Hüpertooniatõbi ehk morbus hypertonicus

Põhjused pole selged, põevad vähemalt 90% hüpertoonikutest.

Riskifaktorid:

Ø Soolase toidu tarbimine

Ø Vanus

Ø Suitsetamine, alkohol

Ø Vähene liikumine

Ø Stress

Ø Geneetilised faktorid

Ø Ülekaalulisus

Ø Rass: mustanahalised

Ø Rasestusvastased tabletid

Diagnostika:

Ø Hoolikas anamnees – perekond, soola tarbimine, rasedusvastased tabletid, suitsetamine, peavalud

Ø Vererõhu mõõtmine, ka ööpäevane vererõhu monitooring

Ø Silmapõhjade uurimine

Ø Südame uurimine

Ø EKG – vasaku vatsakese hüpertroofia

Ø EHHO-kardiograafia

Ø Perifeersete arterite pulsi uurimine

Ø Laboratoorne uuring – veres hematokrit, K+, Na+, kolesterool, kreatiniin, uurea; uriinis valk, glükoos, sade.

Antihüpertensiivse ravi eesmärgid:

Ø Ravi peamiseks eesmärgiks on vähendada patsiendi üldist kardiovaskulaarset riski

Ø Lisaks RR langetamisele püüda mõjutada kõiki riskifaktoreid ja ravida ka kaasnevaid haigusi

Ø Ravi eesmärgiks peab olema RR langetamine alla 130/85 mmHg

Ø Selline vererõhk on optimaalne ravi eesmärk noortel ja keskealistel ning ka kaasuva suhkrudiabeedi või neeruhaigusega haigetel

Ø Vanemaealised patsiendid peavad saavutama RR languseks alla 140/90 mmHg-st, vähemalt kõrge normaalse väärtuseni.

 

Ravi:

Mittemedikamentoossed võtted:

Ø Liigse kehakaalu langetamine. Kehamassi indeks alla 26 kg/m2. optimaalne tempo 0,5-1,0 kg nädalas.

Ø Alkoholi tarbimise oluline piiramine

Ø Dieet – soola piiramine (5g/ööp), piisav Ca, K, Mg sisaldus toidus, vähese rasvasisaldusega toit, dietoloogi nõustamine.

Ø Regulaarne kehaline koormus (kiirkäimine, sörkjooks, ujumine, jalgrattasõit, suusatamine). Treeningu optimaalne sagedus on 4-5 x/nädalas, kestusega 30-40 min.

Ø Suitsetamisest loobumine

Ø Vaimse pinge (stressi) vältimine.

Medikamentoosne ravi:

Ravimi valikul on oluline leida selline ravim, millega saab langetada vererõhku soovitud tasemele ilma erilise kõrvaltoimeta. Ebarahuldava tulemuse põhjuseks on sageli ebaregulaarne ravimite kasutamine.

1. DIUREETIKUMID – nad suurendavad K eritust uriiniga. Haige peaks saama kaaliumirikast toitu. Pidevalt peab kontrollima veres K sisaldust.

# Tiasiidid (Hüdroklorotiasiid)

# Lingudiureetikumid (Furosemiid)

# K säästvad diureetikumid (Verospiron)

2. BEETA-ADRENOBLOKAATORID – ehkki diureetikume peetakse hüpertensiooni ravis esmasteks, on olukordi, kus beeta-blokaatoreid kasutatakse esmestena. Ja seda just siis, kui kaasuvad isheemiatõve nähud ja rütmihäired.

# Propranolool

# Atenolool

# Metoprolool

 

3. AkE-INHIBIITORID – takistavad angiotensiin I muutumist angiotensiin II-ks. Seega väheneb vererõhku tõstva aldosterooni moodustumine.

# Kaptopriil

# Ramipriil

 

4. Ca-ANTAGONISTID – suur rühm ravimeid hüpertensiooni ravis. Sobivad eriti vanemaealistele

# Verapamiil

# Nifedipiin – pikendatud toimeajaga

# Diltiaseem

# Amlodipiin

5. ADRENERGILISED ALFA-BLOKAATORID

# Prasosiin

Soovitavad ravimkombinatsioonid:

Ø Diureetikum + beeta-blokaator

Ø Diureetikum + AkE-inhibiitor

Ø Ca-antagonist + beeta-blokaator

Ø Ca-antagonist + AkE-inhibiitor

Ø Alfa-blokaator + beeta-blokaator (kriiside korral)

 

HÜPERTENSIIVNE KRIIS – s.o ohtlik seisund, kus hüpertoonikul tõuseb vererõhk järsku kõrgele, võrreldes tema tavapäraste lähteväärtustega (>230/130 mmHg). Kriis võib tekkida: tugevast ülepingest, stressist, järsust ilmastiku muutusest. Kliinik: kohin kõrvus, nõrkus, peavalu, iiveldus.

HÜPERTENSIIVNE HÄDAOLUKORD – järsule vererõhutõusule lisanduvad akuutsed komplikatsioonid elundites. Ajus: ajuturse, insult, entsefalopaatia; südames: äge vasaku vatsakese puudulikkus,stenokardia, infarkt, rütmihäired, aordi dissekatsioon ehk lõhestumine; kopsuturse. Vajalik on kiire abi, hospitaliseeritakse.

Esmaabi:

Ø Eesmärgiks on langetada vererõhku

Ø Vähendada stressi – rahustid

Ø Voodirežiim, kõrgendatud peaalune

Ø Kiirestitoimivad hüpotensiivsed ravimid

NIFEDIPIIN per os (katki närida)

NITROGLÜTSERIIN

 

Ø Raskematel juhtudel NITROPRUSSIIDI infusioon perfuusoriga

Ø Kiirestitoimivaid diureetikume

FUROSEMIID 20-40 mg i/v aeglaselt (kopsuturse või ajuturse

korral).

Ø Jälgida neerude, aju ja südame-vereringe tegevust. Jälgitakse diureesi, EKG-d, üldseisundit.