Krooniline glomerulonefriit ehk

GLOMERULONEPHRITIS CHRONICA

Krooniline glomerulonefriit on mõlemapoolne krooniline immuunpatoloogiline põletik, mis viib päsmakeste hävinemisele ja neerude sidekoestumisele. Tekib sekundaarne kortsneer.

Etioloogia:

Ø Äge glomerulonefriit võib minna krooniliseks (ei ravi, külmetab, ei hoia režiimi).

Ø Võib areneda primaarselt kroonilise nefriidina.

Ø Soodustavad kroonilised infektsioonikolded, korduvad külmetused, keha jahtumine.

Ø Kroonilist glomerulonefriiti diagnoositakse rohkem kui ägedat.

Patoloogiline anatoomia:

Neerupäsmakesed järk-järgult hävivad ja asenduvad sidekoega. Sidekude kootub ja areneb välja sekundaarne kortsneer. Sidekude ei ole võimeline täitma neerufunktsiooni. Päsmakeste hävimisel langeb neerude funktsioon, häirub lämmastikainete eritumine ja areneb välja neerupuudulikkus.

Kliiniline pilt:

Haiguse alguses kaebused puuduvad või on tagasihoidlikud. Seega võib alata väga salakavalalt. Ainsaks kaebuseks võib olla aastate jooksul periooditi hematuuria, proteinuuria. Pidevalt halveneb neerufunktsioon.

Üldsümptomiteks on:

Ø Kaalulangus

Ø Tursed

Ø Ärritatavus

Ø Polüuuria ja nüktuuria (sagedane põietühjendus öösel)

Ø Peavalu, uimasus

Ø Halveneb nägemine

Ø Haiguse ägenemisel sümptomid väljenduvad intensiivsemalt

Erinevad kliinilised vormid:

NEFROOTILINE VORM. Siin on esiplaanil NEFROOTILINE SÜNDROOM.

NEFROOTILINE SÜNDROOM ON erineva etioloogiaga ja kuluga neeruhaigus, mille peamisteks tunnusteks on:

Ø Raske proteinuuria, valku > 3 g/ööpäevas uriinis

Ø Hüpoproteineemia – veres langeb valgu sisaldus

Ø Nefrootiliste tursete teke (kolloidosmootse rõhu languse tulemusena) – tursed pehmed, saia taolised. Vedelikku võib olla ka kehaõõntes.

Ø Hüperlipideemia – kolesterool ja triglütseriidid tõusnud seerumis.

Etioloogia:

Ø Neerupäsmakeste haigused

# Glomerulonefriit 80%-l juhtudest

# Lipoidnefroos

Ø Ainevahetushäired

# Diabeet

# Amüloidoos

Ø Süsteemsed sidekoehaigused

# Kollagenoos

Ø Allergia

Ø Ravimid: elavhõbeda-, kulla- ja vismutipreparaadid

HÜPERTOONILINE VORM

Ø Esiplaanil on püsiv, sageli raske arteriaalne hüpertensioon

Ø Silmapõhja muutused

Ø Nägemishäired

Ø Verevalumid reetinas

Ø Vasaku vatsakese hüpertroofia

Ø Ajuinsuldid (aju hemorraagia või ajuinfarkt)

Ø Ajuvereringe dünaamilised häired

Ø Mäluhäired

Ø Muutused uriinis tagasihoidlikud (vähene proteinuuria, mikrohematuuria, üksikud silindrid)

LATENTNE VORM ehk varjatud kuluga vorm.

Ø Kulgeb ilma kaebusteta

Ø Aeg-ajal esinevad muutused uriinis: proteinuuria, hematuuria, silindrid

Ø Selle vormi puhul avastatakse haigus tavaliselt juhuslikult uriini analüüsi abil

SEGAVORM

Ø Esinevad mitmele vormile iseloomulikud vaevused

Ø Viib kiirelt neerupuudulikkusele

NB! Ajavältel areneb iga vormi puhul välja kortsneer, mis tingib neerupuudulikkuse arengut.

Uuringud:

Ø Sonograafia ehk ultraheliuuring – nähtavale tulevad neerud ja täitunud põis. On võimalik hinnata neerude kuju, suurust, kive, kasvajaid, tsüste jm.

Ø Neerubiopsia koos histoloogilise uuringuga on diagnostiliselt sageli otsustav!

Ø Radioisotoopuuring ehk isotooprenograafia – veenisisesi manustatakse radioaktiivset isotoopi – jood131 –ga märgistatud hipuraani ja jälgitakse selle eritumist neerude kaudu vastavate loendajatega.

Ø Uriini erikaal, valk, sademe uuringud, bakterioloogiline uuring

Ø Vereuuringud (kreatiniin, uurea)

 

 

Haiguse kulu perioodid:

1. KOMPENSATSIOONIPERIOOD – neerufunktsioon on kompenseeritud. Sageli puuduvad selgelt märgatavad haigustunnused ja avastatakse juhuslikult arstlikul kontrollil, uriini analüüsil.

Objektiivse leiuna võib olla tagasihoidlik vererõhu kõrgenemine, muutused silmapõhjades (võrkkesta arterid ahenevad ja muutuvad looklevaks; veenid laienevad). Selles perioodis neerude kontsentratsioonifunktsioon ja vere jääk-lämmastik on normis.

2. KROONILISE NEERUPUUDULIKKUSE PERIOOD – häirub neerude kontsentratsioonifunktsioon ja uriini tihedus väheneb. Tekib polüuuria, mille abil püüab organism vabaneda valguainevahetuse mürgistest jääkproduktidest. Hiljem polüuuria muutub ebaefektiivseks ja lämmastikained kuhjuvad veres ning kutsuvad esile organismi mürgistuse – ureemia.

Kulg:

Krooniline glomerulonefriit kestab 2… 10… 15 aastat kuni ureemia tekkeni. Külmetused ja infektsioonhaigused kiirendavad kulgu.

Ravi:

Ø Vältida külmetusi ja kehalisi pingutusi

Ø Dieet ja vedeliku tarbimine peab olema vastavalt tursetele ja hüpertensioonile. Piirata valku ja soola.

Ø Ravida kroonilisi infektsioonikoldeid

Ø Rasedus ja sünnitamine on raskete vormide puhul vastunäidustatud. Võib tekkida raske rasedus-toksikoos.

Ø Diureetikumid

Ø AKE-inhibiitorid hüpertensiivse vormi puhul – alandavad vererõhku ja omavad päsmakesi kaitsvat toimet.

Ø Glükokortikosteroidid kombineerituna immuunsupressoritega, mis suruvad maha autoantikehade moodustamist.

Ø Antibiootikumid bakteriaalse nakkuse korral