Hemolüütilised aneemiad
Hemolüütilised aneemiad on aneemilised seisundid, kus on tegemist erütrotsüütide kiire lammutumisega (hemolüüs). Iseloomulikud on aneemia, ikterus ja splenomegaalia.
Normaalselt on erütrotsüüdi eluiga 120 päeva, seejärel nad lagunevad. Hemolüütilise aneemia korral ulatub erütrotsüütide eluiga vaid mõne nädala või päevani.
Põhjused:
Ø Kaasasündinud hemolüütilised aneemiad
Ø Omandatud membraanidefektid
Ø Välised faktorid: mürkained, rasked põletused, kroonilised infektsioonid, ravimid
Ø Autoimmuunsed põhjused
Ø Reesuskonflikt, reaktsioonid vereülekannetele jm. põhjused.
Kliiniline pilt:
Ø Aneemia üldsümptomid
Ø Nahk ikteeriline, sidrunkollase varjundiga – hemolüütiline ikterus
Ø Veres rohkesti bilirubiini
Ø Suurenenud põrn, sest seal toimub intensiivne hemolüüs
Ø Uriinis palju urobilinogeeni ehk urobilinogenuuria
Ø Poikilotsütoos: ebaühtlase kujuga erütrotsüüdid
Ø Anisotsütoos: erineva suurusega erütrotsüüdid
Ø Hb, erütrotsüütide ja hematokriti langus
Ø Erütrotsüütide eluea langus
Ø Retikulotsüütide tõus veres
Ägeda hemolüütilise kriisi sümptomid:
Ø Palavik, vappekülm, mõnikord kollaps
Ø Ikterus
Ø Pea-, kõhu- ja seljavalud
Ø Uriin õlupruuni värvusega
Ravi:
Ø Põrna eemaldamine
Ø Glükokortikosteroidid (Prednisoloon), immuunosupressorid.
LEUKEEMIAD
Leukeemiad on vereloomekoe pahaloomulised kasvajad, mida iseloomustab leukotsüütide rea süstematiseeritud difuusne autonoomne proliferatsioon. Selline areng võib tekkida luuüdi igas rakuliinis ja igas raku küpsemisstaadiumis.
Leukeemiatele on iseloomulik kasvajaklooni teke ja akumulatsioon luuüdis, millele kaasub normaalse vereloome allasurumine. Järgneb kasvajarakkude tsirkulatsioon perifeersesse verre, samuti erinevate elundite ja kudede ( maks, põrn, lümfisõlmed, hiljem ka igemed nahk, sooled, kesknärvisüsteem jt.) infiltratsioon kasvajarakkude poolt.
Esinemissagedus:
Ø Äge lümfoidne (ÄLL) ja äge müeloidne leukeemia (ÄML) – 4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas.
Ø Krooniline lümfoidne leukeemia (KLL) – 3-6 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas.
Ø Krooniline müeloidne leukeemia (KML) – 1 juht 100 000 elaniku kohta aastas.
Ägeda leukeemia esinemises on kaks tõusu: lapseeas ülekaalukalt ÄLL, kõrges eas valdavalt ÄML.
Põhjused:
Ø Radioaktiivne kiirgus
Ø Röntgenkiirgus
Ø Elektromagnetkiirgus
Ø Tsütostaatilised preparaadid
Ø Keemilised ühendid (benseen, bensool)
Ø Viirused
Ø Pärilikud tegurid.
Muutus raku geneetilises struktuuris ei teki äkki, vaid korduvate ebasoodsate faktorite toimel. Oluline on immuunsüsteemi nõrgenemine.
Jaotatakse:
Ø Ägedad leukeemiad (kiirema kuluga, eluiga lühem)
Ø Kroonilised leukeemiad
Äge leukeemia ei lähe kunagi üle krooniliseks, aga krooniline võib lõppstaadiumis omandada ägeda leukeemia jooni.