Haige Kliiniline uurimine
SISEHAIGUSED
LOENGUKONSPEKT ÕDEDELE JA ÄMMAEMANDATELE
MALLE KUNDLA
SISUKORD
SISUKORD............................................................................................................................................................... 2
HAIGE KLIINILINE UURIMINE..................................................................................................................... 6
HAIGE KÜSITLUS............................................................................................................................................ 7
VAATLUS ........................................................................................................................................................... 9
PALPATSIOON ............................................................................................................................................... 15
PERKUSSIOON ............................................................................................................................................... 17
AUSKULTATSIOON ..................................................................................................................................... 18
INSTRUMENTAALSED UURIMISMEETODID......................................................................................... 23
HINGAMISELUNDITE HAIGUSED............................................................................................................. 29
ÄGE BRONHIIT ............................................................................................................................................. 29
KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK)................................................................... 37
KROONILINE BRONHIIT ........................................................................................................................... 39
KOPSUEMFÜSEEM ....................................................................................................................................... 40
BRONHIAALASTMA .................................................................................................................................... 42
KOPSUPÕLETIK ............................................................................................................................................. 45
KOPSUKELME HAIGUSED.......................................................................................................................... 48
KOPSUTUBERKULOOS ............................................................................................................................... 50
SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED................................................................................................ 60
ATEROSKLEROOS ........................................................................................................................................ 60
SÜDAME ISHEEMIATÕBI (MIC).............................................................................................................. 63
ARTERIAALNE HÜPERTENSIOON.......................................................................................................... 71
HÜPERTOONIATÕBI ( MORBUS HYPERTONICUS).......................................................................... 73
ÄGE SÜDAMEPUUDULIKKUS.................................................................................................................... 76
KROONILINE SÜDAMEPUUDULIKKUS.................................................................................................. 79
SÜDAMERIKKED........................................................................................................................................... 83
REUMAATILISED HAIGUSED...................................................................................................................... 85
REUMA (FEBRIS RHEUMATICA)............................................................................................................ 87
PODAGRA......................................................................................................................................................... 89
SEEDEELUNDITE HAIGUSED...................................................................................................................... 91
MAOHAIGUSED............................................................................................................................................. 91
ÄGE GASTRIIT ............................................................................................................................................ 91
KROONILINE GASTRIIT ........................................................................................................................... 92
HAAVANDTÕBI.............................................................................................................................................. 93
MAKSAHAIGUSED........................................................................................................................................ 98
MAKSATSIRROOS ..................................................................................................................................... 98
KÕHUNÄÄRMEHAIGUSED...................................................................................................................... 101
ÄGE PANKREATIIT ................................................................................................................................. 101
KROONILINE PANKREATIIT ................................................................................................................ 103
NEERUHAIGUSED........................................................................................................................................... 104
ÄGE GLOMERULONEFRIIT..................................................................................................................... 106
KROONILINE GLOMERULONEFRIIT................................................................................................... 108
KUSETEEDE INFEKTSIOONHAIGUSED............................................................................................... 111
PÜELONEFRIIT........................................................................................................................................ 111
KUSEPÕIEPÕLETIK ............................................................................................................................... 114
KROONILINE NEERUPUUDULIKKUS JA UREEMIA....................................................................... 116
ÄGE NEERUPUUDULIKKUS..................................................................................................................... 117
VEREHAIGUSED.............................................................................................................................................. 119
ANEEMIAD ................................................................................................................................................... 120
RAUAPUUDUSANEEMIA....................................................................................................................... 120
MEGALOBLASTILINE ANEEMIA.......................................................................................................... 123
HÜPO- JA APLASTILISED ANEEMIAD............................................................................................... 125
HEMOLÜÜTILISED ANEEMIAD........................................................................................................... 126
LEUKEEMIAD............................................................................................................................................... 127
ÄGE LEUKEEMIA ................................................................................................................................... 128
KROONILINE LEUKEEMIA................................................................................................................... 130
SISESEKRETSIOONINÄÄRMETE HAIGUSED..................................................................................... 132
DIABEET (DIABETES MELLITUS)......................................................................................................... 132
KILPNÄÄRMEHAIGUSED......................................................................................................................... 142
STRUUMA ................................................................................................................................................. 143
KILPNÄÄRME LIIGTALITLUS (HÜPERTÜREOOS) ......................................................................... 144
KILPNÄÄRME VAEGTALITLUS (HÜPOTÜREOOS)......................................................................... 145
KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................................... 147
Sisemeditsiini
defineeritakse kui arstiteaduse ja arstikunsti haru, mis käsitleb sisehaigusi ja hõlmab kõiki neist sõltuvaid spetsiaalharusid.
(Rahvusvahelise Sisearstide Seltsi – International Society of Internal Medicine – põhikiri)
Sisehaiguste eriala tegeleb
haigustunnuste analüüsimise
sümptomite kirjeldamise
haige käsitlusega lähtudes haige organismist kui tervikust
Sisehaiguste eriala tegeleb järgmiste haiguste ravi, intensiivravi, taastusravi ja nende haiguste ennetamisega täiskasvanutel, sealhulgas vanuritel:
kopsuhaigused
südame-veresoonkonna haigused
seedetrakti haigused
liigeste haigused
verehaigused
neeruhaigused
allergilised haigused
immuunhaigused
ainevahetushaigused
nakkushaigused
kasvajalised haigused
mürgistused
HAIGUS
organismi elutegevuse häire, mis on tekkinud erakordsetest välistest või sisekeskkonnast pärit faktoritest,
organismi kohanemisvõime langeb
kaitsereaktsioonid mobiliseeruvad
on protsess
- Ürgajal – pahast vaimust
- Vana Hiina ja Egiptus- inimorganismi
nelja elemendi (tuli, vesi, õhk ja muld)
vahekorra muutus
- Vana Kreeka- vere lima, kollase ja musta
sapi vahekorra häire (Hippokrates)
- 17 saj. püüti seletada füüsika ja mehhaanika
seadustega
- 19 sajandi alguses aadrilask, kliistiirid,
lahtistid ja oksevahendid reguleerisid
kehamahlade tasakaalu
- Claude Bernard (1813-1878)
haigus on organismi füsioloogilise
tasakaalu häire, mille aluseks on füüsiko-
keemiliste omaduste muutused
Pavlov Botkin : närvisüsteemi oluline roll.
ETIOLOOGIA - Miks?
Haiguse tekke põhjus.
Monoetioloogiline – üks põhjus
(näiteks nakkushaigused: katk, TBC)
Polüetioloogiline – mitmed põhjused, sealhulgas soodustavd tegurid
PATOGENEES – Kuidas?
Õpetus haiguse arengu patoloogilistest protsessidest- mehhanismidest, mille aluseks on organismis toimuvad füsioloogilised protsessid
Sageli on stereotüüpsed - erinevad välised faktorid käivitavad ühesuunalise haigusprotsessi
Patogeneesi mehhanismide tundmine võimaldab rakendada ravivõtteid kas haiguse likvideerimiseks või selle kulu tunduvaks kergendamiseks
(nn. patogeneetilne ravi, näiteks kaitsesüstimine / vaktsineerimine
SÜMPTOM on haigusprotsessi tunnus
Subjektiivne – mida haige tunneb
Objektiivne – uuringutel tuvastatud
Kliinilised
Patoloogilised: veriokse, ikterus
Kompensatoorsed-teatud piirini kaitsvad
Diagnostilised
Spetsiifilised teatud haigusele
Mittespetsiifilised ehk üldised: palavik
Varased ja hilised
lenduvad ja püsivad
Prognostilised
soodsad
ähvardavad
halvad
SÜNDROOM
on ühise põhjusega sümptomide kompleks mis peegeldab haiguse arengut
võib iseloomustada haiguspilti
ühel haigusel võib olla mitu sündroomi
DIAGNOOS
On lühike meditsiiniline otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta
Peegeldab haiguse kui protsessi hetkeolukorda
On meie igasuguse tegevuse alus
Eristatakse
Sümptomaatiline : kollatõbi, peavalu, EP
Arhailine: reumatism, M.Botkini..
Etioloogiline: viirushaigus
Patoloogiline: lahangu dgn.
Kliiniline *
Anatoomiline: silma-kõrvahaigus
Välk-,esialgne-, orienteeruv
Diagnoosi metoodika
Dgn.observationem- vaatlusel, jälgimisel
Dgn.iuventibus – raviefekti järgi
Dgn. Per exclusionem- väljalülitamisel
Dgn. Differentialis* – sarnaste haiguste võrdlus
HAIGE KLIINILINE UURIMINE
Uurimismeetodid võib jagada:
1. KÜSITLUS
2. OBJEKTIIVNE UURIMINE
Vaatlus ehk inspektsioon
Komplemine ehk palpatsioon
Koputlus ehk perkussioon
Kuulatlus ehk auskultatsioon
3. LISAUURIMISMEETODID
Laboratoorsed analüüsid
Röntgenuuringud
EKG
Isotoopuuringud
Ultraheliuuringud
Endoskoopilised uuringud jne.
Kutse -eetika põhireegel
Usaldusvahekord kindlustatakse saladuse pidamise kohustusega
Konfidetsiaalsus & delikaatsus
Hea käitumisoskus
Head erialased teadmised
Kogemus
Anamnees on siiski subjektiivne
kuulamine & vajadusel suunamine
Haige on erakorralises situatsioonis-meie harjumuspärases Oht rutiinile!
HAIGE KÜSITLUS
Seda uurimise osa nimetatakse anamneesiks. Haige meenutab haiguse üksikasju
Eristatakse:
Ø Arstlik anamnees
Ø Õe anamnees
Küsitlus koosneb kolmest osast:
1) HAIGE ÜLDANDMED – nimi, vanus, elukutse, aadress, perekonnaliikmete kontaktandmed.
2) HAIGUSE ANAMNEES EHK ANAMNESIS MORBI
Ø Haige kaebused käesoleval ajal – tuleb välja selgitada, miks ta on tulnud ravile või uuringutele. Suunavate küsimustega selgitame peamised ja kõrvalised kaebused.
Ø Haiguse senine kulg – vestluse peamiseks eesmärgiks on välja selgitada praeguse haiguse kulg. Peab tekkima ettekujutus põhihaiguse arengust ja selle mõjust elule. Peab selgitama haiguse täpse alguse ja sündmuste kulu kuni käesoleva ajani. Samuti pööratakse tähelepanu teostatud ravile ja selle tulemuslikkusele, võimalikele ravimite kõrvaltoimetele ja allergianähtudele.
Ø Küsitlus elundsüsteemide kaupa – üldine enesetunne (väsimus, higistamine, palavik, uni); võimalikud sümptomid erinevate elundsüsteemide poolt.
3) ELUANAMNEES EHK ANAMNESIS VITAE
Ø Põetud haigused – lapsepõlvehaigused, hiljem põetud haigused, operatsioonid.
Ø Perekonna anamnees, pärilikkus – tähtsust omavad lähisugulaste pärilikud haigused, geneetilised tegurid. Vestlusel peab selgitama esimese astme sugulaste (vanemad, õed-vennad, lapsed) tervisliku seisundi, surma põhjused ja võimalikud haigused. Eriti peaks selgitama järgmiste haiguste esinemist – diabeet, südame isheemiatõbi, kasvajad, hüpertensioon, insuldid, vaimuhaigused jm.
Ø Kahjulikud harjumused – suitsetamine, alkoholi tarbimine, uinutite kasutamine, narkootikumide pruukimine, ebaterve elustiil.
Lapsepõlv ja kasvutingimused – teatud piirkonnas võivad esineda erilaadsed haigused. Selle perioodi tingimused võivad mõjutada organismi edaspidist arengut.
Vanusklassile omased haigused
| lapseeas: rahiit lastenakkused reuma allergia | nooruk: reumatism appenditsiit | täiskasvanu: ainevahetushaigused klimakteerium | vanur: ateroskleroos haigused kasvajad kroonilised hingamisteede haigused |
| M Oblitereeruv endarteriit Bronhivähk 5:1 Duodenumi haavand4:1 Podagra 20:1 Hemofiilia 100:1 | N Lupus erythematodes Neeru-& sapikivid |
VAATLUS EHK OBSERVATIO
Vaatlust alustatakse juba anamneesi kogumisel. Ruumi üldvalgustus peab olema hea. Hea päevavalgus on nahavärvuse muutuste kindlakstegemisel parem kui tehisvalgus.
Põhjaliku uurimise jaoks peab haige lahti riietuma. Selle vajalikkust on vaja haigele selgitada.
Vaatlus peab toimuma “pealaest jalatallani”. Alustatakse haige üldisest uurimisest. Uurimise alguses haige istub või lamab. Hinnatakse teadvust, kehaasendit, kehaehitust, nahka.
1. ÜLDSEISUND
Terve, haige välimusega
Rahuldavas seisundis, raskes seisundis haige
Rahulik, rahutu, krampides
Ei suuda seista, ei jõua istuma tõusta
Suudab käia iseseisvalt või ainult kõrvalise abiga
kõnnak
Hemipleegik (poole halvatus)
Tabes dorsalis (lueetiline seljaaju kuive)-ataksiline kukekõnnak
Parkinsoni tõbi-lühikesed kiired sammu
Tsentraalneuroni kahjustus-spastilVäikeaju ja labürindikahjustus-ataksia
2. TEADVUS – teadvuse seisundit hinnatakse selle järgi, kuidas uuritav reageerib kõnele ja valuärritusele. Jälgida, kas uuritav avab silmi (spontaanselt, kõnele, valule, üldse mitte), kas ta vastab kõnelemisele ja kuidas (asjakohaselt, segaselt, arusaamatult, üldse mitte). Kuidas ta reageerib valule (tõrjudes, ainult jäsemeid sirutades, ei reageeri üldse).
Ø Selge teadvus – reageerib ümbrusele, on orienteeritud ajas ja kohas, samuti enese isikus.
Ø Kerge hägusus ehk somnolentsus – uimane, üldjoontes orienteeritud. Vastab küsimustele aeglaselt, kuid enamasti õigesti. Pole täiel määral ümbruses orienteeritud.
Ø Stuupor ehk tardumus – ei räägi ega tegutse, kuid teadvus on säilinud. Välisele ärritusele reageerib loiult ja pika latentsiajaga ehk teatud aja möödudes.
Ø Soporoosne seisund (soopor) ehk sügav uni – reageerib ainult tugevale ärritusele häälitsuse või tõrjeliigutusega. Seisundist raske välja tuua.
Ø Kooma ehk täielik teadvusetus – ei reageeri välisele ärritusele, ka mitte valule. Refleksid puuduvad. Põhjuseks võivad olla paljud rasked haigused ja nende tagajärjel võib tekkida: diabeetiline kooma, ureemiline kooma, hepaatiline kooma, türeotoksiline kooma, mürgitustega seoses tekkinud kooma.
3. ASEND
Ø Aktiivne asend – haige valib endale ise asendi, suudab ise enese eest hoolitseda
Ø Passiivne asend – vajab asendi muutmisel kõrvalist abi
Ø Sundasend – valib asendi, kus haigusnähud on vähem väljendatud ja enesetunne parem:
# südamepuudulikkus – poolistuv, istuv
# kõhuvalu – lamab kõverdatud põlvedega
# pleuriit – lamab haigel küljel
4. TOITUMUS – kasv ja kaal märgitakse alati haiguslukku, arvutatakse kehamassiindeks.
Rasvumine ehk adipositas – sagedaseks põhjuseks on liigsöömine, piiratud liikumine, haigused. Rasvumine on rea oluliste haiguste (ateroskleroos, südame isheemiatõbi, hüpertooniatõbi, diabeet) riskitegur.
Patoloogiline kõhnumine ehk kahheksia – põhjuseks on mitmesugused haigused (seedetraktihaigused, kaugelearenenud pahaloomulised kasvajad, tuberkuloos jt). Erivormiks on anorexia nervosa e. psüühiline isutus.
Hiidkasv ehk gigatism
Akromegaalia – väljaulatuvate kehaosade (nina, lõug, kulmukaared, labakäed, -jalad) patoloogiline kasv.
Konstitutsiooni tüüp
pükniline asteeniline atleetiline
5. TUGI- JA LIIKUMISELUNDID – üldseisundi vaatlusel selgitame, kas rüht ja kõnnak on normaalsed, kas jäsemete pikkuses esineb silmaga nähtavaid muutusi, deformatsioone. Samuti selgitatakse üldine liigeste liikuvus.Lülisamba uurimisel selgitatakse võimalikud deformatsioonid:
KÜFOOS ehk küürselgsus – suurenenud kumerus tahapoole rindkereosas
LORDOOS – suurenenud kumerus ettepoole nimmeosas
SKOLIOOS – kumerus külgsuunas
6. NAHK
Värvus:
Normaalne
Kahvatu – põhjuseks võib olla aneemia, kroonilised haigused (neeruhaigus, vähk) kollaps, verekaotus, kollaps ja minestus, aordi stenoos
Hüpereemiline ehk punetav – põhjuseks päikesepõletus, palavik, hüpertoonia, sarlakid lokaalselt: roospõletik, diabeet: eriti põskedel angioektaasid, jm. Lokaalne punetus võib olla seotud põletikuprotsessiga antud piirkonnas.
Ikteeriline ehk kollakas – põhjuseks on bilirubiini tõus veres, kaasub sügelus, mis esmalt näha silmavalgetel.
Vastündinutel Kollatõbi Hävitav kehvveresus
Tsüanootiline ehk sinakas – põhjuseks on hapnikusisalduse vähenemine veres. Viitab südameveresoonkonna või hingamispuudulikkusele.
| Perifeerne(akrotüanoos): ♥- haiguste korral verevoolu aeglustumisest | Tsentraalne: välishingamispuudulikkusest kopsuhaiguste korral, mürgitustel |
Niiskus – on tingitud higieritusest
Ø Kuiv nahk – organismi vedelikukaotuse, kurnavate haiguste, kilpnäärme alafunktsiooni, vananemise puhul. perifeerse vereringe häire
Ø Higine nahk – kõrge palavik, kilpnäärme hüperfunktsioon, närvisüsteemi labiilsus. TBC, AIDS Kliima
Ø
Elastsus ehk turgor – volti võetud nahk jääb sellisena püsima.Turgor langeb suure vedelikukaotuse ja kõhnumise korral, ,, pekikamar``sidekoehaiguste näiteks sklerodermia korral.
Nahalööbed, sünnimärgid, armid – kirjeldada.
Tursete esinemine – vedelik peetub nahaalustes kudedes. Südamehaigetel on sümmeetrilised tursed labajalgadel, haiguse süvenedes tõusevad kõrgemale, sõrmega vajutades jääb lohk. ANASARKA – inimene on üleni tursunud, pundunud.
7. ÜKSIKUTE KEHAOSADE VAATLUS
Ø Nägu – reedab sageli psüühilist seisundit.
Neerupuudulikkuse korral on nägu tursunud ja vahakarva kahvatu.
Kõnnak – (nt vahelduv lonkamine on tingitud hapniku puudusest töötavates jalalihastes). Liigeste seisund-reumatoidartriidi puhul on liigesed sageli deformeerunud ja piiratud liikuvusega.