Koldeline kopsupõletik
Esineb sagedamini kui krupoosne kopsupõletik. Tegemist on ühe või mitme väikese põletikukoldega ühepoolselt või kahepoolselt. Põletikukolded haaravad sagariku, segmendi või osa segmendist. Tekitajateks on: pneumokokk, klamüüdiad, mükoplasmad, streptokokk jne).
Kliiniline pilt:
Ø Alaäge algus, eelneb sageli gripp, bronhiit.
Ø Mõõdukas temperatuuri tõus.
Ø Köha mädase rögaga
Ø Nõrkus, peavalu
Ø Koputlusleid ei ole muutunud, kui kolle on väike.
Ø Auskultatsioonil märjad räginad.
Ø Veres: SR kiirenemine, mõõdukas leukotsütoos.
Ø Röntgenis:ebaselgelt piirdunud varjustuskolded ühes või mõlemas ala- või kesksagaras.
Ø Võib mõnikord olla ka atüüpiline.
Kulg: mõnevõrra lühem ~2-4 nädalat. Eakatel ja südamehaigetel võib ka haigus pikale venida.
INTERSTITSIAALNE KOPSUPÕLETIK
Protsess haarab alveoolidevahelist sidekudet. Tekitajaks on viirused, mükoplasma, klamüüdia.
Kliiniline pilt:
Ø Atüüpiline
Ø Tugev nõrkus
Ø Kehatemperatuur ei pruugi olla kõrge
Ø Halb enesetunne
Ø Vähene füüsikaline leid
Ø Vähene leid veres. Puududa võib leukotsütoos, võib olla leukopeenia.
Ø Röntgenis väätjas varjustus
Kopsupõletiku komplikatsioonid:
Ø Haigustekitaja septiline levik: keskkõrvapõletik, ajukelmepõletik, endokardiit.
Ø Eksudatiivne pleuriit, pleuraempüeem
Ø Kopsuabstsess (anaeroobne infektsioon).
Ø Kroonilise kopsupõletiku teke (krooniliseks muutub kposupõletik siis kui haigus on kestnud üle 8 nädala).
Ø Äge südame-vereringepuudulikkus, toksiline šokk.
Ø Hingamispuudulikkus.
Ø Tromboemboolilised tüsistused (voodirežiimi tõttu).
Ø Äge neerukahjustus.
Kopsupõletiku ravi:
Ø Kerge vormi ravi toimub kodus. Keskmise ja raske vormi ravi haiglas.
Ø Värske õhk, õhu niisutamine
Ø Palaviku korral voodireziim
Ø Toit kergestiseeditav
Ø Anda juua piisavalt vedelikku, sest see aitab viia organismist toksiine välja,taastab vedelikutasakaalu. Ravimteed.
Ø Sekretolüütikumid, hingamisharjutused, inhalatsiooniravi.
Ø Hüpoksia korral manustada ninasondiga hapnikku.
Ø Vitamiinid
Ø Antibiootikumid
Ravi antibiootikumidega:
Ø Tüüpilise bakteriaalse pneumonia korral (pneumokokinakkuse kahtlusel): PENITSILLIIN G2-4ml TÜ/p i/v, i/m.
Ø Kroonilise bronhiidiga patsientidel: AMOKSITSILLIIN, MAKROLIIDID.
Ø Atüüpilise pneumonia (klamüüdiad, mükoplasmad jt.) puhul: MAKROLIIDIANTIBIOOTIKUMID (ERÜTROMÜTSIIN, KLARITROMÜTSIIN) või DOKSÜTSÜKLIIN.
Ø Grammnegatiivsete bakterite korral: TSEFALOSPORIIN + AMINOGLÜKOSIID, KINOLOONID.
Ø Stafülokokkide puhul: OKSATSILLIIN, DIKLOKSATSILLIIN, FLUKLOKSATSILLIIN.
Ø Tsütomegaloviiruse korral: GANTSÜKLOVIIR + CMV – immuunglobuliin.
KOPSUKELME HAIGUSED
Mõlemat kopsu katab pleura ehk kopsukelme, mille sisemisest ja välisest lestmest moodustub pleuraõõs. Pleuraõõnes on normaalselt kindel hulk koevedelikku, kuna selle teke ja imendumine on tasakaalus. Normaalselt on pleuralestmete vahel nii palju vedelikku, et lestmed püsivad niisketena. Kui tasakaal häirub, tekib vedelikku rohkem kui seda välja viiakse ja pleuraõõnde koguneb tavalisest rohkem vedelikku.
PLEURIIT EHK PLEURITIS
Pleuriit on kopsukelme põletik. Tavaliselt on see seonduv erinevate teiste haigusseisunditega. Võib tekkida seoses kopsupõletikuga, viirus infektsioonidega, tuberkuloosiga, esineb ka seoses põletikuliste süsteemsete haigustega nagu reuma, kollageenhaigused, kasvaja kopsus või pleural, kasvajasiirded, kopsuarteri trombemboolia, kopsuinfarkt, rindkere traumad jne.
Haigust jagatakse:
A. KUIV PLEURIIT – pleuralestmetele on kogunenud fibrinoosne põletikuline eksudaat. Pleuralestmed on põletikulised, karedad, kuid pleuraõõnes vedelikku ei ole.
Kliiniline pilt:
Ø Haiguse kulg kerge
Ø Temperatuur subfebriilne või normis
Ø Valu, mis tugevneb köhimisel ja sügaval hingamisel
Ø Kuiv, piinav köha
Ø Auskulteerides: pleura hõõrdumiskahin (lumekrudin)
Ø Röntgen: diafragma võtab hingamisest vähe osa
Ø Vaatlus: lamab haigel küljel, et valu oleks väiksem. Haige pool jääb hingamisel maha.
Ø Veri: mõõdukas SR kiirenemine, leukotsütoos.
Ravi: põhihaiguse ravi, valuvaigistid. tavaliselt lõpeb tervistumisega,
Aga võib üle minna eksudatiivseks ehk märjaks pleuriidiks. Kulg on
keskmiselt paar nädalat.
B. MÄRG PLEURIIT – pleuralestmete põletik ja eksudaadi kogunemine pleuraõõnde (serofibrinoosne eksudaat – eksudaat kollakas, poolläbipaistev,esineb reuma ja tuberkuloosi korral; hemorraagiline eksudaat – värvuselt punakas ja on iseloomulik kopsukasvajatele, kopsuinfarkti haigetele; mädane eksudaat – rohekas-kollane, iseloomulik pleuraempüeemile traumade, tuberkuloosi korral.
Kliiniline pilt:
Ø Kõrge palavik
Ø Valu võib puududa, kuna eksudaadi tõttu pleura lestmed ei hõõru teineteise vastu.
Ø Haigel poolel raskustunne
Ø Hingeldus (rohkest vedelikust).
Ø Sageli algab märg pleuriit kuiva pleuriidina.
Ø Vaatlus: haige pool jääb hingamisel maha
Ø Perkussioon: vedeliku kohal tumestus, vedeliku ülemine piir kaarjas.
Ø Auskultatsioon: hingamiskahin puudub või on tasane, pleura hõõrdumiskahin(algstaadiumis).
Ø Veri: põletiku tunnused.
Ø Röntgen: vedeliku kohal varjustus. Ülemine piir on kaarjas.
Diagnostika:
Ø Oluline on detailne diagnostika
Ø Oluline on pleura punktsioon (tagumiselt kaenlajoonelt)
Ø Tsütoloogiline analüüs
Ø Bakterioloogiline analüüs
Ravi: põhihaiguse ravi. Antibiootikumid, hormoonravi (reuma, kollageenhaigused). Pleuraõõne aspiratsioon rohke eksudaadi korral.