Hüpeemia: arteriaalne isheemia
Arteriaalne h üpereemia
Mõiste: arterite ja arterioolide lainemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu
Tekkepõhjus: hea südametegevus, veresoonte laienemine
Sümptomid: nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud, temperatuur tõuseb
VORMID:
Füsioloogiline-füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärritus (punastamine) korral
Patoloogiline- organismi kõrvalekalde korral
Kohalik- põhjuseks vere äravoolu takistus üksikus organis või kehaosas
Üldine-ringleva vere mahu e. vere voluumeni suurenemise tagajärjel(nt. sport, palavik)
Vasomotoorne- infektsioon, veresoont laiendavate närvide erutus (punastamine, soojas)
Kollateraalne- magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine
Dekompressioon- kasvaja eemaldamine, astsiidi kõrvaldamine, loote väljumine, peale lööki, peale puru silmast eemaldamisel
Postisheemiline-pigistava eseme eemaldamine, käsi üleval, siis all
Postaneemiline-peale aneemiat nt erütrotsüütide massi ülekandek
Vakaatne-kuppude paneku järgselt
Põletikuline reaktsioon
Näited: infektsioon, kasvaja eemaldamine, astsiidi kõrvaldamine, loote väljumine, pigistava eseme eemaldamine, peale kuppide panekut, sportimine, palavik, peale sauna, punastamine
Lõpe: Verevalumid, turse
Vasodilatatsioon: veresoonte laienemine silelihasrakkude lõtvumise tulemusena veresoonte seinas, eriti suurtes arterites, väiksemates arterioolides ja suurtes veenides.
Venoosne hüpereemia
Tekkepõhjus: vere älavoolutakistus
Takistused:
*veeni sees- obstruktsioon- tromb, embol
*veeni seinas- varikoos, flebiidi korral turse, veeniklappide puudulikkus, tromb
*veenist väljas- kompressioon- žgutt, kasvaja, loode, tursevedelik, verevalumid , liited, armid
Sümptomid: kehaosa on jahedam ja tsüanootiline, mahult suurenenud
Näited: žgutt, tursevedelik,veeniklappide puudulikkus, verevalum
VORMID
Kohalik: põhjuseks vere äravoolutakistus üksikus organis või kehaosas(trob, embol)
Üldine: põhjuseks südametöö nõrgenemine, südamepuudulikkuse korral näiteks (kopsupaise, maksakahjustus, neerude ja põrna kahjustus, limaskestad jahedad ja tursunud, naha tsüanoos, nahaturse, sinakus, astsiit
Vasaku südamepoole patoloogia puhul: pais väikeses vereringes
Parema poole patoloogia puhul: pais suures vereringes
Varikoos- veenilaiendid, veenide laienemine
Flebiit-veenipõletik
Veresoonte seina permeaablus- läbitavus
Soone valendik-soone õõs veri ei saa enab vabalt voolata, kui valendik aheneb
Lõpe: tursed, verevalumid, atroofia, rasvdüstroofia, elundi sidekoestumine
Staas ehk seiskus
Mõiste: verevoolu lakkamine kapillaarides (väikestes veresoontes). Viimased laienevad.
Tekkepõhjus: intoksikatsioonid ja infektsioonid. Samuti võib staas tekkida hüpereemia ja isheemia tingimustes vastavalt pais-staas ja isheemiline staas
Hüpeemia: arteriaalne isheemia
Tekkepõhjused:
*angiospasm- arterites reflektoorselt külma, trauma korral
*obstruktsioon- arteri valendiku ahenemine ja sulgus tromi, emboli või sooneseina põletiku, ateroskleroosi puhul (tromb, embol)
*kompressioon- arteri ahenemine surve tõtu näit. kasvaja, võõrkeha, magamisel, istumisel (kasvaja, žgutt)
*venoosse hüpereemia tüsistus- organis, kus leidub vähe kollateraalveresooni tõusev kapillaaride hüdrastaatiline rõhk, turse, verevalandused viivad verevoolu takistusele (venoosne isheemia)
Sümptomid: elund väheneb mõõtmetelt, temperatuur langeb, värvuselt kahvatu,
Millest sõltub siheemia lõpe?
Tekkimise kiirusest, kudede tundlikkusest hapniku vaeguse suhtes, kuivõrd arter on ahenenud, kollateraalse vereringe seisundist ja olemasolust
Lõpe:
*düstroofia
*atroofia
*nekroos (infarkt- kahjustused veresoonte varustusalas)
Arteriaalne infarkt (angiospasm, obstruktsioon, kompressioon)
Venoosne infarkt( venoosse hüpereemia tüsistus)
Angiospasm- veresoonte ahenemine
Vasospasm- reflektoorne rebenenud veresoonte ahenemine
Arteriit- arterite põletik
Soone valendik- soone õõs
Stenoos e kitsestumine- sidekoestumine põhjustab veresoone kitsenemist
Ahenemine-
Infarkt
Tekkepõhjus: arteriaalse juurdevoolu võivenoosse äravoolu takistusest tingitud isheemia (tromb, embol, veresoonte tugev stenoos(kitsenemine), kestev arteri spasm
Mõiste: koekärbus ehk nekroosi kolle, mis tekkib elundis verevarustuse lakkamisest arteri sulguse tagajärjel või ka venoosse äravoolu takistusel
Millest sõltub infarkti kuju?
Infarkti kuju sõltub elundi veresoonte kulgemisest elundis.
Mikroinfarkt- kogu elundi kärbus
Makroinfarkt-
Punane infarkt- hemorraagiline (mustjapunane kolle, verega läbiimbunud kopsus, sooles, ajus)
Valge infarkt- isheemiline(südames, neerudes, põrnas, platsents tihke, ajus hallikaskollane)
Millest sõltub lõpe?
Lokalisatsioonist ja mõõtmetest, tekkekiirusest, abi saamisest, ravist, terviseseisundist, eluviisist
Lõpe:
*infarktikolle asendub sidekoega ja tekkib arm
*veeldumine(tsüst ajus)
*mädapõletik
*organismi surm
Tromboos
Mõiste: veresoonte topistumine kohapeal mitteadekvaatse verehüübimise tagajärjel tekkinud valendikusisese hüübe ehk trombiga
Virchowi triaad:
*soonte endoteeli kahjustus- tekib soonepõletike puhul, endokardiidi korral, hüpertoonitõve korral, trauma puhul seina terviklikkus häiritud
*verevoolu häired- tekivad nii põletikulise koe kahjustusest kui steroskleroosi puhul, samuti verevoolu aeglustumisest ja seisakust ehk staasist, vähene liikumine, šokk, perifeerne isheemia
*hüperkoagulatsioon- kaasasündinud geenidefektis, omandatud antikehad, peale sünnitust, operatsioone, traumat, verekaotust, pahaloomuliste kasvajate puhuö
*Punane tromb- fibriinist ja punalibledest koosnev, ´punast värvi, kiiresti moodustuv
*Valge tromb-aeglaselt moodustuv koosneb fibriinist, leukotsüütidest ja trombotsüütidest, hallika värvusega
*Segatromb-vahelduvad valged ja punased alad
Trombi lõpe:
*üldine surm
*isheemi ja infarkt
*lahti murduda ja muutuda emboliks
*pehmestuda , veeldub ja imendub
*asendub kiudsidekoega
*kasvamine, progresseerumine
*veresoonte topistus
Mis patoloogia, kui tromb arteris, veenis?
Tromboos?
Emboolia
Mõiste: veresoonte topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjaliga ehk emboliga
Liigid:
*trombemboolia- enamasti lähtub alajäseme veenilaiendite tromboosist, kõige ohtlikum kopsuarteris-äkksurm
*rasvembooli- pikkade toruluude murdude korral, maksa, pankrease vigastuse korral
*õhkemboolia- operatsioonide komplikatsioonina, vereülekannetel
*gaasembooli- tuukrihaiguse korral
*septiline- nakkushaiguse ja sepsise korral
*rakkemboolia- kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesed aterosklerootiliste naastude piirkonnas
*amnionivedeliku emboolia- sünnituse, abordi korral või emakaveenidesse satuvad aminovedeliku koostisosad- looteepiteel, karvakesed, mekoonium
*võõrkeha emboolia
Emboli liikumine:
*sääre trombofeliidi, emakaveeni sattunud aminovedeliku embol läbivad südame parema koja ja satuvad kopsuarterisse
*südame vasakust poolest müokardi infarkti või endokardiidi puhul aordi vahendusel ajju, põrna, neeru, seedetrakti jt. Elunditesse
Verejooks
Tekkepõhjused:
*rebenemisi- veresoonte rebend mehhanilise trauma või vigastuse korral
*näkitsemisi- soone seina terviklikkuse katkemine kasvalise protsessi, haavandi või mädapõletiku tagajärjel
*läbipääsemisi- veresoonte läbilaskvuse tõus
Nimetused:TABEL lk33
Liigid:
*väline verejooks- veri voolab väliskeskkonnas
*sisemine- kehaõõntes või õõneselundites
*verevalum- kudedes
Lõpe:
*väikesed verehüübed võivad täielikult resorbeeruda
*verevalum võib granulatsioonikoe vohamisel sidekoestuda, ümbritsetud saada sidekoelise kapsliga, asenduda tsüstiga, tekkida abstsess infetseerimise korral
*verejooks suletakse, massiivsed kiired verejooksud viivad šokini hüübimishäirete tekkel ja võivad surmaga lõppeda
Hüpehüdratatsioon ehk turse