Maksatsirroos ehk cirrhosis hepatis
Maksatsirroos on pöördumatu krooniline progresseeruv maksahaigus, mille puhul vohab sidekude maksasagarike vahel ja sees ning kaob maksa sagarikuline ehitus.
Patogenees:
Tsirroosi korral häirub sagariku normaalne ehitus. Kahjustunud maksarakkude strooma vajub kokku – sagarike kollaps, mille tulemusena läheb veri maksaarterist ja värativeenist tsentraalveeni ilma rakke läbimata.
Seetõttu saavad vastava piirkonna maksarakud vähem verd ja tekib isheemia ning nekroos.
Kõrvalpiirkonnas tekib maksarakkude sõlmeline regeneratsioon ehk hävinud koe taasteke. Koesõlmed ei sisalda veresooni, suruvad kinni portaalveeni harud ja tekib portaalhüpertensioon (rõhu tõus värativeeni süsteemis).
Kõik maksarakud ei jõua regenereeruda, nad sidekoestuvad ja tekivad sidekoelised väädid ning sagarikud pole enam eristatavad. Selliselt tekib tsirroos.
Etioloogia: Maksatsirroos on mitmesuguste maksahaiguste hilistagajärg.
Ø Alkohol on sagedasim põhjus Euroopas ja USA-s, haigus tekib 10-30%-l alkohoolikutest. Naised on tundlikumad kui mehed. Kui alkoholi kogused on suured, siis maksas tekib maksa steatoos. Maks muutub kollaseks, sest sinna ladestub rasva. Kui alkoholist ei loobuta, tekib alkohoolne hepatiit ehk maksapõletik. Jätkuvalt alkoholi tarbides võib välja areneda maksatsirroos.
Ø Hepatotroopne viirus – kutsub esile maksa põletikke.Sagedasim põhjus Aafrikas ja Aasias.
# A-viirus – levib suu kaudu ja kutsub esile ägeda maksapõletiku, kuid ei kujune maksatsirroosiks.
# B-viirus – levib vere kaudu (süstlad, žiletid), kehavedelike kaudu, sugulisel teel ja sülje kaudu. Kuni 10% juhtudest läheb üle krooniliseks hepatiidiks, mis osadel juhtudel (krooniline aktiivne B-hepatiit) võib progresseeruda maksatsirroosiks.
# C-viirus – levib samuti verega, sugulisel teel, vereülekannetega, verekomponentide ülekandel. Krooniline kulg kuni 80 % juhtudest, osadel haigetel üleminek maksatsirroosiks või primaarseks maksavähiks.
# D-viirus, mis iseseisvalt tavaliselt ei eksisteeri, vaid ta kombineerub B-viirusega ja tulemuseks on raskekujuline hepatiit, mis võib lõppeda maksatsirroosiga. Levib verega.
Ø Primaarne biliaarne maksatsirroos, mille konkreetsed tekkepõhjused ei ole teada. Ei esine väga sageli, haigus avaldub põhiliselt naistel. Haigus algab väikeste sapiteede mittemädase põletikuga, ikteruse pildiga. Järk-järgult haigus progresseerub tsirroosifaasi.
Ø Kardiaalne tsirroos – tekib kroonilise parema südamepoole puudulikkusega haigetel.
Kliiniline pilt:
Ø Väsimus, töövõime langus
Ø Aegajalt vähene tuim valu parema roidekaare all
Ø Isutus, iiveldus
Ø Meteorism
Ø Osad haiged on ikteerilised, osad subikteerilised. Kergemal juhul võib ikterus ka puududa.
Ø Maks enamikul juhul suurenenud ja väljub parema roidekaare alt.
Ø Maks palpeeritav – serv terav, tihe, maksa serv ja pind on krobeline/peeneteraline või sõlmeline. Terminaalstaadiumis maks kortsub ja muutub väiksemaks.
MAKSAPUUDULIKKUSE TUNNUSED
Ø Tekivad Eppingeri tähekesed – kapillaaride laiendid ülemise õõnesveeni varustuspiirkonnas.
Ø Palmaarerüteem ehk peopesade punetus
Ø Trummipulksõrmed, valged küüned
Ø Meestel günekomastia ehk rinnanäärmete suurenemine, meenutades naise rinda.
Ø Testiste atroofia
Ø Menstruatsiooni häired
Ø Tursed
Maksatsirroosi haigetel kujuneb varem või hiljem välja portaalhüpertensioon (rõhu tõus värativeeni süsteemis), mille puhul suruvad koesõlmed kinni portaalveeni harud. Veri püüab ära voolata kõhuõõnest mitte läbi maksa, vaid teiste elundite veenide kaudu ja sellest areneb välja KOLLATERAALVERERINGE.
Kollateraalvereringe tulemusena tekivad:
Ø Söögitoru veenilaiendid, sest veri püüab ära voolata söögitoru alaosa veenide kaudu. Laienevad söögitoru veenid ja tulemuseks võib olla söögitoru verejooks.
Ø Kõhuseina veenilaiendid ehk Caput Medusae
Ø Päraku veenilaiendid
PÕRNA SUURENEMINE
ASTSIIT ehk kõhuvesitõbi
Diagnostika:
Ø Maks suurenenud, tihe, serv kõbruline
Ø Laboratoorselt: bilirubiini tase veres tõusnud, maksaensüümid (alaniinaminotransferaas, aspartaatamiinotransferaas) tõusnud, protrombiini sisalduse vähenemine (veritsuse oht!)
Ø Trombotsütopeenia
Ø Süstimise kohtadel hematoomid
Ø Areneb välja hüpoproteineemia – seerumi albumiinisisaldus väheneb, mis omakorda viib onkootsete tursete tekkele.
Ø Hüpokalieemia
Ø Maksabiopsia ja maksahistoloogia kinnitavad diagnoosi
Ø Laparoskoopia, sonograafia
Ø Ösofagoskoopia veenilaiendite väljaselgitamiseks
Haigus lõpeb, kas:
1. RASKE MAKSAPUUDULIKKUSE, MAKSAKOOMA nähtudega. Veres hakkab kuhjuma ammoniaak. Tekib entsefalopaatia, haige langeb järk-järgult koomasse. Suust levib iseloomulikku imalat toore maksa lõhna. Normaalne terve maks muudab ammoniaagi kahjutuks, tsirroosihaige maks-mitte.
2. PROFUUSNE SÖÖGITORU VEREJOOKS,mida ei õnnestunud peatada (endoskoopiliselt, balloontamponaadiga).
3. PRIMAARNE MAKSAVÄHK maksatsirroosi foonil.
Ravi:
Ø Ägenemisperioodis voodirežiim
Ø Dieet: loobuda alkoholist, soola piiramine. Valgu (eriti kohupiimavalgu) andmine. Kooma arenedes valku enam ei anta.
Ø Söögitoru veenilaiendite verejooksu ravi: balloonkompressioon, endoskoopilised meetodid.
Ø B-vitamiinid. Biliaarse tsirroosi puhul manustada rasvas lahustuvaid vitamiine.
Ø Lipotroopsed ained
Ø Astsiidi ravi: piirata vedeliku ja keedusoola tarbimist, manustatakse diureetikume (SPIRONOLAKTOON, lingudiureetikumid). Ravile allumatu astsiidi puhul tehakse astsiidi terapeutiline punktsioon (paratsentees, koht on keskjoonel allpool naba). Haigele on see koormav ja astsiidi vedelik tuleb tavaliselt tagasi.
Ø Valgu asendamine – albumiini ülekanne
Ø Maksarakkude ainevahetuse parandamine: LEGALOON, ESSENTIALE
Ø Sümptomaatiline ravi
Ø Kirurgiliselt rajatud ühendus (šunt) portaalveeni ja alumise õõnesveeni vahel.
Ø Maksa siirdamine.