Ateroskleroos ehk atherosclerosis
Ateroskleroos on krooniline arterite haigus, mis seisneb arterite sidekoestumises ja jäigastumises, arterite valendiku ahenemises või sulgumises ja vastavate elundite verevarustuse häiretes.
Ateroskleroos on kogu organismi haigus. Peamiselt haarab ta suuri ja keskmisi elastset tüüpi artereid – aorti oma harudega, koronaararterid, ajuarterid, neeruartereid, mesenteriaalartereid, niudearterid, alajäsemeartereid.
Ateroskleroos on levinumaid haigusi maailmas. Ta on vanema ea haigus, mis avaldub peamiselt 45.-50.-st eluaastast alates. Arvatakse, et haigus algab tegelikult juba lapseeas või noorukieas. Esimesed aastakümned kulgeb ta aga enamikul juhtudest varjatult, ilma kliiniliste nähtudeta. Esimesed haigusnähud tekivad sageli alles siis, kui arterid on jõudnud aheneda 50-75 % ulatuses.
Ateroskleroosi esinemissagedus maakera erinevates geograafilistes piirkondades on erinev. Sagedamini esineb Euroopas ja Põhja-Ameerikas, harvem Aasia ja Aafrika maades. Põhjamaades esineb teda sageli. Linnaelanikel esineb 2-3 korda sagedamini kui maaelanikel.
Mehed on ateroskleroosist rohkem ohustatud kui naised ning haigestuvad sageli neljakümnendates või viiekümnendates eluaastates. Naistel algab ateroskleroosi areng 10 aastat hiljem kui meestel. Seda seletatakse naissuguhormoonide (östrogeenide) kaitsva toimega. Naiste haigestumine kiireneb postklimakteerilises perioodis, saavutades raskuspunkti kuuekümnendatel eluaastatel.
Riskifaktorid:
MITTE MUUDETAVAD
Ø Vanus
Ø Meessugu
Ø Geneetiline soodumus – perekonna anamneesis varajane ateroskleroos
MUUDETAVAD VÕI OSALISELT MÕJUTATAVAD
Ø Suitsetamine
Ø Hüpertensioon >140/90 mm Hg
Ø Verelipiidide aterogeensed muutused
Ø Kestev psühhoemotsionaalne ülepinge
Ø Krooniline infektsioon, C-reaktiivse valgu suurenemine veres jt.
Ø Ülekaalulisus
Ø Vähene kehaline aktiivsus
Ø Diabeet jm.
Ateroskleroosi arengu eeltingimuseks on endoteeli funktsiooni häire. Endoteeli funktsiooni häire avaldub:
· veresooni laiendava ja antiaterogeense lämmastikoksiidi (NO ) produktsiooni vähenemises;
· suureneb veresooni ahendava endoteliini produktsioon;
· ülalnimetatud põhjustel on LDL- kolesterooli sisenemine ja ladestumine arteri sisekesta (intimasse) soodustatud, kus LDL-molekul kergelt allub hapniku vabade radikaalide oksüdeerivale toimele.
Endoteeli funktsioonihäire põhjuseks on mitmed ülalnimetatud ohutegurid nagu suitsetamine, hüpertensioon, hüperlipideemiad, diabeet, vabad radikaalid jm.
ATEROSKLEROOSI PATOLOOGILINE ANATOOMIA/FÜSIOLOOGIA
Protsess läbib paljude aastate vältel 3 staadiumi:
1. Lipiidid kogunevad arterite sisekesta kollaste laikudena või joontena (intima lipidoos).Seal nad oksüdeeritakse ja fagotsüteeritakse makrofaagide poolt. Protsess võib alata lastel või noorukitel, võib taandareneda, ei ahenda veel veresooni.
2. Tekivad fibroossed aterosklerootilised naastud e. ateroomid. Ateroomid on eraldatud arteri valendikust sidekoelise kapsliga, sisaldades kolesteroolist ja lagunenud rakkudest koosnevat südamikku. Ateroomid ahendavad arteri valendikku vähemal või rohkemal määral.
3. Lisanduvad tüsistused:
· naastudes areneb nekroos ja haavandumine;
· vigastatud naastul tekib tromb, mis suurenedes võib arterit veelgi ahendada või kiirelt sulgeda. Sellise mehhanismi alusel tekib enamus südamelihase infarkte.
· naastud lubjastuvad, kuna neisse ladestuvad Ca- soolad, arterite seinad jäigastuvad;
· verevalum naastu, võib samuti arteri kiirelt sulgeda.
Kliiniline pilt::
Ateroskleroos kulgeb aastakümneid varjatult. Esimesed sümptomid tekivad alles seejärel, kui arteri valendik on ahenenud 50-70% võrra.
Kliiniline pilt oleneb sellest, millise elundi arterites on ateroskleroos enam väljendunud ja kui ulatuslik on arteri ahenemine. Sagedamini esinevad muutused järgmistes arterites:
I. KORONAARARTERITE ATEROSKLEROOS – haigus väljendub isheemiatõvena (stenokardia, müokardi infarkt). Sagedaselt on koronaararterite ateroskleroos esikohal, võrreldes teiste elundite arterite kahjustusega. Kaebusteks on stenokardiline valu, rütmihäired. Surma põhjuseks võib olla müokardi infarkt või raske rütmihäire.
II. AJUARTERITE ATEROSKLEROOS – sümptomaatika sõltub sellest, millise piirkonna arter aheneb. Eakatel inimestel väljendub sageli psüühika muutusena – “vana inimene muutub lapseks”. Langeb intellekti tase, kriitikavõime. Mälu nõrgeneb, tekivad unehäired. Arsti poole pöörduma sunnivad peavalud, pearinglus, tasakaaluhäired, nägemise-kuulmis nõrgenemine, kõrvade kohisemine/vilistamine, käte värisemine. Võib tekkida aterosklerootiline dementsus ehk nõdrameelsus. Tüsistusena võib tekkida aju hemorraagia ehk verevalandus või ajuinfarkt.
III. AORDI RINNAOSA ATEROSKLEROOS – on sagedane ja varakult arenev vorm. Diagnoosida aitab röntgenuuring – aordikaare pikenemine, laienemine, tihkenemine.Ohtlikuks tüsistuseks on aordi kihistuv aneurüsm st. paikne aordi laienemine, kusjuures veri tungib aordiseina kihtide vahele.Ruptuuri korral äkksurma võimalus. Laialdane aordi ateroskleroos on eakatel sagedaseks isoleeritud süstoolse hüpertensiooni põhjuseks.
IV. ALAJÄSEME ARTERITE ATEROSKLEROOS ehk atherosclerosis obliterans – esineb peamiselt vanematel meestel. Halveneb jäseme verevarustus. Algul muutuvad jalad külmakartlikuks, väsivad käimisel, nahk on kahvatu. Hiljem tekivad käimisel valud säärelihastes, mis kaovad seisatumisel. Seda sümptomit nimetatakse vahelduv lonkamine ehk claudicatio intermittens. Lõpuks tekib gangreen ja on vajalik jäseme amputatsioon.
V. NEERUARTERITE ATEROSKLEROOS – tekib neerukoe isheemia ja selle tagajärjel sekundaarne arteriaalne hüpertensioon.
Diagnostika:
Ø Anamnees
Ø Lipiidide uuringud laboris.
Ø Koronarograafia
Ø Angiograafia (arteriograafia) – arterisse süstitakse kontrastainet ja seejärel uuritakse röntgenis.
Ø Tavaline röntgenoskoopia, mis võimaldab diagnoosida aordi ateroskleroosi.
Ø Ultraheliuuringud
Ravi ja profülaktika:
Ateroskleroosi arengut on võimalik pidurdada. Varased muutused võivad taandareneda. Mida hiljem raviga alustada, seda väiksemad on tulemused.
I. Püüda mõjutada ja muuta soodsas suunas kõiki mõjutatavaid ateroskleroosi ohutegureid. Näit. loobuda suitsetamisest, tervislik toitumine, vererõhu kontroll, kehalise aktiivsuse suurendamine, kehakaalu langetamine. Ülekaalulistel vähendada toidu kalorsust, vanemas eas tuleks süüa vähem, kuna organismi ainevahetus on aeglustunud.
II. Düslipideemiate korrigeerimine nii dieedi kui ka vajadusel ravimitega. Üldkolesterooli sisaldus veres ei peaks võimalusel ületama 5,0 mmol/l, LDL-kolesterool <3,0 mmol/l, HDL-kolesterool >I,0 mmol/l.
III. Vereplasma lipiididesisaldust alandavad ravimid-SIMVASTATIIN; PRAVASTATIIN, FLUVASTATIIN, KOLESTÜRAMIIN jt.