AORDIKLAPI PUUDULIKKUS ehk Insufficientia valvulae aortae
Aordiklapi hõlmad ei sule täiesti aordisuistikku ja vasaku vatsakese diastoli ajal voolab osa verd aordist tagasi vasakusse vatsakesse. Sinna tuleb ka normaalselt vasakust kojast saabuv veri. Vasak vatsake peab tugevamini töötama, et paisata suur verehulk aorti. Vasak vatsake hüpertrofeerub ja dilateerub. Kui ta ei suuda enam riket kompenseerida, levib pais vasakusse kotta ja väikesesse vereringesse ning hiljem ka paremasse südamepoolde.
Kliiniline pilt:
Ø Kaebused – vasak vatsake kompenseerib rikke pikaks ajaks. Alles aastate pärast tekivad pingutusel hingeldus, südamepekslemine, stenokardilised valud.
Ø Auskultatsioonil – aordiklapi kuulatluskohal diastoolne kahin. Unearterite nähtav pulsatsioon.
AORDISUISTIKU STENOOS ehk Stenosis aortae
Klapisuistiku ahenemise tõttu on vere voolamine vasakust vatsakesest aorti raskendatud. Vasak vatsake peab rohkem tööd tegema. Ta hüpertrofeerub. Sellega rike kompenseeritakse, tavaliselt aastateks.
Kliiniline pilt:
Ø Kaebused – kiire väsimine pingutusel, hetkelised minestushood, stenokardilised valud.
Ø Auskultatsioonil – tugev kare süstoolne kahin aordiklapi kuulatluskohal. Kahin kandub unearteritele, mõnikord ka abaluude vahele.
OMANDATUD KLAPIRIKETE KIRURGILINE RAVI:
Ø Südameklappi säästvad meetodid: klappide rekonstruktsioon, valvuloplastika. Suhteliselt väike operatsioonirisk. Aordistenoosi korral on prognoos parem varajasema operatsiooni puhul.
Ø Klappide puudulikkuse ja raskemate stenooside korral klapi asendamine kas bioloogilise või mehhaanilise proteesiga (kuulklapp, ketasklapp ). Mehhaanilised klapid on oma omaduste tõttu trombogeensed. Seetõttu on vajalik eluaegne antikoagulantravi.
REUMAATILISED HAIGUSED
Reumatoloogia uurib sidekoelisi haigusi. Reuma kahjustab eeskätt sidekudet, mille tõttu tekivad kahjustused paljudes elundites: süda, liigesed, kopsud, neerud, nahk jt.
Sidekude on luude, kõhre, kõõluste, liigesekapsli ja elundeid ümbritsevate kestade koostisosaks. Seda leidub veresoonte seintes, neerudes jm. Sidekoe põhifunktsioonid on tugifunktsioon, metaboolne funktsioon ja kaitsefunktsioon.
Reumaatilised haigused põhjustavad sidekoe struktuuri ja ainevahetuse nihkeid. Sidekoe struktuursed elemendid on:
Ø Rakulised elemendid: fibroblastid, nuumrakud ja makrofaagid
Ø Sidekoe kiud: kollageen-, retikuliin- ja elastsed kiud
Ø Põhiaine
Reumaatilised haigused jaotatakse:
a) PÕLETIKULISED REUMAATILISED HAIGUSED
Tuntumad on reuma, reumatoidartriit, psoriaatiline artriit, süsteemsed sidekoehaigused, süsteemsed vaskuliidid jt. Iseloomulikuks sümptomiks on liigeste kangus, hüpertermia. Liigesed võivad deformeeruda ja jäigastuda.
b) DEGENERATIIVSED ARTROPAATIAD
Siia kuulub osteoartroos. Liigeskõhred degenereeruvad. Artroos on normaalne vananemise tunnus ja sellest tingitud vaevusi võib kergendada operatsiooniga.
c) PEHMETE KUDEDE REUMAATILISED HAIGUSED
Siia kuuluvad kõõluste põletikud, fibromüalgia, bursiidid. Valude põhjuseks võivad olla valed tööasendid, ülekoormus.
d) AINEVAHETUSHÄIRETEST TINGITUD HAIGUSED
Siia kuulub podagra.
Reumaatiliste haiguste riskitegurid:
Ø Sugu. Naistel esineb sagedamini reumat, reumatoidartriiti, luupust, sklerodermiat. Meestel on sagedamini podagrat, anküloseerivat spondülartriiti.
Ø Vanus esimesel haigestumisel. Põletikulised reumaatilised haigused algavad vanuses 10-45 a, degeneratiivsed haigused vanuses 50-65 a.
Ø Ägedad nina-neelu põletikud
Ø Kroonilised koldeinfektsioonid: tonsilliit, haimoriit
Ø Pärilik eelsoodumus
Ø Halvad elu- ja töötingimused
Ø Liigeste ülekoormus: ülekaalulisus, füüsiline koormus
Laboratoorsed uuringud:
PÕLETIKU NÄITAJAD
Ø SR kiirenemine, leukotsütoos
Ø Siaalhappe tõus
Ø C-reaktiivne valk (norm <5 mg/l) suureneb vereseerumis
IMMUNOLOOGILISE REAKTIIVSUSE TESTID
Ø Reumatoidfaktor
Ø Antibakteriaalsed antikehad
Ø Immuunglobuliinid
Röntgenuuring:
Ø Luukoe vohamine: skleroos, osteofüüdid
Ø Luukoe vähenemine: osteoporoos
Muud uuringud:
EKG, ultraheli, artroskoopia, liigeste punktsioon jt.