HAAVANDTÕBI
MAOHAAVAND ehk ULCUS VENTRICULI
KAKSTEISTSÕRMIKSOOLE HAAVAND ehk ULCUS DUODENI
Peptiline haavand on mao või kaksteistsõrmiksoole limaskesta defekt, mis on tekkinud maomahla peptilise ehk seediva toime tagajärjel. 4/5 maohaavanditest on mao väikesel kõverikul, eriti antrumis ja angulusel. Peptiline haavand on ümar või ovaalne defekt, mis on piisavalt sügav ulatudes lihaskesta sisse või isegi läbides seda. Haavand on ümbritsetud punetava, turselise limaskesta valliga ja läbimõõt ulatub mõnest mm – 1-2cm.
Duodenaalhaavandiks loetakse pülooruse (maolukuti) lähedal olevad ja bulbuses olevad haavandid.
Duodenaalhaavand esineb sagedamini noorematel inimestel, eriti meestel. Vanematel esineb nii mao- kui duodenaalhaavandit võrdselt.
Etioloogia ja patogenees:
Mao ja duodeenumi haavand on sageliesinev haigus. Otsene tekkemehhanism on keeruline, aga olulist osa etendab mao limaskesta parietaalrakkude poolt eritatav soolhape. Soolhape ( eriti ülemäärases koguses) kahjustab limaskesta pindmist kihti.
Terve mao limaskest talub soolhappe ja pepsiini toimet ilma kahjustumata. Kui limaskesta kaitsevõime on häiritud väliste ärrituste tõttu (liigne soolhape, pepsiin, alkohol, kohvi, ravimid jm), samuti limabarjääri nõrgenemisel, limaskesta halva verevarustuse korral jne. tekib lokaalne limaskesta vigastus. Algul tekib erosioon, mis pikkamööda süveneb, servad muutuvad tihedaks ja moodustub krooniline haavand.
Seega tekib haavand siis, kui on häiritud normaalne tasakaal mao limaskesta kahjustavate ja kaitsvate tegurite vahel.
Maohaavandi tekkes on oluline osa kaitsvate tegurite nõrgenemisel, duodenaalhaavandi korral-kahjustavate faktorite ülekaalul.
Viimasel ajal on pandud tähele, et korduva haavandi põhjuseks on limaskestal elutsev mikroob Helicobacter pylori. See mikroob häirib epiteelrakkude ainevahetust ja viib epiteelrakkude hävimisele. Nimetatud mikroobi on leitud 95% kaksteistsõrmiksoolehaavandiga ja 70% maohaavandiga patsientidest.
Kahjustavad tegurid:
Ø Ülemäära tekib kõrge happesusega maomahla.
Ø Muud mao limaskesta kahjustavad ja ärritavad tegurid: alkohol, suitsetamine, vürtsikad toidud, põletikuvastased preparaadid.
Ø Helicobacter pylori
Kaitsevõimet tagab normaalne limabarjäär, normaalne verevarustus, regeneratsioonivõime.
Riskifaktorid:
Ø Helicobacter pylori
Ø Emotsionaalne stress
Ø Liigne kohvi joomine tühja kõhuga
Ø Kahjulikud harjumused: suitsetamine, alkoholiga liialdamine
Ø Ebaregulaarne toitumine
Ø Ravimid: mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid, glükokortikosteroidid
Ø Geneetiline eelsoodumus
Ø 0-veregrupp
Kliiniline pilt:
ULCUS VENTRICULI
Ø Iga – keskealised ja vanemad (35-60 aastased)
Ø Sugu – mehed ja naised võrdselt
Ø Valu ülakõhus, difuusselt, mitmesuguse tugevusega, sageli nõrk
Ø Valu tekib või tugevneb söömise järel. Kuna valu teke on seotud söömisega, siis haiged kardavad süüa.
Ø Leevendust toob oksendamine, leelised.
Ø Düspeptilised vaevused puuduvad või on nõrgad – röhatused, kõrvetised, iiveldus, oksendamine
Ø Mao motoorika, peristaltika loid või normis
Ø Mao sekretsioon ehk happelisus vähenenud või normis
Ø Kulg – puudub range perioodilisus ja sesoonsus
Ø Tekkes on oluline osa mao limaskesta kaitsvate tegurite häiretel
Ø Vähiteke – vähestel juhtudel
ULCUS DUODENI (esineb tunduvalt sagedamini kui maohaavandit. Esineb peamiselt sibulaosas, lukutiosas)
Ø Iga – 20-40 aastat
Ø Sugu – meestel sagedamini
Ø Perekonniti esinemine – kaks korda sagedamini perekonniti kui maohaavand
Ø Valu enamasti tugev hilis-, nälja- ja öine valu
Ø Valu asukoht enam piirdunud, nabast kõrgemal, keskjoonest paremal
Ø Leevendust toob söömine, leelised
Ø Düspeptilised vaevused tugevad: iiveldus, kõrvetised.
Ø Mao motoorika tugevnenud, magu tühjeneb kiirelt, spasmid
Ø Mao sekretsioon kõrgenenud
Ø Kulg kindla rütmi ja sesoonsusega (ägenamised kevadeti ja sügiseti)
Ø Tekkes oluline osa kahjustavatel faktoritel (maomahla happelisuse tõus jm.)
Ø Vähi teket ei esine
Diagnostika:
1. Anamnees annab infot sümptomitest
2. Gastroskoopia ja duodenoskoopia. Vajadusel biopsia. Biopsia võetakse haavandi vallist. Biopsiaproov on oluline just Helicobacter pylori puhul, samuti maovähi kahtlusel. Haavand on nähtav limaskesta sügava defektina, mille servad on punetavad ja vallitaoliselt kõrgemad.
3. Röntgenuuring kontrastainega. Endoskoopial on röntgendiagnostika ees siiski selged eelised.
4. Maosekretsiooni uurimine. Ärritajana kasutatakse histamiini või pentagastriini. Normaalne pH =1-1,5.Viimasel ajal on sellest uuringust praktiliselt loobutud.
5. Väljaheite uurimine vere esinemise suhtes.
Tüsistused:
HAAVANDI VEREJOOKS – võib väljenduda verioksena (oksemassid pruunid), veriroena (avaldub alles järgmisel päeval roe musta värvusena). Verejooks võib olla rohke ja võib kaasneda vererõhu langus, tahhükardia, nõrkus, kahvatus, pearinglus, pulsi täitumus halveneb, hüpovoleemiline šokk raskel juhul. Veres langeb Hb ja erütrotsüütide hulk, hematokriti väärtus. On oluline teha kindlaks verejooksu põhjus ja alustada ravi. Verejooks võib avalduda ka ainult peitevere esinemises väljaheite analüüsis.
Ravi:
Ø Suu kaudu süü ja juua ei anta
Ø Erütrotsüütide mass vajadusel
Ø Plasmaasendajad
Ø Verejooks suletakse gastroskoopilisel teel võimalusel
HAAVANDI PERFORATSIOON ehk MULGUSTUMINE – haavand läbistab kõik maoseina kihid ja maosisaldis pääseb kõhuõõnde ning tekib peritoniit. See on ohtlik seisund, mis vajab kiiret kirurgilist ravi.
PENETRATSIOON – maosisaldis pääseb haavandi mulgustumisel naaberelundisse eelnevalt tekkinud liidete kaudu. Sümptomatoloogia ei ole nii raske kui eelneval juhul. Ravi on kirurgiline.
PÜLOORUSE STENOOS ehk PÜLOROSTENOOS – põhjuseks on maolukuti piirkonna haavand, mis armistumisel ahendavad püloorust ja tekib takistus toidu edasiliikumisel. Alguses on sulgus osaline ja esialgu toit ei peetu maos. Hiljem sulgus suureneb ja toit jääb kauaks makku. Haiged sageli oksendavad, kusjuures okses on kaua aega tagasi söödud toidu jäänuseid. Ravi on kirurgiline.
VÄHI TEKKE OHT – võib ilmneda maohaavandi puhul.
Ravi:
Haavandi ravi võib olla:
1. Ravi haavandi ägenemisperioodil
2. Haavandi retsidiivi profülaktika
Ø Ajalooliselt olid esiplaanil ANTATSIIDIDid – hapet neutraliseeriva toimega ravimid, võib kasutada sümptomite leevendamiseks – Almagel, Maalox, PEE-HOO
Ø Sekretsiooni pärssiva toimega:
# Histamiin 2 retseptorite blokaatorid – inhibeerivad maohappe sekretsiooni, vähendavad valu ja soodustavad haavandi kinnikasvamist – TSIMETIDIIN, RANITIDIIN, FAMOTIDIIN, NIZATIDIIN.
# Antikoliinergilised – GASTROZEPIIN
# Prootonpumba inhibiitorid – takistavad rakusisese prootonpumba tegevust ja samas soolhappe eritust – OMEPRASOOL (LOSEC), LANSOPRASOOL
Ø Kaitsva toimega:
# Sulkralfaat – kasutatakse haavandi retsidiivide profülaktikas (VENTER)
# Kolloidsed vismutiühendid (DE-NOL)
# Prostaglandiin E2 preparaadid
Ø Kui kiirtestiga või biopsial on leitud Helicobacter pylori, on esmaseks raviks alati : METRONIDASOOL või AMOKSITSILLIIN, kombineerituna KLARITROMÜTSIINIGA ja prootonpumba inhibiitoriga nädalase kuurina. Järelkontroll 6-8 nädalat pärast ravi gastroskoopia ja HP diagnostika abil. HP eradikatsiooniga saavutatakse reeglina tervenemine haavandtõvest!
Ø Toit ja toitumisharjumused
Tänapäeval ei määrata erilist dieeti. Soovitatakse vältida kahjulikke, haavandumist soodustavaid tegureid. Vältida tuleks kohvi, teed, tugevalt maitsestatud ja praetud, suitsetatud toite. Limaskesta kahjustavad alkohol ja nikotiin, samuti stress.
Sööma peab regulaarselt. Duodenaalhaavandi korral sageli, iga 2-3 tunni järel, sest maosekretsioon on uitnärvi toonuse tõusust püsivalt kõrgenenud. Vastupidiselt tervele inimesele peaks sööma ka enne uinumist samal põhjusel. Maohaavandi korral piisab 3-st söögikorrast päevas . Eriti tähtsad on küllaldane uni ja sobiv liikumine.
Ø Kirurgiline ravi
Kirurgiline ravi on oluliselt vähenenud tänu histamiin 2 retseptorite antagonistide jt. ravimite kasutamisele. Tavaliselt ravitakse kirurgiliselt ainult neid haavandeid, mis on seotud komplikatsioonidega (verejooks, mida pole võimalik endoskoopiliselt lahendada, perforatsioon, pülorostenoos). Samuti opereeritakse kartsinoomi kahtlusel.
Õendushooldus:
1. Tagada füüsiline ja psüühiline rahu
2. Kõrvaldada valu
3. Vältida mao sekretsiooni tõstvaid toite
4. Abistada haiget edasise elurežiimi korraldamisel
MAKSAHAIGUSED
IKTERUS
Ikteruse all mõistetakse naha ja limaskestade kollaseks muutumist sapipigmentide ladestumise tõttu, kuna bilirubiini hulk veres tõuseb. Esmalt väljendub ikterus skleeradel ja pehmel suulael. Sapipigment bilirubiin tekib hemoglobiini lagunemise tulemusena.
KOLESTAASISÜNDROOM
Sapiteede sulgusest tingitud sapivoolu vähenemist nim kolestaasiks.
Ø Maksasisesed sapiteed võivad sulguda näiteks põletiku, kasvajate korral ja tagajärjeks on intrahepaatiline kolestaas. Ikterus on tagasihoidlik, nahk sügeleb. Kõik maksasagarikud pole kahjustatud ja urobilinogeen on uriinis olemas.
Ø Maksaväliste sapiteede sulguse põhjuseks on kivi, kasvaja jm. Räägitakse ekstrahepaatilisest kolestaasist. Nahk sügeleb seda enam, mida kollasem ta on. Sappi ei tule soolde ja väljaheide on heledat värvi. Uriin tume bilirubiini tõttu, puudub urobilinogeen.
EPPINGERI TÄHEKESED e. spider naevi:
Kapillaaride laiendid ülemise õõnesveeni varustuspiirkonnas.
PORTAALHÜPERTENSIOONI SÜNDROOM
Ø Söögitoru veenilaiendid
Ø Astsiidi teke ehk vedelik kõhuõõnes
Ø Kõhuseina veenilaiendid ehk Caput Medusae
Ø Põrna suurenemine
HEPATOMEGAALIA
Normaalselt ulatub maksa alumine serv roidekaareni ja ei ole palpatsioonil tuntav. Maksahaiguste korral maks suureneb, ulatudes roidekaarest allapoole. Hindama peab palpatsioonil maksa suurust, tihedust, valulikkust, sõlmede olemasolu jne.