Kompleksne leid erinevat tüüpi kopsu- ja rindkerehaiguste korral
Kopsukoe tihenemine (konsolidatsioon)
1. rindkere liikuvus (haigel poolel) vähenenud
2. perkutoorne tumestus
3. bronhiaalne hingamiskahin
4. inspiiriumis (peeni) räginaid
Kopsukoe õhusisalduse vähenemine (atelektaas)
1. trahhea (ja keskseinand) siirdunud atelektaasi poole
2. rindkere liikuvus (haigel poolel) vähenenud
3. perkutoorne tumestus
4. hingamiskahin puudub
Vedelik pleuraõõnes
1. trahhea (ja keskseinand) siirdunud haigest poolest eemale (vastaspoolele)
2. rindkere liikuvus (haigel poolel) vähenenud
3. perkutoorne tumestus
4. hingamiskahin nõrk või puudub
Õhkrind
1. trahhea (ja keskseinand) siirdunud haigest poolest eemale
2. rindkere liikuvus (haigel poolel) vähenenud
3. perkussioonil tümpaania
4. hingamiskahin nõrk või puudub
ÄGE BRONHIIT EHK BRONCHITIS ACUTA
Äge bronhiit on bronhide limaskesta äge põletik, mille puhul esineb limaskesta hüpereemia ehk liigveresus, turse ja suurenenud limaeritus.
Etioloogia
Tekitajad:
Ø Viirused
Ø Mikroobid (harvemini)
Soodustavad tegurid:
Ø Külmetamine – limaskesta verevarustuse häire
Ø Ärritavad ained ja gaasid
Ø Suitsetamine
Ø Organismi vastupanuvõime langus
Kliiniline pilt
Kaebused:
Ø Halb enesetunne
Ø Kraapimistunne rinnaku taga ja kõris
Ø Üldised kaebused – roidumus, nõrkus, higistamine, peavalu
Ø Temperatuur normis või subfebriilne
Ø Algul köha kuiv ja valulik
Ø Paari päeva järel hakkab eritume röga, mis tavaliselt on limane, hallikasvalkjas. Bakteriaalse superinfektsiooni korral muutub mädaseks (kollakas-rohekas).
Objektiivne leid:
Ø Perkussioon ehk koputlus normis
Ø Auskultatsioon: kuivad kiuned, vilinad, normaalne vesikulaarne või karenenud hingamiskahin.
Ø Vere analüüs: normis või mõõdukas SR (settereaktsiooni) kiirenemine.Võib esineda tadasihoidlik leukotsütoos.
Ø Röntgenoloogiline leid puudub. Uuring teostatakse vaid raskema kliinilise kuluga juhtudel, kui esineb kahtlus pneumooniale.
Kulg
Tavaliselt paraneb 1-3 nädalaga ja õige ravi korral on tervistumine täielik. Ravimata juhtudel võib äge bronhiit muutuda krooniliseks või tüsistuda kopsupõletikuga.
Ravi
Ø Kodustes tingimustes (värske, niiske õhk).
Ø Higistamist soodustavad vahendid – kuum tee (pärnaõie, mustsõstra), kuum piim soodaga ja meega, atsetüülsalitsüülhape.
Ø Rohke joomine
Ø Sooja auru inhalatsioon
Ø Röga veeldamiseks, köha pehmendamiseks – bromheksiin, mukaltiin, atsetüültsüsteiin, (LASOLVAN, MUCOPRONT, BRONTEX).
Ø Vajadusel köha pärssimine – KODEIIN (retseptiga). Köhapärssivaid ravimeid manustatakse vaid erandjuhtudel, kuna on väga tähtis, et röga väljuks. Köha pärssimine võib olla vajalik väga piinava kuiva köha puhul.
Ø Antibiootikumid pole näidustatud (vaid erandina kindla bakteriaalse infektsiooni puhul, kui esineb püsiv kehatemperatuuri tõus, mädane röga, kahtlus kopsupõletikule)
Ø Rindkerekompressid, higistamisharjutused, sinepiplaastrid, kupud.
KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK)
Obstruktsiooniks nimetatakse bronhide läbitavuse häiret (bronhide valendiku ahenemine). KOK on termin, mille alla kuulub rida respiratoorseid häireid, millele on iseloomulik püsiv õhuvoolu takistus hingamisteedes.
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on eelkõige seotud selliste haigustega, mis põhjustavad bronhilimaskesta turset, hüpersekretsiooni ja bronhi valendiku ahenemist või sulgust. Nendeks haiguseks on krooniline obstruktiivne bronhiit ja sellele lisanduv krooniline obstruktiivne kopsuemfüseem. KOK võib areneda ka pikka aega kestnud raske bronhiaalastma tulemusena.
Soodustavad faktorid:
Ø Suitsetamine
Ø Kroonilised infektsioonid
Ø Õhu saastatus
Ø Allergilised faktorid
Ø Geneetiline soodumus
Ø Vananemine, meessugu
Kliiniline pilt
Varased sümptomid arenevad märkamatult ja aeglaselt. Iseloomulikud on:
Ø Düspnoe (eriti pingutusel)
Ø Perioodiline köha
Ø Väsimus pärast pingutust
Algul on kerge hingeldus, hommikuti vähene köha, kerge väsimus trepist tõusmisel. Pikeneb ja raskeneb väljahingamisfaas.
Objektiivselt:
- Rindkere – suurenenud eest-taha läbimõõt, roietevaheline nurk nürinurk, roided asuvad horisontaalselt, rindkere sissehingamispositsioonis. Hingamisel kasutab roietevahelisi lihaseid. Pikenenud väljahingamine. Hingamisel kuulda vilesid. Vesikulaarne hingamiskahin nõrgenenud.
- Trummipulksõrmed, uuriklaasküüned
- Kaelal jugulaarveenide pulsatsioon, pais.
- Kaugelearenenud juhtudel langeb arteriaalses veres hapnikusisaldus ja suureneb CO2 `
- PEF-meetria (määratakse väljahingatava õhuvoolu maksimaalset kiirust) näidud vähenevad normiga võrreldes.
Ravi
Ravi on suunatud kopsufunktsiooni säilitamisele.
Ø Eemaldada sekreet bronhidest – puhastada rögast hingamisteed. Sekreedi veeldamiseks soovitada rohkem vedelikku tarbida.
Ø Parandada ventilatsiooni, laiendades hingamisteid. Hapnikuravi, ka kodustes tingimustes (kui ei ole veel hüperkapniat).
Ø Õpetada õiget köhimis- ja hingamistehnikat. Hingata sügavalt välja läbi kitsa huulepilu, et kopsud võimalikult tühjeneksid jääkõhust.
Ø Vältida viibimist saastunud õhuga ruumides, loobuda kindlasti suitsetamisest.
Ø Ravida kroonilisi respiratoorseid infektsioone, vältida ägedaid infektsioone.
Ø Püüda ennetada komplikatsioonide, eriti kroonilise hingamispuudulikkuse ja kroonilise südamepuudulikkuse (cor pulmonale ) teket.
Ø Õpetada patsienti ja peret, pidev emotsionaalne hoolitsus.
KROONILINE BRONHIIT EHK BRONCHITIS CHRONICA
Kroonilisest bronhiidist räägime siis, kui patsiendil esinevad bronhiidi sümptoomid (köha, rögaeritus, ) vähemalt kolme kuu vältel kahel järjestikusel aastal.
Etioloogia
Ø Halvasti ravitud või korduv äge bronhiit, sinusiit ehk nina kõrvalurgete põletik.
Ø Suitsetamine – suits halvab bronhide ripsepiteeli tegevust. Limakest pakseneb, sekreet vajub allapoole ja teda eritub rohkem, sellest hommikune köha. Sekundaarselt lisandub bakteriaalne infektsioon.
Ø Saastatud õhk (tööstused, kaevandused jne.)
Ø Niiske ja külm kliima, ebasoodsad korteriolud, sotsiaalsed tingimused.
Ø Endogeensed tegurid: antikehade puudulikkus (IgA), ripsepiteeli primaarne puudulikkus.
Patoloogia
Bronhide seinas tekivad algul hüpertroofilised, hiljem aga atroofilised muutused. Bronhide seinad õhenevad ja lõdvenevad, valendik muutub ebaühtlaseks. Forsseeritud väljahingamisel tekib kergesti bronhioolide kollaps ventilatsioonihäiretega. Lisandub kopsuemfüseem: alveoolide õhusisaldus suureneb, alveoolide vaheseinad atrofeeruvad ja hävivad osaliselt. Kopsude elastsus väheneb.
Kliiniline pilt
Kaebused:
Ø Kõige iseloomulikum on köha ja rögaeritus, eriti külmal ajal. Bronhiidi ägenemisnähud kevadeti ja sügiseti.
Ø Haiguse arenedes lisandub hingeldus. Esialgu tekib hingeldus füüsilisel pingutusel, hiljem ka rahuolekus.
Objektiivne leid:
Ø Vaatlus: algul muutusteta. Hiljem kaasnevast emfüseemist vaadikujuline rindkere. Hingamisel osalevad roietevahelised lihased.
Ø Perkussioon: emfüseemist karbikõla ja kopsupiiride madalseis. Hingamisel kopsupiirid liiguvad vähe.
Ø Auskultatsioon: kuivad kiuned, viled, urinad. Rohke sekreedi korral ka märgi mullilisi räginaid.
Ø Röga: algul limane, hiljem limajas-mädane või mädane. Rögakülv: tavaliselt Haemophilus influenzae, sageli koos pneumokokkidega, harvemini teised bakterid. Ägenemistel ka viirused, mükoplasmad.
Ø Röntgen: Tüsistumata bronhiidi korral leiuta. Väikesed laik- ja vöötvarjustused on põletikulise infiltratsiooni tunnuseks.
Ø Veri: ägenemisel SR kiirenemine, mõõdukas leukotsütoos.
Kulg, tüsistused
Iseloomulik on laineline kulg perioodiliste ägenemistega. Ägenemised sageli seoses halbade ilmadega sügisel ja kevad-talvel. Ägenemiste ajal suurenevad köha ja rögaeritus, röga muutub limajas-mädaseks.
Haigus areneb aeglaselt, progresseeruvalt. Mõnikord levib põletik peribronhiaalsele koele ja tekib krooniline pneumoonia. Kaasneva emfüseemi tõttu halveneb kopsufunktsioon ja gaasivahetus. Rõhu tõusust kopsuarteris suureneb parema südamepoole koormus ja lõpuks kujuneb krooniline cor pulmonale ehk kopsuhaigusest tingitud südamepuudulikkus.
Arengustaadiumid
- Lihtne krooniline bronhiit – hommikune köha rögaeritusega.
- Krooniline obstruktiivne bronhiit – hingeldus koormusel, bronhid ahenevad ja tekib obstruktiivne ventilatsioonihäire.
- Hilistüsistused – süvenev obstruktiivne takistus hingamisteedes, pneumoonia, kopsuabstsess, kopsuemfüseem, krooniline pulmo-kardiaalne puudulikkus (kr. cor pulmonale) ja krooniline hingamispuudulikkus arteriaalsete veregaaside muutusega.
Ravi
Ø Riskifaktorite kõrvaldamine (sigaretid, kokkupuude tolmuga)
Ø Ülemiste hingamisteede haiguste ravimine (nt krooniline sinusiit)
Ø Ägenemisel laiatoimelise antibiootikumi manustamine (amoksitsilliin, klaritromütsiin). Antibiootikumiravi korrigeerimine vastavalt antibiogrammile.
Ø Obstruktiivse bronhiidi korral bronhodilataatorid ehk bronholüütikumid, mis laiendavad bronhe – salbutamooli inhalatsioon, pikatoimelised teofülliinipreparaadid jt.
Ø Sekretolüütilised ained
Ø Juua palju, et sekreet oleks vedel
Ø Kloppimismassaaž, tühjendusasendid, hingamisharjutused
Ø Vajadusel kontrollitav hapnikuravi
Ø Hilistüsistuste ravi
KOPSUEMFÜSEEM EHK EMPHYSEMA PULMONUM
Emfüseem on haigusseisund, kus alveoolide vaheseinad on (osaliselt) hävinud, alveoolid on ülevenitatud ja kopsude õhusisaldus on suurenenud.
Kliinilised vormid
- Primaar-atroofiline emfüseem ehk vanadusemfüseem
- Sekundaarne emfüseem
Ø Kroonilise bronhiidi, bronhiaalastma korral
Ø Ülevenitusemfüseem kopsuresektsiooni järgselt, samuti rindkere tugeval deformatsioonil (skolioos).
Etioloogia
Ø Kroonilised kopsuhaigused
Ø Soodustab suitsetamine
Ø Lülisamba muutused (küfoos,skolioos)
Patogenees
Esialgu alveoolide seinad õhenevad ja seejärel rebenevad. Õhk pääseb alveoolidesse suhteliselt hästi, aga väljapääs on raskendatud. Alveoolisisene rõhk tõuseb, vaheseinad rebenevad ja tekivad suured kotjad moodustised ehk bullad. Alveoolide hävimisel hävib osaliselt ka kopsukapillaaride võrgustik ja väheneb hingamispind. Järgnevalt suureneb rõhk kopsuarteri süsteemis, mis põhjustab järkjärgult südame parema vatsakese ülekoormust ja hilisemat puudulikkust. Kopsukoe elastsus väheneb.
Kliiniline pilt
Kaebused – Iseloomulik on aeglane, märkamatu algus. Tavaliselt on esimeseks kaebuseks hingeldus, mis esialgu tekib pingutusel, aga seisundi halvenemisel ka rahuolekus. Kaasnevast bronhiidist esineb köha ja rögaeritus. Kaebused süvenevad bronhiidi ägenemisel ja saastunud õhus viibides.
Vaatlus – Esialgu muutusi ei ole. Hiljem tekib vaadikujuline rindkere, roided asuvad horisontaalselt, roidekaare nurk on lamenenud, rindkere hingamisel väheliikuv. Nahk kahvatu või tsüanootiline. Väljahingamine aeglustunud, poolsuletud huultega puhudes.
Perkussioon – Karbikõla. Kopsude alumine piir normist madalam, väheliikuv.
Auskultatsioon – tasane vesikulaarne hingamiskahin, kuivad bronhiitilised räginad.
Röntgen—kopsude õhusisaldus on suurenenud.
Kulg
Haigus on progresseeruva iseloomuga, järk-järgult kujuneb välja pulmonaalhüpertensioon. Tulemuseks on parema südamepoole puudulikkus, st. tekib kr. cor pulmonale (tsüanoos , suurenenud paismaks, tursed jalgadel).Areneb ka krooniline hingamispuudulikkus st. arteriaalses veres väheneb esialgu hapnikusisaldus, hiljem hakkab tõusma süsihappegaasi sisaldus (hüperkapnia). Kopsude residuaalmaht suureneb normiga võrreldes, ületades 30% totaalkapatsiteedist.
Ravi
Ø Kõrvaldada riskifaktorid – suitsetamine, vältida füüsilist pingutust, hoida eluruum tolmuvaba.
Ø Bronhopulmonaalsete infektsioonide ravi
Ø Krooniliste obstruktiivsete kopsuhaiguste ravi.
Ø Hingamisharjutused – haiget tuleb õpetada sügavalt ja aeglaselt välja hingama läbi huulepilu. Huuled tuleb hoida peaaegu suletuna, et positiivne rõhk väldiks bronhioolide ekspiratoorset kollapsit. On soovitav sisse hingata võimalikult enam nina kaudu, et sissehingatav õhk niiskuks.Sissehingamisel kasutada diafragmat.
Ø Ettevaatlik hapnikuravi, raske haige puhul-kunstlik ventilatsioon
Ø Sekreedi eritust soodustav ravi, drenaaziasendid
Ø Bronhilõõgastid.
Ø Hoida sekreet vedel, ergutada jooma 2,5 l päevas (kui ei esine südamepuudulikkust), inhaleerida udustatud vett, et niisutada bronhe.
Ø Jälgida pidevalt röga hulka, iseloomu.
Ø Mõõdukas füüsiline aktiivsus – jalutamine, füüsilised harjutused.Tugevamad füüsilised pingutused on vastunäidustatud.
BRONHIAALASTMA EHK ASTHMA BRONCHIALE
Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mille juhtivaks sümptomiks on hoogudena esinev õhupuudus, mille põhjuseks on bronhide ahenemine (bronhospasm, limaskesta turse, sitke sekreet). Astma puhul on hingamisteede obstruktsioon oma iseloomult muutlik ja tagasipöörduv.
Vormid
1. Eksogeenne ehk allergiline ehk atoopiline astma. Põhjuseks on välised allergeenid elu- või töökeskkonnas. Esineb peamiselt lastel ja noortel.
2. Endogeenne ehk mitteallergiline astma. Endogeenset astmat põhjustavad infektsioonid, keemilised ärritajad ja toksilised ained, kehaline pingutus, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu aspirin jne. Esineb eakamatel.
3. segavorm (endogeenne + eksogeenne). Esineb valdaval osal astmahaigetest.