Krooniline südamepuudulikkus
Krooniline südamepuudulikkus on patofüsioloogiline seisund, kus süda pole võimeline pumpama verd vastavuses kudede metaboolsetele vajadustele, st. varustama organismi küllaldaselt hapnikurikka verega. Areneb välja järk-järgult lühema või pikema perioodi vältel.
Krooniline südamepuudulikkus areneb välja aeglaselt ning võib eksisteerida paljude aastate jooksul ilma sümptomiteta. See tuleneb südame võimest kompenseerida teatud määral puudulikkuse nähte.
Kui südame kompensatsioonivõime langeb, tekib väljendunud südamepuudulikkus, mis põhjustab verepaisu organites ja turseid.
Südamepuudulikkus ei pruugi ilmneda mõlemas vatsakeses korraga või võrdsel määral.
Üks vatsake võib töötada normaalsest mahust tunduvalt vähem, teine vatsake aga olla südamepuudulikkusest suhteliselt mõjustamata. Sagedamini areneb esimeses järjekorras välja südame vasaku vatsakese puudulikkus, seejärel parema vatsakese puudulikkus. Kopsuhaiguste ja pulmonaalhüpertensiooni puhul tekivad esmajoones parema südamepoole puudulikkuse nähud (pulmokardiaalne puudulikkus e. cor pulmonale). Hilisfaasis ilmnevad mõlema südamepoole puudulikkuse nähud.
Südamepuudulikkust põhjustavad asjaolud määravad ühtlasi ka selle raskusastme.
Südamejõudluse langedes püüab organism kõikide vahenditega säilitada tasakaalu, nt vähendades Na ja vee eritust neerude kaudu ja suurendades südamelihase massi. Asuvad tegevusse järgmised kompensatsioonimehhanismid:
· Tahhükardia
· Vatsakeste dilatatsioon (eelkoormuse suurenemine)
· Südamelihase hüpertroofia
· Suureneb sümpaatilise närvisüsteemi ja reniin-angiotensiin-aldosteroonisüsteemi (RAAS) aktiivsus.
Tänu kompensatoorsete mehhanismide rakendumisele võivad haigussümptomid lühemat või pikemat aega puududa. Südametegevuse edasisel nõrgenemisel osutuvad kompensatsioonimehhanismid ebapiisavaiks või isegi kahjulikeks ja tekivad paispuudulikkuse nähud nii väikeses kui suures vereringes koos vastavate haigussümptomitega.
Kroonilise südamepuudulikkuse põhjused:
Areneb esmajoones paljude südame-veresoonkonna haiguste tagajärjel. Otsesteks põhjusteks on südame kontraktsioonivõime järkjärguline nõrgenemine, südame üksikute osade pikaajaline ülekoormus kõrge vererõhu või klapirikete tõttu, samuti südamelihase lõõgastusvõime ja diastoolse täitumuse häirumine.
Sagedamini põhjustavad kroonilise südamepuudulikkuse teket järgmised haigusseisundid:
Ø Südame Isheemiatõbi, eriti põetud südamelihase infarkti (infarktide) korral, arteriaalne hüpertensioon (nii essentsiaalne kui ka sekundaarne), omandatud ja kaasasündinud südamerikked, südamelihase ja südamepauna põletikud, kardiomüopaatiad, tõsisemad südame rütmihäired jm.raskemad südamehaigused.
Ø Alkohoolne südamelihase kahjustus
Ø Kroonilised kopsuhaigused (astma, krooniline bronhiit, obstruktiivne bronhiit, KOK), pulmonaalhüpertensioon.
Ø Kilpnäärmehaigused
Puudulikkuse tekke tingimused:
A. Südamesse voolava vere hulk on tunduvalt suurenenud liigsest i.v vedelikust, Na ja vee retensioonist.
B. Vere väljavool südamest on takistatud kahjustatud klappide ja suistikkude, samuti hüpertensiooni tõttu.
C. Südamelihas ise on kahjustatud – isheemiast, põletikust.
D. Organismi metaboolsed vajadused on suurenenud – palaviku, füüsilise pingutuse, raseduse jne tõttu.
Kui eelpool nimetatud kompensatoorsed mehhanismid ( tahhükardia, hüpertroofia, eelkoormuse suurenemine jne.) tagavad küllaldase verevoolu kudedele ilma sümptomiteta/kaebusteta, võime rääkida kompenseeritud puudulikkusest. Kompensatsioonifaas võib ajaliselt olla pikem või lühem (individuaalne).
Kardiaalne dekompensatsioon ehk paispuudulikkus tekib siis, kui süda ei ole võimeline täitma talle esitatud nõudeid ja tekivad kaebused. Tavaliselt tekivad kaebused esialgu pingutusel, hiljem ka rahuolekus.
Vormid:
1) Süstoolne puudulikkus – kahjustatud on eelkõige müokardi kontraktsioonivõime.
2) Diastoolne puudulikkus – kahjustatud on müokardi lõõgastusvõime ja vatsakeste diastoolne täitumine.
3) Südame paispuudulikkus – avalduvad paisunähud väikeses ja/või suures vereringes. See on raskem ja kaugelearenenum vorm. Südame paispuudulikkuse põhjuseks on tavaliselt vatsakeste väljendunud süstoolne puudulikkus, kuid ka diastoolne puudulikkus võib avalduda koos paisunähtudega.
Kliiniline pilt
Haige kaebab jõuetust ja nõrkust.Vasaku südamepoole puudulikkusele viitab hingeldus( düspnoe), algul pingutustel, hiljem ka rahuolekus. Ortopnoe= lamava asendi puhul esinev düspnoe, mis istuva asendi puhul taandub. Võivad ilmneda öised kardiaalastma hood või kopsupaisust tingitud köhimine, auskultatoorselt kuuleme kopsude alaosade kohal paisräginaid (krepitatsioon või peenemullilised märjad räginad). Tsüanoos peegeldab gaasivahetushäiret kopsudes ja hapniku suurenenud ammendumist perifeerias. Tahhükardia, patoloogiline III südametoon.
Parema südamepoole puudulikkusele paisuga suures vereriges viitavad:
· kaelaveenide ja suupõhjaveenide nähtav täitumine,
· kaalu tõus ja tursed alakehas: labajalgadel, säärtel, algul ainult õhtuti, hiljem püsivalt; rasketel juhtudel anasarka,
· paismaks, mis on suurenenud ja algul valulik ; ajajooksul võib areneda kardiaalne maksatsirroos ja astsiit;
· paisgastriit isutuse ja meteorismiga;
· paisneer kaasneva proteinuuriaga.
Mõlema südamepoole puudulikkuse üldsümptomid:
· nüktuuria (öisest tursete tagasiimendumisest),
· tahhükardia võimalike südame rütmihäiretega, niiske, külm nahk,
· südame suurenenine nii vasemale kui paremale,
· pleuravedelik (transudaat paisust), sagedamini paremal.
· trombooside tekkeoht vere ringvoolu aeglustumisest.
Südamepuudulikkuse kliinilised raskusastmed (New York Heart Association`I e. NYHA staadiumid):
I kaebused puuduvad, normaalne kehaline koormustaluvus
II kaebused raskema kehalise koormuse korral
III kaebused juba kerge kehalise koormuse korral
IV kaebused rahuoleku ajal.
RAVI:
Põhihaiguse ravi, mis on eriti oluline haiguse kompensatsioonifaasis. Näit. südame isheemiatõve ja hüpertensiooni edukas ravi, klapirikete õigeaegne kirurgiline ravi jne.
Sümptomaatiline mittemedimamentoosne ravi.
· Dieet
Püüda saavutada pikkusele vastav normaalne kehakaal. Südame isheemiatõve korral madala rasvasisaldusega dieet. Piirata keedusoola tarbimist- mitte üle 2 g /päevas.
· Vedeliku tarbimine
Mitte üle 2 liitri päevas. Kuuma ilmaga, kõhulahtisuse, oksendamise, palaviku puhul tuleb tarbida rohkem vedelikku või vähendada diureetikumi annust.
· Alkohol
Vältida. Igal juhul mitte rohkem kui üks naps päevas ( 1 naps= 1 klaas õlut või veini ).
· Suitsetamine
Vältida!
· Kehaline koormus
Voodirahu ägeda puudulikkuse korral ja kroonilise puudulikkuse dekompensatsioonifaasis.
Kompenseeritud südamepuudulikkuse korral- regulaarne mõõdukas kehaline koormus ( jalutamine, jalgrattasõit, ujumine, aiatööd ). Kerge hingelduse teke hea enesetunde juures ei ole koormuse katkestamise põhjuseks.
· Vaktsineerimine
Soovitav vaktsineerida gripiviiruse ja pneumokoki vastu, et vältida tüsistuste teket hingamiselundite poolt.
MEDIKAMENTOOSNE RAVI:
Baasravimiks on angiotensiini konverteeriva ensüümi ( AKE ) inhibiitorid, kuna uuringute põhjal on tõestatud, et nad parandavad südamepuudulikkuse prognoosi. Preparaatidest KAPROPRIIL; ENALAPRIIL; RAMIPRIIL jt.
AKE-inhibiitor võib olla monoteraapiaks kergemate süstoolse puudulikkuse juhtudel, kui kaebustest esineb vaid jõuetus või hingeldus vähesel kehalisel koormusel ja pole teisi paisu tunnuseid. Kõrvaltoimeteks võivad olla vererõhulangus, köha, K-sisalduse suurenemine vereseerumis jne.
Südamepuudulikkuse raskemate vormide korral, kui ilmnevad ka paispuudulikkuse sümptomid, lisatakse tiasiid- või lingudiureetikumid ja südame glükosiidid, neist sagedamini DIGOKSIIN.
Digoksiin on eriti näidustatud kiire rütmiga virvendusarütmiaga haigetele, kuid vähendab kaebusi ka siinusrütmil olevail raskema süstoolse puudulikkusega haigetel. Manustatakse nii per os kui ka I.V. Rohkete kõrvaltoimete tõttu soovitatakse digoksiini kasutada väikestes annustes ( 0,125-0,375 mg/päevas).
SÜDAMERIKKED
Südamerikked jaotatakse:
KAASASÜNDINUD SÜDAMERIKKED
a) Südame vaheseinte kahjustused
Ø Defekt kodade vaheseinas – arteriaalne veri pääseb vasakust kojast paremasse, segunedes venoosse verega.
Ø Defekt vatsakeste vaheseinas – ka siin segunevad arteriaalne ja venoosne veri.
b) Suurte veresoonte kahjustused
Ø Avatud Botallo juha – arteriaalne juha aordi ja kopsuarteri vahel ei sulgu pärast sündimist. Tekib vasaku südamepoole ülekoormus. Hiliskomplikatsiooniks on parema südamepoole puudulikkus.
Ø Aordikoarkatsioon – aordikaare alaneva osa ahenemise tõttu peab vasak vatsake töötama suure takistuse vastu. Dekompenseerumisel tekivad paisunähud kopsuringes.
c) Dekstrokardia – süda asub paremal
OMANDATUD SÜDAMERIKKED – põhjuseks on reuma, ateroskleroos, süüfilis, alaäge septiline endokardiit, traumad.
Ø Suistiku ahenemine e. stenoos– põletiku tagajärjel tekib armkude, mis kootub ja klapihõlmade vaheline valendik aheneb. Verevool läbi kitsenenud avause on takistatud.
Ø Klappide puudulikkus – kõõluskeelikud lühenevad ja paksenevad. Klapihõlmad deformeeruvad ja kootuvad. Klapihõlmad ei sule enam avaust ja osa verd voolab tagasi.
Ø Kombineeritud klapirikked – samaaegselt esinevad stenoos ja puudulikkus.
MITRAALKLAPI RIKKED
Need on kõige sagedamini esinevad klapirikked. Eristatakse:
MITRAALSTENOOS ehk Stenosis ostii venosi sinistri
Normaalselt on mitraalava pindala 6 cm2. häired tekivad, kui see väheneb alla 1,5 cm2.
Diastolis on raskendatud vere liikumine vasakust kojast vasakusse vatsakesse ja vasakusse kotta jääb osa verd. Sellele tuleb lisaks verd kopsuveenidest. Vasakus kojas tekib verepais. Vasak koda hüpertrofeerub. Sellega rike algul kompenseeritakse, kuid mitte kauaks, kuna vasaku koja lihas on nõrk. Pais levib kopsuveenidesse, väikesesse vereringesse ja lõpuks suurde vereringesse.
Kliiniline pilt:
Ø Kaebused – paisu tõttu väikeses vereringes tekib õhupuudus, paisköha, veriköha, hiljem parema südamepoole puudulikkus.
Ø Auskultatsioonil on südame tipul diastoolne kahin.
MITRAALKLAPI PUUDULIKKUS ehk Insufficientia valvae mitralis
Klapihõlmad lühenevad, kortsuvad ja ei sule süstolis enam mitraalava ning osa verd voolab tagasi vasakusse kotta.
Kuna süstoli ajal voolab osa verd kotta tagasi, tekib kojas pais, sest ta saab verd ka kopsuveenidest. Ülemäära suurenenud verehulk täidab ka vasakut vatsakest, mis saabub sinna diastoli ajal vasakust kojast.Vasak vatsake hüpertrofeerub ja võib kompenseerida rikke pikemaks ajaks. Dekompensatsioonifaasis levib pais väikesesse vereringesse ja sealt edasi suurde vereringesse.
Kliiniline pilt:
Ø Kaebused – hingeldus, väsimus, tursed
Ø Auskultatsioonil – südame tipul süstoolne kahin
AORDIKLAPI RIKKED
Aordiklapi kaudu läheb veri vasakust vatsakesest aorti. Aordiklappide kahjustusel tekivad klapirikked. Põhjuseks võivad olla reuma, süüfilis, ateroskleroos.