tüüpi diabeedi puhul. II tüüpi diabeedihaigeil kasutatakse insuliini, kui dieet+oraalsed antidiabeetikumid enam ei aita. Samuti kasutatakse insuliini rasedail ja võimalike operatsioonide korral.
¤ Lühiajalise toimega insuliinid – neid saab kasutada nii s/c, i/m kui i/v. max toime saabub 2-4 tunnil ja kestab 8 tundi. Manustatakse 15-30 min enne sööki. ACTRAPID, HUMULIN
¤ Regulaarne insuliin – süstitakse operatsioonile minevatele haigetele, diabeetilises koomas olevatele haigetele.
¤ Pikendatud toimeajaga insuliinid – nad ei sobi kiire toime saavutamiseks. S/c toime saabub 1-2 tunniga, max 4-12 tunnil.
¤ Ülipika toimeajaga insuliinid – toime saabub 4 tunni pärast ja max 8-24 tunnil.
Paljud haiged kombineerivad insuliinpreparaate vastavalt vajadusele. Põhiinsuliiniks on pikatoimelised, mida võib manustada 1-2 korda päevas. Lühitoimelisi kasutatakse pikatoimeliste tõhustamiseks algperioodis.