Eesti, läti ja Leedu majandusareng aastatel 2000-2013

Дата: 2025-05-21; Просмотры: 2

Оценка:

0.00 из 5.00 — оценок

Скачиваний: 0

Скачать

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Majandusteaduskond

Rahanduse ja majandusteooria instituut

Majandusteooria õppetool

Afag Gusseinzade

EESTI, LÄTI JA LEEDU MAJANDUSARENG AASTATEL 2000-2013

Uurimistöö

Juhendaja: Jelena Matina

Tallinn 2015

Olen koostanud töö iseseisvalt.

Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele,

olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud.

Afag Gusseinzade…………………………………..

Üliõpilase kood: 134987

Üliõpilase e-posti aadress: afag14@hot.ee

Juhendaja lektor Jelena Matina:

Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele

………………………………………………………

SISUKORD

SISSEJUHATUS. 4

1. INFLATSIOONI JA MAJNDUSKASVU TEOREETILISI KÄSITLUSI. 6

1.1 Inflatsiooni mõjust majanduskasvule. 6

1.1.1. Inflatsiooni mõjudest 6

1.1.2. Hinnastabiilsuse tähtsus. 7

1.1.3. Inflatsiooni ja majandusaktiivsuse vaheline kompromiss. 8

1.2. Ülevaade empiirilistest uuringutest 10

1.2.1. Varasemad empiirilised uuringud. 10

1.2.2. Inflatsiooni varieeruvus. 11

2. UURINGU METOODIKA JA EMPIIRILINE ANALÜÜS. 13

2.1 Andmete ja mudeli valik ning analüüsi metoodika. 13

2.1.1. Andmete ja mudeli valik. 13

2.1.2. Mudeli analüüs. 14

2.1.3. Korrelatsioonanalüüs. 14

2.1.4 Aegridade trendi komponentide analüüs. 15

2.2. Empiiriline analüüs inflatsiooni mõjust majanduskasvule. 15

2.2.1. Korrelatsioonanalüüs. 15

2.2.2. Mudeli analüüs. 17

2.2.3. SKP kasvu ja inflatsiooni trendide kõikumised. 18

KOKKUVÕTE.. 20

VIIDATUD ALLIKAD.. 21

SUMMARY.. 23

LISAD.. 25

Lisa 1. Hajuvusdiagrammid ja korrelatsiooni maatriksid. 25

Lisa 2. Fisheri paneelandmete regressioon. 27

Lisa 3. Empiirilises analüüsis kasutatavad aegread. 28

Lisa 4. SKP kasvu ja inflatsiooni trendide kõikumised. 31

SISSEJUHATUS

Majandusarengu eesmärk on tõsta inimeste elatustase. Seega on majandusareng valdkond, mis pakub huvi kogu ühiskonnale ning on jätkuvalt aktuaalne. Edeneva majanduse ja ühiskonna ülesehitamiseks on vaja analüüsida ja teada saada majanduslikku olukorda ning vastavalt sellele tegutseda. Antud uurimistöös analüüsitakse Eesti, Läti ja Leedu majanduslikku arengut aastatel 2000-2013. Nende Balti riikide majandus on omavahel tugevalt seotud ning seepärast uuritakse antud töös kõigi kolme majandusarengut.

Majandusteadlaste ülesandeks on jälgida majandusarengu suunda ning anda soovitusi sellega seotud majanduspoliitilistes küsimustes. Seepärast on tarvis analüüsida nende riikide majandusarengut just vahemikus 2000-2013, sest need Balti riigid kohandusid hästi 2008. aasta kriisiga. See võimaldab ka teistel riikidel kohandumiseks paremaid strateegilisi samme teha, mis omakorda võimaldab järgneva kriisiga kiiremini ja paremini toime tulla. 2008. aasta kriis näitas ka seda, et majanduskasv ei ole stabiilne. Seda on vaja pidevalt jälgida ja suunata.

Riigid püüavad eriviisil saavutada majandusarengut. Kuna inflatsioon mõjutab majanduskasvu, siis tuleb välja selgitada selle mõjuahelad. On vaja uurida, missugust mõju avaldab hindade muutumine majanduskasvule, sest nii saab seda vajadusel kontrollida ja selliselt majanduskasvu soodustada. Eeltoodust lähtuvalt on käesoleva uurimistöö eesmärgiks uurida inflatsiooni mõju majanduskasvule.

Inflatsiooni ja majanduskasvu valdkonna probleem seisneb küsimuses selle reguleerimise võimalustest ning vajadustest. Selleks, et teha kasvu soodustav majanduspoliitiline otsus, tuleb osata hinnata inflatsiooni tegelikku mõju. Nii saab inflatsiooni selliselt mõjutada, et see ei avaldaks negatiivset mõju, samas positiivse mõju puhul aga soodustaks majanduskasvu.

Antud uurimistöös on püstitatud hüpotees, et Eesti, Läti ja Leedu majandusareng võtab kasvusuuna ka järgnevatel aastatel. Selle hüpoteesi kinnitamiseks kasutatakse aegridadel põhinevat korrelatsiooni analüüsi, millega saab näidata inflatsiooni mõju suunda ja tugevust. Kirjeldatakse ka regressiooni analüüsil põhinevat majanduskasvu ja inflatsiooni mudelit.

Käesoleva uurimistöö esimeses peatükis antakse teoreetiline ülevaade käsitletavast teemast - esitatakse inflatsiooni tekkepõhjused, tuuakse välja empiirilise osa teoreetilised alused ning antakse lühiülevaade varasematest antud teemat käsitlevatest empiirilistest uuringutest. Teise peatüki esimeses osas kirjeldatakse uurimistöös kasutatavaid andmeid, andmekogumisel esinenud probleeme, kasutatud analüüsimeetodit.

Kolmandas peatükis antakse ülevaade empiirilisest uurimusest, selle tulemusest ning järeldustest

1. MAJANDUSARENGU TEOREETILISI KÄSITLUSI

Käesoleva peatüki eesmärgiks on luua baas majandusarengu empiiriliseks analüüsiks. Antud peatükis käsitletakse üldisi teoreetilisi seisukohti Eesti, Läti ja Leedu majandusarengu osas aastatel 2000-2013. Selles ajavahemikus on toimunud suuri kõikumisi riikide majanduses, mis on mõjutanud nende majandusarengu suunasid. Seepärast on antud periood jaotatud mitmeks peatükiks. Pikemalt räägitakse kolme riigi majandusarengust enne 2000. aastat, mis on omakorda ka mõjutanud riikide edaspidist majandusarengu suunda.

1.1. Balti riikide majandusareng

Eelmise sajandi 1990. aastate algus tõi kaasa Balti riikide ehk Eesti, Läti ja Leedu jaoks palju muudatusi. Üks nendest muutustest oli kommunistlikust käsumajandusest turumajandusse üleminek. Balti riike võib tuua kiire ja tõhusa siirderiikide eeskujudena. Üleminekuperiood tõi kaasa mitmeid raskusi. Need kolm riiki olid täielikult juhitud ja kontrollitud Nõukogude Liidu poolt, mis tähendas seda, et riik ei toimunud iseseisvalt. Kõik olemasolevad majandustegevused olid suunatud Nõukogude poole ja ka kaubandus oli suunatud itta. Näiteks enne iseseisvust oli Eestis ainult 34 väikeset eraettevõtet, mille toodangust läks 90% ekspordist Nõukogude Liitu. (Maslauskaite et al 2013,lk4)

Deutsche Bank sõnastas 1990. aasta lõpus oma arvamust NSV Liidu majanduse kohta, kus kritiseeriti NSV majandust, mis oli üksikute vabariikide vähestele toodetele spetsialiseerumise tõttu suurel määral vabariikidevahelisele kaubavahetusele orienteeritud. Katkevad tarnesuhted ja tagasilöögid teatavate vabariikide kaubavahetusele põhjustavad tõsist ohtu Nõukogude Liidu elanike niigi tagasihoidlikule elatustasemele. (Eesti Pank 2014, lk 12-13)

Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega vähenes tootmine. Tootmismahtude vähenemist saatis järsult kiirenenud hinnakasv. Ainult Tšehhoslovakkial ja Ungaril õnnestus postsotsialistlikus maailmas vältida hüperinflatsiooni langemist. Rublaalal tekkinud inflatsioonimäär jõudis 1000%ni. (Eesti Pank 2014, lk 15-16) Tabel 1 kajastab tekkinud inflatsiooni.

Tabel 1. Elukalliduse indeks Eestis, Lätis ja Leedus 1990.–1992. aastal (protsentides, perioodi lõpukuu võrreldes eelmise perioodi lõpukuuga)

Allikas: Eesti, Läti ja Leedu statistikaamet

Nõukoguliku majanduskorralduse kokkuvarisemine ja NSV Liidu lagunemine mõjutas negatiivselt ka tootmist Balti riikides, mis viis NSV Liidu siseturule suunatud tootmise hääbumiseni. Traditsiooniliste tööstustoodete tootmine hakkas suurel määral vähenema. Näiteks võib tuua põllumajandust, kus kasutati toormena peamiselt sisseveetavat söödateravilja. (Eesti Pank 2014, lk 15 )

1992. aastal langes kõigis kolmes Balti riigis riiklik rikkus alla Nõukogudeaegse tase: SKP tase langes üle 20% Eestis ja Leedus ja rohkem kui 30% Lätis. Tabelis 2 on näha, et 1990. aastal oli SKP kasv -6,5 kuid 1992. aastal on see näitaja rohkem kui kaks korda negatiivsem. (Maslauskaite et al 2013,lk35/4)

Tabel 2. Reaalse SKP kasvukiirus Eestis, Lätis ja Leedus s aastatel 1990–1995 (%)

Suure inflatsiooni ja majanduskasvu langusega kaasnes ka töötute arvu kasv. Allolevas tabelis on toodud kolme riigi töötusemäär, mis on enamasti suurenenud. Eestis on töötusemäär iga aasta kasvanud. Lätis on töötusemäär suur 1991. aastal võrreldes järgmise kahe aastaga, kuid näitaja suureneb 1994. aastal veelgi ning jõuab 17,4%-ni. (Eesti pank 2014, lk15)

Töötusemäär protsentides Eestis, Lätis ja Leedus vahemikul 1990-1995

Allikas: Maailmapank

Seega võib öelda, et pärast taasiseseisvumist perioodi 1990. aastate alguses valitses kolmes riigis rasked ümberkorraldused, rekonstrueerimine ja majanduslik ebastabiilsus.

Balti riigid soovisid distantseeruda vene mõjust ja suunata oma poliitikat läände, jälgides Washingtoni konsensuse liberaalset suunda, et saada avatud turumajandusega riigiks. Soov suunata poliitikat läände oli nii suur, et Eesti hakkas reguleerima oma tariife, et siseneda WTO-sse ja El-i. (Maslauskaite lk 35)

Deutsche Bank avaldas oma arvamust 1990. aastal, et vaid üksikutel NSV Liidu vabariikidel on üleüldse võimalust pärast rasket üleminekuperioodi liituda majanduslikult ja kultuuriliselt kokku kasvava Euroopaga. Kuid Deutsche Bank toob esile, et just Balti vabariikidel (Eestil, Lätil ja Leedul) on parimad võimalused teatava ajalise viivitusega liituda Lääne- ja Kesk-Euroopa üleüldise arenguga. Seda tänu mitmekesisele majandusstruktuurile, haritud elanikkonnale ja Lääne-lähedusele. Kuid tõsiseks barjääriks nende vabariikide edasisele arengule on nende sõltuvus välisest toorainest. (Eesti Pank 2014, lk 13)

Pärast hüperinflatsiooni valisid kõik kolm riiki oma valuuta. Poliitika üldiselt olid suunatud makromajandusliku stabiilsuse tagamisele, välisinvesteeringutele ja lääneriikide organisatsioonidesse kuulumisele, millest silmapaistvamad olid EL ja NATO. (Mueller 2002)

1997. erastamisega seotud otseste välisinvesteeringute sissevool kattis osa kodumaiste säästude ja investeeringute vahe, nt in 1993-1997 keskmine aastane otseste välisinvesteeringute sissevool ulatus 6% SKPst Eestis ja Lätis, kuid vaid 2% Leedus http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/occasional_paper/2010/pdf/ocp58_en.pdf

1.1.2. Majandusareng 2000-2007/2008

Tänu tugevale poliitilisele tahtele ja avalikkuse toetusele reformide valdkonnas institutsioonide ülesehitamise, erastamise ja liberaliseerimises olid suures osas edukad, mida tõendavad üllatavad majandustulemused. Maslauskaite lk 35

2000ndatel Balti tiigritel oli kuldne ajastu. Majandused kasvasid tähelepanuväärse kiirusega 8-9% aastas keskmiselt püsihindades ja riiklik rikkuse tase rohkem kui kahekordistus vahemikus 2000-2008. Ümberkorraldused nendes riikides soodustasid kvalifitseeritud tööjõudu ja madalat sihtkapitali, mis muutus atraktiivseks ettevõtjate jaoks. Pealegi, institutsioonilise lähenemise oli kiireim üks nende hulgast postkommunistlike riikide nagu näitab standard juhtimise näitajad. Fikseeritud vahetuskursid ja ELi liikmeks 2004. aastal küsitud usaldusväärsust. Selle tulemusena suur kapitali sissevool millele järgneb näiteks FDI saavutas 20% SKTst Eestis, Lätis 8,5% ja Leedus 6% aastal kriisieelse aastat. Tööpuudus langes 14-16% -lt 2000. aastal ligikaudu 4% Eestis ja Leedus 6% Lätis 2007. aastaks. Maslauskaite lk 35

Esimesi aastaid (2000–2004 ) iseloomustas suhteliselt tugev majanduskasv peamiselt välisnõudluse toel. Sisenõudlus tugevnes samuti järkjärgult, kuigi osalt kriisist mõjutatuna

madalalt baasilt. Ettevõtete ja majapidamiste laenukasv oli kiire, kuid ei omanud siis veel

keskset rolli riskihinnangutes, sest oli (nii nagu ka jooksevkonto defitsiit) põhjendatav

normaalsete ühildumisprotsessidega.

Teises faasis, mille taustal oli ka Euroopa Liiduga liitumine (2005–2007), lisandus

majanduskasvule suurenenud investeeringud kinnisvarasse koos erasektori võlakoorma kasvuga. Sellele perioodile oli iseloomulik liiane kindlus rikastele riikidele järelejõudmise vääramatust kiirusest ning selle toel ka „kindlasti kasvavatest“ varade hindadest.

https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/uudised/taustamaterjalid/2011/Kriisi%20%C3%B5ppetundidest_M%C3%A4rten%20Ross.pdf

1.1.3. Majandusolukord 2007­/2008

2007/2008 aastate kriis mõjutas paljusid riike ja nende hulgas ka Balti riike. Eesti, Läti ja Leedu majandus õitses peale 2000. aastat. Seda suurem oli kukkumine kriisi mõjul peale suurt majandusliku kasvumäära. Kriisi mõju nende riikide majandusele oli suurem kui teistes Euroopa riikides. (European economy 2010, lk11)

Allakäik ei tabanud Balti riike üheaegselt. Eestis ja Lätis, kus tugevam laenubuum oli juba hoos, hakkas languse etapp 2007. aasta teisel poolel. Leedus välisriigi rahastatud kiire laenukasv algas hiljem, laienemine jätkus pikemalt ja majandus hakkas nõrgenema alles 2008. aasta kolmandas kvartalis. (Randveer lk 11)

Eestis ja Lätis võib majanduslangus jagada kahte erinevasse etappi: (1) alates 2007. aasta teisest poolest intensiivistus globaalne finantskriis kuni 2008. aasta sügiseni ja (2) alates sügisest 2008 kuni 2009 majanduslanguse lõpp. Leedus 2007. aasta teisest poolest kuni 2008. aasta sügiseni oleks parem kirjeldada kui majanduskasvu aeglustumist. Kuid järgmisel etapp(2008. aasta sügisest kuni 2009. aasta lõpuni) oli kvalitatiivselt üsna sarnased kõigis Balti riikides. (Ibid)

Esimene majanduslanguse etapp Eestis ja Lätis oli suhteliselt kerge ja seda saab iseloomustada kui sisenõudluse vähenemine, mis oli peamiselt seotud laenukasvu aeglustumisega. Selles etapis sisenõudluse sõltuvus laenukasvust oli selline, et isegi suhteliselt tagasihoidlik krediidiriski ülespoole korrigeerimine Balti majanduses mõjutas see Põhjamaade pankasid. Selle tulemusena sisenõudlus hakkas kahanema ja selle tagajärjel ka investeeringud vähenesid. Majanduslangus oli kõige nähtavam kinnisvara sektoris, kus hinnad langesid ja likviidsus vähenes. (Ibid)

Teine etapp majanduslanguses algas globaalse Finantskriisi süvendamisega 2008. aasta septembris ja selle tagajärg oli palju raskem. Selles etapis esines väliskapitali voogude vähenemine ja järsk ekspordi langus.

Suur negatiivne muutus toimus kodumaise finantssektori kapitalivoogudes, mis oli mõjutatud välistest ja sisemistest teguritest. Välistegurid tulenesid ülemaailmsest riskikartlikkuse kasvust ja pankadevahelise turu kokkukuivamisest. See põhjustas olulist likviidsuse ja rahastamise probleeme Nordic vanempangades, kes kasutasid neid turge oma tegevuste rahastamiseks Baltikumis. Selle tulemusena olid nad sunnitud vähendama rahastamist Baltikumis. Tõepoolest, on olemas tõendid, et Põhjamaade pangad, mis olid rohkem avatud pankadevahelisel turul olid sunnitud intensiivfinantseerimima Balti riikides (Dabušinskas and Randveer (2011)).

Lisaks äkilisele pidurdusele ja sellele järgnenud kapitali väljavoolule, väike ja avatud Balti riikide majandused olid suuresti mõjutatud maailma kaubandusese negatiivsest šokkist. Mõju negatiivsest šokkist oli tugevam kui keskmine arvestades seda, et Balti riikide majanduste kauplesid intensiivselt omavahel ja Soome, Rootsi ja Venemaa, kus kõikjal vähenes kõvasti välisnõudlus. Selle tulemusena kaupade ja teenuste eksport Balti riikides langes üle 15% 2009. aastal võrreldes eelmise aasta tasemega. Randveer lk12

Järsk muutus kapitalivoogudes ja ekspordi vähenemine põhjustasid terava ja raske sisenõudluse languse. Investeeringud eriti kinnisvara- ja ehitussektoris vähenesid poole võrra vahemikus 2008-2009, ning eratarbimise vähenes viiendiku. Selle tulemusena SKP lõhe muutus tugevalt negatiivseks ning jooksevkonto saldo muutus positiivseks 2009. aastal. (Ibid)

Vaatamata raskustele kumulatiivse SKP vähenemisele alates 16 protsenti Leedus kuni 25 protsenti Lätis, Balti riikide majandus osutus suhteliselt vastupidavaks. Kuigi siinjuures tuleb märkida, kui oluline on piisav kapitalipuhver pangandussektoris ning pöörduda raskel ajal likviidse emapanga poole. Balti riikide paindlik majandus aitas kaasa ka vajalikutele struktuursetele ja makromajanduslikutele kohandustele.( Randveer lk13)

1.2. Ülevaade empiirilistest uuringutest

Paljud empiirilised uuringud, mida on tehtud Balti riikide majandusarengu kohta, sisaldavad suuremahuliselt andmete analüüsi, mis põhinevad nende riikide andmetel. Näiteks Kombinatsioon väga kiire reaalne ja rahaline lähenemise, institutsionaalne parandusi ja kiire integratsiooni arenenumates riikides, on suuresti ületamatu teiste keskmise sissetulekuga riikides. See ainulaadne kogemus kiire lähenemine tekkinud märkimisväärne kasv pikema aja jooksul, kuid see tuli hinnaga kasvav makromajanduslik ja rahalise tasakaalustamatuse ja kaasnenud enneolematu kasvu ja languse tsükkel dünaamika. Selle eesmärk uuring on anda ülevaade senistest kogemustest Balti riikide majanduse ja juhtida mitmeid õppetunde tulevikuks ja teistes riikides. Sarnasus ajalooline taust ja praegune väljakutseid nõuab murdmaa lähenemist. Samal ajal olulisi erinevusi Balti riikides on esile tõstetud, mida hõlmab nii majanduslikku struktuuri ja poliitiliste lähenemisviiside, eelkõige seoses eelarvepoliitika struktuurireformid ja finantsturgude järelevalvet ja reguleerimist. (European economy 2010, lk 11)

During the Great Recession, the Baltic States went through a very sharp economic contraction, with their real GDP falling by double digits in 2009. At the time, many foreign analysts, economists and financial market participants were of the opinion that the Baltic States were going to end up like Argentina back in the early 2000s [i][i]. They pointed to huge macroeconomic vulnerabilities that the Baltic trio had amassed as reflected in massive pre-crisis current account deficits. The prevailing wisdom was that the Baltic countries would find it extremely hard (if not impossible) to implement their chosen anti-crisis policy, namely internal devaluation, which entailed rapid fiscal consolidation and preservation of the fixed exchange rate pegs.

Aastatel 2000 kuni 2007 Mitterahalise erasektori krediidi laienes kiiresti Baltikumis. Kas see pärand võla pidurdaks majanduse taastumist piirkond? See raamat analüüsib seade igas kolmes riigis ning

abiga eksperimentaalne võlakoormus ületaks Index (DOI), tehakse mõned esialgsed järeldused sisenõudlus.

Empiirilised ja teoreetilised kirjanduse sidudes võlakoormus ületaks majandustegevust. Üle Võimendatud leibkondade kipuvad kärpida kulutusi, kui tabas šokk, mis muudab nende taju püsiva sissetuleku ja rikkuse.

2 Investment ka kannatada, sest aktsionäride võlg on jõudnud kriitilise piirini ei soovi asuda uute projektide kui naaseb ainult kasu olemasoleva võla omanikele.

3 ülemäärased võlad võivad kahjustada ka laenuandmise finantsvahendajate suutlikkust. Halveneva krediidiportfelli õõnestab pankade valmisolekut ja võimet laenata.

4 Lõpuks varahindade büstid on suhteliselt kulukas majandustegevust.

Eriti, maja hinnad büstid kipuvad olema püsivam ja on seotud suurema tootmismahu kaotus kui teiste varade turu parandused

http://www.imf.org/external/pubs/ft/wp/2010/wp10250.pdf

lk 6

Kokkuvõttes võib öelda, et inflatsiooni ja kogutoodangu vahelist seost käsitlevas erialakirjanduses kirjeldatakse pigem negatiivset kui positiivset seost inflatsiooni ja majanduskasvu vahel.

2. UURINGU METOODIKA

Antud uurimistöö eesmärgiks on uurida Eesti, Läti ja Leedu majandusarengut vahemikus 2000-2013. Majandusarengu analüüsimikseks kasutati majandusarengut näitavad indikaatorid. Järgnevalt kirjeldataksegi täpsemalt andmete kogumise ja töötlemise meetodeid ning põhjendatakse nende valikut.