Allergilise astma patogenees
Olulist rolli etendab IgE – antikehade poolt vahendatud kiiret tüüpi allergiline reaktsioon, mille käigus vabanevad mediaatorained – näit. histamiin, leukotrieenid ja bradükiniin. Need mediaatorained põhjustavad bronhide ahenemise tekitades:
Ø bronhide silelihaste spasmi
Ø bronhi limaskesta põletikulise turse
Ø sitke lima rohke eritumise
Astmahooge vallandavad tegurid:
Ø Kokkupuude allergeenidega (koduloomade karvad: kass, koer, hobune; õietolm; hallitusseened; toiduained: muna, piim, pähklid, šokolaad), gaasidega, aurudega.
Ø Kehaline pingutus
Ø Külm õhk
Ø Respiratoorsed viirusinfektsioonid
Ø Astmahoogusid vallandavad ka ravimid – aspirin, analgiin, beeta-blokaatorid jt.
Ø Ebaadekvaatne ravi
Prognoos
Astmahaigetel lastel tervenemine > 50% juhtudest. Täiskasvanutel tervenemine ca 20%-l, paranemine ca 40%-l juhtudest.(G. Herold ja kaasaut.,1999).
Kliiniline pilt
Ø Hingematmishood – sageli öösel või hommikul. Kestvus on erinev. Võib kesta mõnest minutist mitme tunnini või isegi mitu päeva. Rasket, palju tunde kestvat hoogu nimetatakse astmaatiliseks seisundiks ehk status asthmaticuseks.
Ø Astmahoo tekkimisel õhupuudus ja hingeldus (rohkem kui 20x/min).
Ø Köha, raskesti väljaköhitav sitke röga. Rögas leidub eosinofiilseid leukotsüüte ehk allergia “punaseid laternaid”(allergilise astma korral).
Ø Raskeneb ja pikeneb väljahingamisfaas.
Ø Haige võtab sundasendi (tõusevad istuma ja toetavad kätega tugevasti kas lauale või tooli käsipuudele).
Ø Perkussioonil karbikõla
Ø Auskultatsioonil rohkesti vilinaid, kiuneid, eriti väljahingamisel.
Ø Hingamisest võtavad osa abilihased.
Ø Hirmutunne
Bronhiaalastmat liigitatakse:
I.KERGE ASTMA – esineb kuni kaks kergemat hoogu nädalas. Hoogude vaheajal tunnevad patsiendid end hästi.
II.KESKMISE RASKUSEGA ASTMA – esineb üle kahe hoo nädalas ja paar raskemat hoogu öösiti kuus.
III.RASKE ASTMA – esineb paar raskemat hoogu päeval ja ka öösel. Hoogude vaheajal pole hingamine vaba.
Astma diagnostika:
Ø Anamnees
Ø Vereproov (IgE esinemine – üld IgE ja spetsiifiline IgE antikehade määramine)
Ø Hingamisfunktsiooni näitajate määramine.
Ø Astmahaige enesekontrolli õpetamine ja selgitamine patsiendile. Kõige sagedamini puututakse kokku PEF-meetriga, millega määratakse väljahingatava õhuvoolu maksimaalkiirust. Nimetatud näitaja langus normiga võrreldes iseloomustab haigusseisundi raskusastet.
Ø Allergiatestid – nahatest, inhalatsioonitest (ohtlik !).
Ravi:
PÕLETIKUVASTASED PREPARAADID
Ø Glükokortikosteroidid – põletikuvastane, antiallergiline, immuunosupressiivne toime.
Ø Inhaleeritavad glükokortikoidid:
o Beklometasoon (BECLOFORTE; BEKLOMET)
o Budesoniid (PULMICORT)
o Flutikasoon (FLIXOTIDE)
Ø Raskema astma puhul lisatakse suukaudu steroidravi PREDNISOLOONIGA. Status asthmaticuse puhul on hädavajalik glükokortikosteroidide kasutamine i/v.
Ø Nuumrakkude stabilisaatorid ja allergiavastased ained:
KROMOGLÜTSIIDHAPE
NEDOKROMIIL
KETOTIFEEN
Ø Leukotrieenide antagonistid: profülaktiline toime, per os 1 x päevas. MONTELUKAST (SINGULAIR).
Ø Antibiootikumid – infektsioonastma puhul.
BRONHODILATAATORID
Ø Lühitoimelised beeta2agonistid, ägeda astmahoo kupeerimiseks. Toimekestvus 4-6 tundi. SALBUTAMOOL (VENTOLIN, BUVENTOL), FENOTEROOL (BEROTEC), TERBUTALIIN (BRICANYL)
Ø Pikatoimelised beeta2agonistid. Näidustatud öiste astmahoogude profülaktikaks, toime kestvus 8-12 tundi. SALMETEROOL (SEREVENT).
Ø Teofülliiniderivaadid. Lisatakse raskematele astmahaigetele, eriti öiste hoogude ravi ja profülaktikas. Kasutatakse suukaudu retardtablettidena või I/v.
Ø Antikoliinergikumid: IPRATROOPIUMBROMIID (ATROVENT).