Ьhest lausest koosneva teksti viitamine

Tekstist peab nдha olema, mis on uurija ”oma”, mis teistelt saadud, olgu see mu­jaltsaadu siis otsene laen, kokkuvхtlik refereering vхi teksti esitamine oma sхnadega (Hirsjдrvi jt 2005: 315).

     

Mitmest lausest koosneva teksti viitamine.

Lehekьljenumbri mдrkimine viitesse ei ole alati vхimalik, nдiteks kui viidatakse uurimustele tervikuna. Ьldreegliks peab siiski pidama seda, et lugeja peaks kergesti leidma need lehekьljed, kust info on vхetud. Lehekьlje tдpsusega tuleb mдrkida otsesed tsitaadid. (Hirsjдrvi jt 2005: 315).

vхi

Hirsjдrvi jt (2005: 315) on vдlja toonud, et lehekьljenumbri mдrkimine viites ei ole alati vхimalik, nдiteks kui viidatakse uurimustele tervikuna. Ьldreegliks peab siiski pidama seda, et lugeja peaks kergesti leidma need lehekьljed, kust info on vхetud. Lehekьlje tдpsusega tuleb mдrkida otsesed tsitaadid.

Tsitaat esitatakse jutumдrkides. Kui tsitaati ei esitata tдielikult, tдhistatakse puuduv osa punktiiriga (kolm punkti).

 

17. Allikaloendite koostamine ja kasutatud kirjanduse vormistamine

Antud хppematerjalis on toodud kхige sagedamini esinevad vхimalused. Tдiendavad vхimalused on Tallinna Tervishoiu Kхrgkooli kirjalike tццde vormistamise juhendis „Ьliхpilastццde koostamine ja vormistamine“, Tallinn 2006.

 

Tallinna Tervishoiu Kхrgkoolis mдrgitakse kasutatud kirjanduse allikaloendisse jдrgmise pхhimalli kohaselt:

KES Autor/autorid Perekonnanimi ja initsiaal(id)-eesnime esitдht(d) paksus (rasvases) kirjalaadis MILLAL Ilmumisaasta (sulgudes)

MIS

Pealkiri

(artikli, raamatu jm)

KUS Ilmumiskanal ilmumiskoht ja kirjastus/ vдljaandja (eraldatakse ilmumiskohast kooloniga); allika kohta tдpsustav info, kui see on olemas
   

 

RAAMAT

Nдide 1.

Rieger, B. (2011). Valed valuvaigistite kohta. Tallinn: Ersen.

Hirsjдrvi, S., Remes, P., Sajuvaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

Pealkirja jдrele lisatakse allika kohta tдpsustav info, kui see on olemas,.

Kiipus, M. (toim.) (2009). Alkoholismi ja narkomaania ennetamise. Kдsiraamat. Tallinn: Sotsiaalministeerium.

Aho, P. (2009). Kaitsekindad tervishoius. Diplomitцц. Tallinn: Tallinna Tervishoiu Kхrgkool.

Nдide 1A.

Raamatul on ainult toimetaja vхi koostaja, siis mдrge sulgudesse (toim.), (koost.), inglise keeles (Eds.)

Williams, J. (Eds.) (2010). Acute stroke nursing. Iowa: Wiley–Blackwell.

Nдide 1B

Raamatus on peatьkkide autorid vхi artiklite kogumik. Pealkirja jдrele lisada sхna Raamatus: vхi Kogumikus: ning selle kohta andmed – koostajaja vхi toimetaja nimi, ilmumisaasta, pealkiri, artikli esimene ja viimane lehekьljenumber, ilmumiskoht ja kirjastus.

Elberg, E. (2009). Psoriaas. Kogumikus: Aaviksoo, E. (toim.). (2009). Haiguspuhune toitumine. (84-87). Tallinn: OЬ Lege Artis.

AJAKIRI

Autor/autorid (toimetaja, koostaja). Perekonnanimi ja initsiaal(id) Ilmumisaasta (sulgudes) Pealkiri  

Ilmumiskanal

Ajakirja nimetus kaldkirjas (Italic), siis ajakirja number vхi ajakirja ja kцite num­ber, siis koma, artikli esimese ja viimase lehekьlje number (osad eraldatakse komaga)

Nдide 2.

Kхiv, J., Tikk, R. (2009). Vertiigo – sagedasti esinev vaevus. Eesti Arst, 11, 61–63.

Kagan, I., Bartal, Y. (2008). The effect of preoperative uncertainty and anxiety on short-term recovery after elective arthroplasty. Journal of Clinical Nursing, 17(3), 576–583.

         

Kui kirjandusallikal (raamat, ajakiri, elektrooniline allikas vm) ei ole toodud autorit, toimetajat, koostajat vхi organisatsiooni, siis sellist allikat ei tohi kasutada.

 

KES Autor/autorid Perekonnanimi ja initsiaal(id) MILLAL Ilmumisaasta(sulgudes) MIS Pealkiri KUS Ilmumiskanal Veebiaadress uuel real, sulgudesse info kasutamise/ vхtmise kuupдev

 

ELEKTROONILINE ALLIKAS

Nдide 3.

Kaasik, A. E. (2009). Tasakaaluhдirega patsient.

http://www.eestiarst.ee/static/files/098/tasakaaluhairega_patsient_arsti_vastuvotul.pdf (25.02.2011).

Hamel, J. (2010). A Review of Acute Cyanide Poisoning With a Treatment. http://web.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?vid=8&hid=126&sid=e516d4b1-d73d-4198-9595-d5546d85ccac%40sessionmgr114 (02.02.2011).

Autor puudub – pealkirja jдrele ilmumisaasta (alati ei ole vхimalik), lisada organisatsioon

Nдide 3A

Epilepsiaga laps koolis. (2011). Eesti Epilepsialiit.

http://proov.epilepsialiit.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10%3Aepilepsiaga-laps-koolis&catid=4%3Aepilepsia-tutvustus&Itemid=15&lang=et (12.03.2011).

Хigusaktid – akti nimetus, allikas, kus akt on ametlikult avaldatud, vastuvхtmise aasta ja хigusakti number, sellega seonduvate aktide arv ning хigusakti jхustumise kuupдev ja aasta

Nдide 3B.

Tццvхime kaotuse protsendi mддramise kord (RT, 2008, 77, 1068; 01.10.2008).

https://www.riigiteataja.ee/akt/13027896 (12.03.2011).

Dokumendid – dokumendi nimetus, ilmumisaasta, dokumendi vдjaandja organisatsioon ja

ilmumiskoht.

Хde III, IV ja V kutsestandard. (2008). Tervishoiu ja Sotsiaaltцц Kutsenхukogu. Tallinn.

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10087073/lae/398_standard.pdf (12.03.2011).

Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse tдhestiku jдrjekorras, numbreid ees ei ole, reavahe ьhekordne/Single; iga erineva allika vahel on ьks vaba rida.

Nдide.

KASUTATUD KIRJANDUS

Hamel, J. (2010). A Review of Acute Cyanide Poisoning With a Treatment. http://web.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?vid=8&hid=126&sid=e516d4b1-d73d-4198-9595-d5546d85ccac%40sessionmgr114 (02.02.2011).

 

Hirsjдrvi, S., Remes, P., Sajuvaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

 

Kхiv, J., Tikk, R. (2009). Vertiigo – sagedasti esinev vaevus. Eesti Arst, 11, 61–63.

Reumatoloogia Eestis. (2010). Eesti Reumatoloogia Selts.

http://www.ers.ee/index.php?id=79 (12.03.2011).

 

Rieger, B. (2011). Valed valuvaigistite kohta. Tallinn: Ersen.

 

Хde III, IV, V kutsestandard. (2008). Tervishoiu ja Sotsiaaltцц Kutsenхukogu. Tallinn.

Harjutus 1.

Viita хigesti ja lдhtu Tallinna Tervishoiu Kхrgkooli viitamisnхuetest.

 

1. Laused „Teaduslikes tekstides esinevad tabelid pealkirjastatakse. Pealkirjad peaksid olema nii informatiivsed, et asjast huvitatu vхib tabelit lugedes saada kдsitluse nende sisust.“ on raamatust „Kvalitatiiivne uurimisviis”, autor on Meri-Liis Laherand, ilmunud 2008, Tallinna, kirjastus Infotrьkk.

 

2. Lause „Trauma on ьks peamisi haigestumise pхhjusi ja surma pхhjusi lastel, moodustades peaegu 50% surmajuhtudest.“ on artiklist „Peaajutrauma lastel“ ajakirjast Eesti Arst, juuli 2004, lk 300–304, autorid Mari-Liis Ilmoja, Tatjana Rjabova, Valentin Sander, Siiri Paas

 

3. Lause „Enamus inimesi vхib tдisvддrtuslikult elada ka siis, kui on sдilinud 15 % neerude funktsioonist“ on artiklist „Neerude talitlus“, ilmunud, 2009 Eesti Neeruhaigete Liidu kodulehelt www.neer.ee.

 

Harjutus 2.

Koosta allikaloend хigesti!

Lдhtu Tallinna Tervishoiu Kхrgkooli vormistamisnхuetest (kasutatud kirjanduse ьldstruktuuri neljaosalisus ja allikatььp).

 

Raamatud

  1. „Kvalitatiiivne uurimisviis”, autor on Meri-Liis Laherand, ilmunud 2008, Tallinn, kirjastus Infotrьkk.

  2. The handbook of child and adolescent clinical psychology : a contextual approach. Carr, Alan, New York , Routledge, 2006

  3. Algkooliealiste aktiivsus- ja tдhelepanuhдiretega laste tegevusteraapia: Liina Vulla; Tallinn : Tallinna Tervishoiu Kхrgkool, 2008, diplomitцц

  4. Artiklite kogumik „Lapse heaolu Eestis: riskid ja valikud“. Toimetaja Taimi Tulva. Tallinn, 2006. Tallinna Ьlikool. Kasutades ьht artiklit „Lapsemeelsusest”, mille autor on Raukas, Mart. Lk 140-143.

 

Artiklid ajakirjast

  1. „Peaajutrauma lastel“ ajakirjast „Eesti Arst, juuli 2004, lk 300-304, autorid Mari­Liis Ilmoja, Tatjana Rjabova, Valentin Sader, Siiri Paas

  2. Tobacco smoking habits among nursing students and the influence of family and peer smoking behaviour. Biraghi, Emanuela; Tortorano, Anna Maria. Journal of Advanced Nursing, Jan2010, Vol. 66 Issue 1, p33-39,

 

Artiklid elektroonilisest allikast

  1. interneti aadress EBSCOhost http://web.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?vid=14&hid=112&sid=af117568-4fea-4487-8dab-eedf20c373d3%40sessionmgr104

Tobacco smoking habits among nursing students and the influence of family and peer smoking behaviour.Full Text Available By: Biraghi, Emanuela; Tortorano, Anna Maria. Journal of Advanced Nursing, Jan2010, Vol. 66 Issue 1, p33-39,

  1. artikkel „Sьdamerьtmurid aitavad elada“, autor Martin Min, jaan 2011, nr 1. http://www.horisont.ee/node/1572. , info kasutamise kuupдev 02.04.11

  2. http://www.eestiarst.ee/static/files/016/ea09lisa4lk57-62.pdf artikkel Riskid хendustegevuses ja patsiendi ohutus. Suurorg, Lagle. Eesti Arst, 2009, 57-62.

 

Harjutus 3.

Vormista 1,5–2 lehekьljeline tekst Tallinna Tervishoiu Kхrgkooli vormistamisnхuete kohaselt. Vt jдrgnevaid peatьkke 3, 4, 5.

Jдlgi:

  1. хiged veerised,
  2. хige pealkirjade vormistamine,
  3. хige tekstilхikude vormistamine – kirjastiil, - suurus, - laad, reavahe; lхiguvahe; joondus.

 

 

18. Kirjalike ьliхpilastццde vormistamise ьldnхuded

1. Kirjalikud tццd koostatakse arvutil A4 formaadis, ьhepoolsel paberilehel. Kirjastiil Times New Roman, kirjasuurus 12 pt, reavahe 1,5 (sh sisukorra loetelu). Lehekьlje vaba ruum ehk veeris on 3 cm vasakust ja 2,5 cm teistest servadest. Tekst on rццpjoondatud st mхlemad servad (nii vasak- kui paremserv ) on sirged.

2. Tццs jaotatakse tekst lхikudeks. Ьhe lхigu pikkus on vдhemalt kolm lauset. Lхiguvahe on 12 pt. Tццs ei kasutata taandridu.

3. Peatьki ja alapeatьki pealkirja ning nendele eelneva ja jдrgneva teksti vahele jдetakse vahekauguseks 24 pt.

4. Kхik lehekьljed nummerdatakse. Numbrid kirjutatakse lehekьlgede jalusesse keskele vхi paremale. Sissejuhatusest eespool olevaid lehti (tiitelleht, sisukord,) vхetakse nummerdamisel kьll arvesse, kuid lehekьlje numbreid neile ei lisata.

5. Kхik peatьkid ja teised struktuursed osad algavad uuelt lehelt (tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, sisu peatьkid, arutelu, jдreldused, kasutatud kirjan­duse loetelu, lisad). Alapeatьkke alustatakse jooksvalt lehekьljelt (peab mahtuma jдrgnevat teksti vдhe­malt kaks rida).

6. Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse (parema­sse ьlanurka kirjutatakse sхna ”Lisa” ja selle number: Lisa 1, Lisa 1 jдrg; Lisa 2., lehekьljenumbrit ei panda.

7. Peatьkkide pealkirjad kirjutatakse suurtдhtedega rasvases kirjas (Bold) ja alapealkirjad kirjatдhtedega rasvas es kirjas (Bold). Kirjastiilis Times New Roman, kirjasuurus 12 pt. Pealkirjades sхnu ei poolitata ja reeglina lьhendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lхppu ei panda punkti.

8. Kasutatud kirjanduse loetelus kasutatakse ьhe allika kirje koostamisel ьhekordset reavahet (Single). Iga kirjandusallika vahele jдetakse ьks vaba rida vхi vahe 12pt.

9. Reeglina tцц peatьkki ei alustata ega lхpetata tabelite, jooniste vхi loeteluga.

10. Sхna vхi lauseosa esiletхstmiseks kasutatakse rasvast kirja (Bold). Teksti esiletхstude kasutamisel tuleb olla mххdukas. Tekstis allajoonimist ei kasutata.

11. Sisukord moodustub jдrgmistest osadest: sissejuhatus, teema arenduse peatьkkide ja alapeatьkkide pealkirjad koos alguslehekьlje numbriga, arutelu, jдreldus, kasutatud kirjandus, lisad (lisa numbrid ja pealkirjad, lehekьlje numbrit ei lisata).

reavahe 1,5

2,5 cm
2,5 cm

Peatьki pealkiri:Times New Roman 12 pt, suurtдhed, kirjalaad paks/rasvane-Bold

Alljдrgnevalt on toodud kirjalike ьliхpilastццde ьldised vormistamisnхuded skemaatiselt

         
 
   
pealkirja ja teksti vahekaugus 24 pt

                         
 
pealkirja ja teksti vahekaugus 24 pt
   
Alapeapeatьki pealkiri:Times New Roman 12 pt, kirjalaad paks/rasvane-Bold, kirjatдhed
   
pealkirja ja teksti vahekaugus 24 pt
Kogu tцц esitatakse kirjastiiligaTimes New Roman kirjasuuru­sega 12 pt


19. Tiitellehe koostamine

Tiitelleht on tцц esimene leht (kirjastiil Times New Roman, kirjasuurus 12 pt, reavahe 1,5), millele mдrgitakse:

· Хppeasutuse nimetus

· Хppetooli nimetus (хppetooli nimetus algab vдikese tдhega: хenduse хppetool)

· Kursus ja rьhm, nдiteks Х I-2, F1

· Autori ees- ja perekonnanimi

· TЦЦ PEALKIRI (suurtдhtedega, rasvases kirjas Bold)

· Tцц liik ja mis хppeaines (nt Referaat uurimis- ja arendustцц metoodikas, Seminaritцц хendusalustes)

· Juhendaja andmed (juhendaja nхusolekul)

· Tцц koostamise koht (lдhtuda хppeasutuse asukohast) ja aasta

 


20. Lehekьlje kujundamine, teksti vormindamine

Lehe mххtmete ja veeriste mддramine

1. Esmalt mддratakse lehe ьldmххtmed, (kirjalikud tццd formaadil A4) selleks kasu­tatakse kдsku menььst File/Page Setup /Paper–Fail/Lehekьlje hддlestus/Paber. Sa­mast menььst vahelehel Margins–Veerised saab seada ka paberi orientatsiooni ehk lehe suu­na lugemisel. See vхib olla Portrait–Vertikaalpaigutus (leht vхetakse ette pikuti) vхi Landscape–Horisontaalpaigutus (leht vхetakse ette laiuti).

2.