äge südamepuudulikkus
Südamepuudulikkus tekib juhul, kui süda ei jõua pumbata küllaldaselt verd, et täita organismi metaboolseid vajadusi, põhjustades verevarustusehäireid kõigis elundeis.
Südame kui pumba efektiivsuse määravad ära järgmised faktorid:
1. Südamelihase kontraktsioonivõime.
2. Eelkoormus (venoosne naas).
3. Järelkoormus (arteriaalne vererõhk).
4. Südamelihasrakkude kontraktsioonide koordineeritus ja sagedus.
Enamikul südamehaiguste all kannatavatest inimestest ilmnevad varem või hiljem südamepuudulikkuse nähud ja sümptomid.
Südamepuudulikkus tekib ja kulgeb eri inimestel erinevalt ning oleneb seda põhjustanud südametegevuse häirest.
Ägeda südamepuudulikkuse puhul on tegemist südame pumbafunktsiooni kiire, järsu langusega. Sagedamini esineb ägedat vasaku vatsakese puudulikkust, harvemini—parema vatsakese puudulikkust.
VASAKU VATSAKESE ÄGE PUUDULIKKUS
Põhjuseks:
Ø Vasaku vatsakese suurekoldeline infarkt
Ø Pikale veninud rasked stenokardiahood
Ø Järsud vererõhu tõusud – hüpertooniline kriis ja hädaolukord
Ø Rasked südamelihaste põletikud
Ø Südameklapi rikked
Ø Füüsiline, emotsionaalne ülepinge südamehaiguse olemasolul
Ø Rütmihäired
Patofüsioloogia:
Kui vasak vatsake ei suuda enam verd piisavalt väljutada, tõuseb rõhk südame vasemas kojas, kopsuveenides ja kopsukapillaarides, mille tagajärjel tekivad gaasivahetushäired, hingamisraskused, võib hakata arenema kopsuturse. Õhupuudustunne on vasaku vatsakese puudulikkuse esimesi peamisi sümptomeid.
Avaldusvormid:
A. Südameastma ehk asthma cardiale – avaldub õhupuudushoona, mis sagedamini tekib öösel une pealt. Haigel läheb hingamine raskeks, ärkab tugeva õhupuudustundega, mis sunnib võtma istuva sundasendi, avama akna. Haige on kahvatu, hingeldav, hirmunud, auskultatoorset leidu kopsudes ei ole või kohtame väheseid krepiteerivaid räginaid. Paisust kopsuvereringes lisandub ärritusköha. Istuvas asendis võib hoog mööduda, kuna osa ringlevast verest peetub alumistes kehaosades ja pais kopsuvereringes väheneb.
B. Kopsuturse ehk oedema pulmonum – rõhk kopsukapillaarides on sedavõrd tõusnud, et vere vedel osa (transudaat) väljub kapillaaridest kopsu alveoolidesse, mille tulemuseks on rasked gaasivahetushäired, tugev düspnoe, köha. Haige on erutatud, rahutu ja hirmunud, tugeva lämbumistunde tõttu sageli võimetu rääkima. Esineb tsüanoos, nahk jahe, kahvatu ja niiske. Hingamine rägisev, haiged köhivad eritades roosakat vahutavat tursevedelikku. Auskulteerides on kuulda rohkeid märgi räginaid kopsude alaosades. Esineb tahhükardia, rütmihäireid, pulsi täitumus on langenud. Kopsuturse seisund on raske ja eluohtlik!
Esmaabi/ravi:
Ø HAIGE ASEND! – istuv, poolistuv, jalad alla lasta – raskusjõu mõjul vere tagasivool südamesse väheneb ning sellega väheneb ka venoosne pais väikses vereringes ja rõhk kopsukapillaarides.
Ø Ajalooline meetod: Žgutid jäsemetele (3-le jäsemele nt kahele jalale ja ühele käele ja tõstetakse pidevalt edasi järgmisele jäsemele). Selle tulemusel suletakse venoosne tee. Pais väikeses vereringes väheneb.
Ø Tänapäeval kasutatakse vasodilataatoreid – veresooni laiendavad preparaadid. Nitraate manustatakse infusioonipumbaga I.V. Laiendavad artereid ja eriti veene, väheneb südame eel- ja järelkoormus.
Ø Hapniku manustamine maskiga, ninasondiga.
Ø Morfiin vähendab hingeldust, laiendab ka veene. Morfiini ei tohi anda bronhiaalastmaga haigele!!!
Ø Püütakse suurendada südame kontraktsioonivõimet positiivsete inotroopsete ravimitega (DOPAMIIN, DOBUTAMIIN) – need stimuleerivad adrenergilisi beeta1-retseptoreid.
Ø Digoxin – omab südame kontraktsioonivõimet suurendavat toimet. Kasutatakse eriti kiire ja ebaregulaarse südametegevuse (virvendusarütmia ) korral.
Ø Furosemiid ehk Lasix (i.v).Kiire diureetiline toime.
C. Kardiogeenne šokk—tekib vasaku vatsakese eriti laialdase infarkti korral, mil nekroosist haaratud 40 % vasakust vatsakesest.Suremus kuni 90 % (vt. ka müokardi infarkt).
PAREMA VATSAKESE ÄGE PUUDULIKKUS
Kui rõhk tõuseb paremas vatsakeses, mis võib olla tingitud kas kõrgenenud vererõhust pulmonaalses vereringes või näit. pulmonaalsuistiku ahenemisest, siis süda ei jõua enam efektiivselt töötada. Rõhk tõuseb seejärel ka südame paremas kojas ja veri ei pöördu südamesse tagasi nagu tavaliselt. See põhjustab verepaisu suure vereringe veenides , kaelaveenide ületäitumust ja paismaksa tekkimist.
Parema vatsakese ägeda puudulikkuse sagedamad põhjused:
Ø Parema südamevatsakese infarkt
Ø Kopsuarteri trombemboolia (embolid sagedamini pärit vaagna või alajäsemete süvaveenidest )
Kopsuarteri trombemboolia kliiniline pilt:
Ø Tugev nõrkus ja valu rindkeres
Ø Õhupuudus, hingeldus, köha (ka veriköha)
Ø Tsüanoos
Ø Vererõhu langus, tahhükardia
Ø Rütmihäired
Ø Kahvatu, jahe nahk
Esmaabi/ravi:
Ø Trombi lõhustamine – trombolüüs
Ø Hepariin (antikoagulant) uute trombide vältimiseks.
Ø Kirurgiliselt embol eemaldada. Operatsioon on väga riskantne.
Ø Hapnikuravi
Ø Valuvaigistid
Ø Südamepuudulikkuse ravi.
Ø Retsidiveeruvate kopsuembooliate korral filtri asetamine alumisse õõnesveeni.