Kopsutuberkuloos ehk koch`i tõbi ehk
TUBERCULOSIS PULMONUM
Kopsutuberkuloos on nakkushaigus, mille tekitajaks on Mycobacterium tuberculosis ehk Kochi kepike, erandjuhtudel võib tekitajaks olla ka Mycobacterium bovis. Haigus kahjustab kõige sagedamini kopse, harvem teisi elundeid (luu-liigessüsteem, kuseteed jt).
Tekitaja:
Tuberkuloosi tekitaja on aeroobne happekindel mikroob (Mycobacterium tuberculosis, erandjuhtudel ka Mycobacterium bovis), mis on väliskeskkonnas püsiv. Tänavatolmus püsib 10 päeva, raamatulehtedel 3 kuud, vees 150 päeva. Keetmisel hävib 5 minutiga, 5% kloramiinis 5 tunniga ja päikesevalguses 1,5 tunniga, jahedas, niiskes ruumis – 2 kuud.
Levikuteed:
Tavaliselt on nakkusallikaks haige inimene. Kopsutuberkuloos levib köhides ja rögaga. Nakatumisvõimalused:
Ø Aerogeenne tee ehk levik õhu kaudu :
# Tolmnakkus – röga satub põrandale, kus ta kuivab ja muutub tolmuks. Selline peen tolm püsib nakkusohtlikuna mitu päeva.
# Piisknakkus
Ø Nakatumine seedetrakti kaudu (saastatud toit, piim)
Ø Platsenta kaudu emalt lapsele.
Haigestumine sõltub:
Ø Immuunsüsteemi seisundist
Ø Sotsiaalsetest tingimustest
Ø Infektsiooni massiivsusest
Kõrgenenud haigestumisrisk:
Ø Vaegtoitumus, stress, kõrge iga
Ø Pikaajaline ravi kortikosteroidide ja immuunosupressantidega
Ø Suhkrutõbi
Ø Alkoholism, narkomaania
Ø HIV-infektsioon, AIDS
Ø Silikoos (kaevuritel)
Ø Massiivne nakkus ja bakterite suur virulentsus (bakterid tugevate haigust tekitavate olemustega)
Ø Asotsiaalid, vangid, kodutud
Ø Haiglatöötajad
Ø Tuberkuloosihaige perekonnaliikmed
Terve immuunsüsteemi korral haigestuvad vaid 3% nakatanutest tuberkuloosi. AIDS-i haigetel on haigestumisrisk 10% aastas!
Tuberkuloos on spetsiifiline põletik, mille puhul kohtame kolme liiki koe muutusi – alteratsioon ehk kudede kahjustus ja kärbus põletiku piirkonnas, eksudatsioon ehk vereringehäired ja eksudaadi kogunemine põletikukoldesse, proliferatsioon ehk põletikukoldes ilmneb rakkude paljunemine peaaegu üheaegselt alteratsiooni ja eksudatsiooniga.
Eksudatiivse põletiku avaldusena tekivad tuberkuloosipõletiku kolded, mida nimetatakse tuberkuloosseteks infiltraatideks. Produktiivse põletiku avaldusena tekivad spetsiifilised granuloomid ehk tuberkulid, mis on hirsitera suurused väikesed sõlmed, koosnedes kindlatest rakkudest.
Tuberkuloosikollete tsentrumis areneb sageli välja nekroos. Nekrootiline kude meenutab kohupiima (kaseoosne nekroos e. juustundumine). Kui ravi on nõrk/puudulik, laieneb või süveneb nekroos kopsukoes. Nekrootiline kude pehmeneb, laguneb ja köhitakse välja ning kopsukoes jäävad järele tühikud ehk kavernid.
Nekrootiline kude võib sattuda bronhogeenselt või hematogeenselt seni veel tervetesse kopsupiirkondadesse ja haigus generaliseerub ehk laieneb edasi. Haigus algab sageli kopsude ülemistest segmentidest ja levib järk-järgult allapoole.
Ravi korral hakkavad kolded imenduma, sidekoestuma, osalt ka kapselduma ja tihenema ning vanadesse kolletesse ladestuvad Ca-soolad, st. vanad kolded lubjastuvad.
Kliinilised vormid:
ESMANE EHK PRIMAARNE TUBERKULOOS
Tekib tavaliselt lapse- või noorukieas. Iseloomulik on suhteliselt healoomuline kulg, varjatult või väheste kliiniliste sümptomitega.
Kohas, kuhu satuvad tuberkuloosi tekitajad, areneb algkolle. 90%-l on selleks kops. Moodustub väike, hernetera suurune sõlmeke, milles on põletiku tunnused. Algkoldest levib infektsioon lähimasse lümfisõlme, milles tekib ka põletik ning ta suureneb. Algkolle kopsus ja suurenenud lümfisõlm kopsuväratis moodustavad primaarkompleksi.
Tavaliselt saab organism hakkama selle esmanakkusega ning põletikuline lümfisõlm ja algkolle hakkavad vähenema ja tihenema. Haiguskolletesse ladestuvad lubisoolad ja paranenud kolded kaltsifitseeruvad.
Selline leid püsib 1-1,5 aastat ja sageli jääb diagnoosimata.
Kliiniline pilt:
Ø Esmanakkus põhjustab vähe kaebusi ja sageli ei teatagi haiguse olemasolust, sest peetakse tavaliseks külmetushaiguseks.
Ø Ebamäärane, sagedane palavik
Ø Väsimus
Ø Öine higistamine
Ø Söögiisu langus
Ø Laste puhul kapriisus, õppeedukuse langus
Ø Nimetatud nähud võivad püsida kuid ja taandareneda ilma ravita. Avastatakse siis, kui spetsiaalselt uuritakse.
Diagnostika:
Ø Anamneesis kontakt tuberkuloosihaigega
Ø Tagasihoidlik kliinik
Ø Röntgenoloogiliselt kopsus spetsiifiline põletiku kolle ja suurenenud trahheobronhiaalsed lümfisõlmed
Ø Positiivne tuberkuliintest,. Hinnatakse tekkinud paapuli(infiltraadi) läbimõõtu,mis on üle 5 mm.
Tüsistused:
Ø Hiiluselümfisõlmede tuberkuloos
Ø Eksudatiivne pleuriit
Ø Kaseoosne kopsupõletik (raske vorm)
Ø Miliaarne tuberkuloos (raske vorm) – tuberkuloos võib levida ka väljaspoole kopse nt ajukelmetesse = ajukelmete tuberkuloos.
POSTPRIMAARNE EHK SEKUNDAARNE TUBERKULOOS
Siin on tegemist isoleeritud organituberkuloosiga pärast põetud primaartuberkuloosi. Erinevalt primaarsest vormist ei osale siin lümfisõlmed.
Nakatumisvõimalused:
Ø ENDOGEENNE REINFEKTSIOON – veel elusad TB-d pärinevad vanast lubjastunud koldest.
Ø EKSOGEENNE REINFEKTSIOON või SUPERINFEKTSIOON.
Postprimaarne tuberkuloos haarab kopse, kuid võib avalduda ka igas teises organis:
Ø Kopsutuberkuloos 85% juhtudest
Ø Kopsuväline tuberkuloos 15% juhtudest
Kopsuvälise tuberkuloosi avalduskohtadeks on:
1. Perifeersed lümfisõlmed
2. Urogenitaaltrakt
3. Luud-liigesed
4. Harvem teised organid
Kliinilised vormid:
Ø KOLDELINE – <1cm kolded ühe või mõlema kopsu tipus. Sümptomaatika on minimaalne.
Ø INFILTRATIIVNE – sage vorm, lokaliseerub sageli rangluualuselt. Kolde keskel tekib nekroos, kujuneb tühik ja haige muutub nakkusohtlikuks ehk BK-positiivseks.
Ø TUBERKULOOM – kapseldunud kaseoosne mass.
Ø KAVERNILINE VORM – infiltraadi lagunemisel tekib kavern. BK püsivalt positiivne.
Ø FIBROOSKAVERNILINE – paksuseinalised kavernid, eritab püsivalt tekitajaid.
Ø TSIRROOTILINE VORM – sidekoe vohamine põletiku-koldesse. Tekib pulmokardiaalne puudulikkus.
Ø BRONHIDE JA ÜLEMISTE HINGAMISTEEDE TUBERKULOOS – kaasneb fibrooskavernilisele vormile.
Kliiniline pilt:
Ø Sümptomid varieeruvad
Ø Palaviku esinemine sõltuvalt haiguse vormist
Ø Köha, röga eritusega (limasmädane ja võib sisaldada ka verekiude).
Ø Kehakaalu langus
Ø Hingeldus, õhupuudus
Ø Kopsuverejooks – tekib siis kui tuberkuloosikolle kahjustab veresoont
Esmaabi kopsuverejooksu puhul:
Ø Rahustada patsienti, et ta ei rabeleks.
Ø Tõsta rindkeret kõrgemale.
Ø Haige kopsukülg allapoole
Tüsistused:
Ø Kopsuemfüseem
Ø Cor pulmonale chr.
Ø Krooniline hingamispuudulikkus
Diagnostika:
Ø Kliiniline pilt
Ø Röntgen
Ø Veri – mittespetsiifilised muutused
Ø Röga uuring haigustekitaja suhtes
Ø Uuring bronhiloputusvedelikust, kui röga ei esine.
Ø Kopsuproov ehk Mantoux`proov – sellega tehakse kindlaks, kas esineb tuberkuloosivastast allergiat või mitte. Selleks süstitakse i/c 0,1 ml lahjendatud tuberkuliini s.o tuberkuliini tekitaja toksiini käsivarre paenutuspinnal. 72 tunni pärast mõõdetakse infiltraadi läbimõõtu. Kerge punetuse korral on proov negatiivne. Palpeeritav infiltraat süstekohal alates läbimõõdust 6 mm loetakse positiivseks. Aktiivse tuberkuloosi kahtlus on väga suur tugeva reaktsiooni korral, kui infiltraadi läbimõõt on suurem kui 15 mm.
Ravi:
Ø Aktiivsel perioodil haiglaravi
Ø Hiljem ravi ambulatoorne
Ø Tuberkuloosivastased preparaadid: Streptomütsiin, Rifampitsiin, Ethambutool, Isoniasiid, Kanamütsiin, Pürasiinamiid
Ø Kombineeritud ravi (ravi alustatakse 4 ravimi kombinatsiooniga, seisundi stabiliseerumisel jätkatakse tavaliselt isoniasiidi ja rifampitsiini kombinatsiooniga.)
Ø Tuberkuloosi ravimitel on palju kõrvaltoimeid, võivad kahjustada nt maksa, neerusid, tekitada veremuutusi, kuulmishäireid.
Ø Ravimresistentsus tekib nt siis, kui haigust ei ravita korralikult lõpuni.
Ø Ravimresistentsus seostub ka AIDSI laialdasema levikuga.
Ø Kemoteraapia: ravi on pikaajaline, et hävitada aeglaselt kasvavaid mükobaktereid. Ravi peab olema kombineeritud, arvestada mikroobi tundlikkust. Ravi kestvus on vähemalt 6 kuud, vajadusel pikem (Aidsi-haigetel, retsidiivide korral).
Ø Kirurgiline ravi: resektsioon (segmentektoomia, lobektoomia, pulmonektoomia). Teostatakse edutu tuberkulostaatilise ravi korral.
Ø Sümptomaatiline ravi: rögalahtistid, köhavaigistid, palavikuvastased ravimid, hapnik, bronhilõõgastid jne.
Profülaktika:
Ø Terve eluviis
Ø Teatud kontingendi uurimine tuberkuloosi suhtes (asotsiaalid, vangid jne).
Ø Toitlustustöötajad
Ø Perekonnaliikmed
Ø Meditsiinitöötajad
Spetsiifiline profülaktika:
Ø Vaktsineerimine BCG – elusvaktsiiniga s.o nõrgestatud tuberkuloosi tekitajaga. Süstitakse 0,1 ml vaktsiini õlavarde i.c. Vaktsineeritakse terveid vastsündinuid sünnitusmajades. Revaktsineerimine 6-7 aasta vanuses.
♥ HAIGE KAEBUSED
· Pole spetsiifilised
· Sageli .. dekompensatsiooni tekkides
I Hingeldus
II Köha
III Valu rinnus
IV Südame pekslemine, ekstrasüstolid, rütmihäired
V Teadvuskaotushood, nõrkus, minestused
VI Koormustaluvuse langus, väsimus ja hingeldus
taastuvad aeglasemalt
HINGELDUS
+ düskomfort rinnus hingamislihaste ülekoormusest
| Väljendab hemodünaamika häiret, eriti kopsuringes |
· Varane: MI
· Hiline: koronaarskleroos, liiteline perikardiit
Hingelduse raskus on korrelatsioonis c/v süsteemi funktsionaalse võimekusega.
Hingamismaht – vitaalkapatsiteet ehk eluline mahtuvus = 1+2+3
1.SH reservmaht
2.Normaalne hingamismaht
3.VH reservmaht
VK ↓ 30% → hingeldus koormusel
VK ↓ 60% → hingeldus rahuolekus
KÖHA
Põhjus :
pais kopsuringes
mediastiinumis mahuline protsess
(kopsuarteri laienemine, aordikaare aneurüsm)
Võib-olla SP varajaseks tunnuseks, tekkides une ajal, lamades, iseloomult kuiv, ärritav köha
SP progresseerudes ilmnevad bronhiidi nähud: auskultatoorselt kiuned, vilinad, räginad.
Röga veniv, limane, võimalike verekiududega.
Põletiku lisandumisel palavik
HINGELDUS
Põhjused
Kopsuringes venoosne pais
Parema vatsakese puudulikkus
Perifeerses veres CO2 , ainevahetusproduktude kuhjumine
Fluidotooraks, astsiit
Vererõhu langusest hüperventilatsioon
Vormid
Hooti: lühemad – asthma cardiale
Kestvamad?
Pingutusdüspnoe : rahuoleku düspnoe
Ortopnoe: peab istuma + abilihaste kasutus
Püsivalt
Asthma cardiale
Põhjus
vasaku vatsakese puudulikkus (MIC-MI)
hüpertensiivne kriis (neeruhaigusest, arteriaalsest hüpertensioonist)
AI MS
kopsuemfüseem
Soodustab
● meteorism, täis magu
● horisontaalne asend
● külili pööramine, liigutamine
circulus vitiosus: mida rohkem hingeldab,seda rohkem verd tuleb kopsu ja seda enam hingeldus süveneb- st. Progresseerub kiirelt!
Kliinik
Eelistatult öösel
Lühikesed hingeldushood ( >30’ kestvad)
Hingamine on kiire, sügav, häälekas, kaasneb kuiv ärritav köha või bronhospatiline komponent.
Enamasti rinnus valu pole
+ ängistustunne (matab hinge),lämbumiskartus
Kahvatu, niiske, akrotüanoosiga nahk
Auskultatoorselt: tagasihoidlik, peenemullilised räginad
Vahutav roosa röga!!!
HINGELDUSE PATOGENEESIMEHHANISMID
pulmonaalne –hingamiselundite haigusest
kardiaalne - vereringehäirest
mõlemal on põhjuseks kopsude gaasivahetuse häire/ puudulikkus, mistõttu kliinilised tunnused on sarnased ja seepärast räägitakse
pulmokardiaalsest puudulikkusest
kardiopulmonaarsest puudulikkusest
hematogeenne – vere keemia hingeldus ei sõltu kehaasendist!
ATSIDOOS → hingamiskeskuse ärritus→ hingamine süveneb (sageli ka aeglustub)
diabeetiline kooma
ureemiline kooma
happeliste ravimite toime(aspiriin)
aneemia (kiire ja sügav)
neuroloogiline – KNS funktsionaalne või orgaaniline kahjustus
ajuverevalumid
hüsteeria: pinmine, kiire >50x’, magades ei ole hingeldust.
VALU RINNUS
● sageli, aga võib ka kulgeda ilma valuta
● raske interpreteerida
RINDKERE VALUDE DIFERENTSIAAL DIAGNOOS
KARDIAALNE
| ISHEEMILINE | MITTEISHEEMILINE |
| Stenokardia Ebastabiilne stenokardia Müokardi infarkt | Aordi kihistuv aneurüsm Perikardiit klapirike |
EKSTRAKARDIAALNE
| SEEDETRAKT | MUUD |
| haavandtõbi sapikivitõbi söögitoru spasm gastroösofagiaal refluks pankreatiit | interkostaal neuralgia lihas-liigesvalu kopsuarteri trombemboolia õhkrind pleuriit psühhogeenne |
TEADVUSKAOTUS
Põhjus
enamasti ajuarterite ateroskleroosist
Kui põhjuseks on südamehaigus- siis eluohtlik!
Aordistenoos :
Südame minutimahu ↓ ja võimetus seda tõsta koormusel, põhjustab ajuisheemia, → äkksurm
Mitraalstenoos
Vasakust kojast tromb→ ajuisheemia
Äge koronaarpuudulikkus
→ müokardi isheemia
→ FA
→ asystolia
Vasovagaalne kollaps
Valust
RR↓
Totaalsest AV blokaadist (ASM hoog)
KATE
♥ HAIGE UURIMINE
Anamnees
Pärilikkus
Soodustavad tegurid: stress
Põetud haigused
Vaatlus
Ülekaal!
Nahk
hüpertooniku punetav nägu
Kahvatu, niiske-vaskulaar kollaps
Tsüanoos- ♥ paispuudulikkus
Krooniline cor pulmonale
Tursed
nahaaluskoes – anasarka: säärtel
siseeelundeis- kopsuturse
kehaõõntes - fluidotooraks
kaelaveenid täitunud paispuudulikkuse korral
kaelaarterite pulsatsioonid hüpertoonikul
maksasuurenemine
SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED