Reuma ehk reumaatiline palavik ehk
FEBRIS RHEUMATICA
Reuma on sidekoe süsteemne põletikuline haigus protsessi eelislokalisatsiooniga südame-vereringe süsteemis. Reuma tekib põhiliselt noores eas (7-15a) seoses nakatumisega beeta-hemolüütilise streptokokiga.
Riskitegurid:
Ø Krooniline infektsioonikolle
Ø Ebasoodsad olmetegurid
Ø Pärilik eelsoodumus
Ø Lapse- ja noorukiiga
Ø Naissugu
Klassifikatsioon:
1) Südamevorm
Ø Myocarditis rheumatica
Ø Endocarditis rheumatica
Ø Pericarditis rheumatica
Ø Rheumocarditis (klapirikkega, klapirikketa) – haaratud on kõik südamekestad
2) Liigesevorm ehk polyarthritis rheumatica
3) Närvivorm – chorea minor. Siin tekivad tahtmatud liigutused, lihastõmblused, lihasnõrkus ja emotsionaalne labiilsus.
4) Nahavorm – erythema marginatum või subcutaneous nodules. Tekivad reumaatilised sõlmed ja erüteem, tavaliselt säärtel.
Kulu iseloom:
Ø Äge kulg – aktiivne periood kestab 2-3 kuud
Ø Alaäge kulg – aktiivne periood kestab 3-6 kuud
Ø Loid kulg – aktiivne periood üle 6 kuu
Ø Latentne kulg – ei ole määratletav kliiniliselt ega laboratoorselt, diagnoositakse tagantjärele klapirikke alusel
Ø Pidevalt retsidiveeruv kulg – uus ägenemine enne kui eelmine vaibub
Kliiniline pilt:
REUMOKARDIIT
Väga raske on diagnoosida, millised südamekestad on kahjustatud. Seetõttu räägitakse üldiselt kõikide kestade haaratusest nimetuse all reumokardiit.
See tähendab, et põletikust võivad olla haaratud nii müokard, endokard kui perikard. Kaebusteks on nõrkus, hingeldus, tahhükardia, valu ja raskustunne südame piirkonnas, rütmihäired.
Objektiivselt esineb naha kahvatus, südamepiiride laienemine, südametoonide nõrgenemine, tuhmumine või lõhestumine, kahinate teke.
Korduvate reumokardiitide põdemise tagajärjel reumaatilised sõlmekesed armistuvad ja sidekoestuvad ning areneb reumaatiline kardioskleroos.
Endokardi kahjustuse tagajärjel tekivad klapirikked. Reumaatiliste sõlmekeste ehk granuloomide armistumise tagajärjel võivad tekkida kas:
Ø Klapi puudulikkus: klapid ei sulgu täielikult ja osa verd paisatakse süstolis tagasi või
Ø Suistiku stenoos ehk kitsenemine: ava on normaalsest kitsam ja kogu veri ei jõua voolata läbi kitsenenud ava.
Ø Kombineeritud rikked: stenoos+puudulikkus.
REUMAATILINE POLÜARTRIIT
Reuma puhul kahjustuvad sümmetriliselt suured liigesed. Tüüpilisel juhul tekivad liigesnähud 10-14 päeva pärast ägedat infektsioonhaigust.
Temperatuur tõuseb 38-39 kraadini. Liigestes esinevad tugevad valud, hüpereemia, turse. Liigese funktsioon on häiritud. Põletikunähud kaovad raviga mõne päeva vältel ja liigeste seisund normaliseerub ilma jääknähtudeta.