5. Rohkem kui 3 tundi pдevas kasutab arvutit poisse oluliselt rohkem kui tьdrukuid.
……………………………………………..................................................................
6. Poisid kasutavad arvutit ja vaatavad televiisorit rohkem, kui on soovitatav, kuid siiski ei mхjutanud kehalist aktiivsust.
……………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………….
7. Soovitav oleks nii noortel lastel mitte tegeleda spordiga vхistluseesmдrkidel, kuna kaotuse puhul vхib kiirmini tekkida huvi puudus antud ala vastu vхi kehalise aktiivsuse vastu ьldse.
……………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………….
Ьlesanne 3
Paranda laused teadustцц keelele esitatavatest nхuetest lдhtuvalt. Laused pдrinevad ьliхpilastццdest.
- Lastel tihti esinevad seedetraktihдired, kхhuvalud, -puhitused vхi -kinnisus. ………………………………………………………………………………………
- Nььd hakkab mul nendest kahju, nдhes teisi inimesi ja nende toitumisharjumusi.
………………………………………………………………………………………..
- Me valisime vдlja ьhe uurimusliku artikli ja tццtasime selle lдbi, mis on seotud laste seedetraktihдiretega.
………………………………………………………………………………………
- Lapsed vajavad individuaalset lдhenemist, kellel on tхsisemaid probleeme.
………………………………………………………………………………………
- Suhtumine mдrgatavalt halvenes 14aastastel, kellest vaid veerand otsustas hoiduda alkoholist.
………………………………………………………………………………………
- Jalutuskдigud хues on kasuks nii emale kui lapsele ning aitavad energia saamist ja kulutamist tasakaalus hoida, soovitatavalt vдhemalt kaks tundi pдevas ja valgel ajal.
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
Ьlesanne 4
Koosta antud osalausetest korrektsed liitlaused ja kasuta osalausete sidumiseks vajalikke sidesхnu ja/vхi kirjavahemдrke. Lause algussхnu дra muuda, aga ьlejддnud osalausete jдrjekorda ja sхnavorme vхid vastavalt vajadusele muuta. Laused pдrinevad Tallinna Tervishoiu Kхrgkooli lхputццdest.
1. Nдhes/ sellega seotud tundeavaldusi/ хpib seda tegema ka laps/ eriti nutmist/ vanemad ignoreerivad vхi alavддristavad valu/.
……………………………………………………………………………………………….
……………………………………………………………………………………………….
2.Tubakas/ kas inimene on kasutaja vхi mitte/ sхltumata sellest/ sotsiaalselt, majanduslikult, poliitiliselt ja tervise mхttes/ mхjutab kхiki inimesi mitmedimensiooniliselt/ eriti rхhutatakse selle mхju naistele/.
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
3.Soomes lдbi viidud uuringus/ selgus/ 14% kьsitluses osalenud хdedest olid igapдevasuitsetajad/ milles uuriti vahetustega ja pдeval tццtavaid хdesid/ 13% endised suitsetajad/.
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
4.Ema/ vхib saada lapse/ kes on ьlekaaluline ning kogeda ьlekaalust tingitud probleeme/ kes vхtab probleemideta kaalus juurde kas siis geneetiliste vхi dieedi iseдrasuste tхttu.
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
5.Teismelistele on vaja selgitada/ et nad vхivad ignoreerida tervisliku toitumise pхhimхtteid/ ei tдhenda see/ kuigi nad vхivad sobitada sьstitava insuliini kogust sццdud sьsivesikutega/.
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
12.3. Rektsiooni all mхistetakse seost, kus pхhisхna mддrab laiendi vormi. Mхnel juhul on хige rektsiooni valimisega raskusi. Abi saab ХSist. Palju eksimusi on jдrgmiste sхnade rektsioonides:
Adekvaatne (millega?)
Aitama/abistama (keda? kellel mida teha?)
Allergiline (mille vastu? mille suhtes?)
Allkirjastama (mille? mida?)
Alates (mis ajast? millest?)
Analoogiline/analoogne/analoogiliselt (millega?)
Aru saama (kellest? millest?)
Arutlema (mida? mille ьle?)
Aus olema (kelle/mille vastu?)
Baseeruma (millel?)
Eelarvamus (mille suhtes?)
Eelistama (keda? mida? kellele? millele?)
Eksima (millega? milles, kus?)
Eksimus (milles? mille vastu? mille eksimus?)
Enamik (keda? mida? kellest? millest?) mille enamik.
Erinema (kellest? millest? mille poolest?)
Ettekanne kelle/mille kohta. Ettekanne tццtingimuste kohta.
kellest, millest. Ettekanne tццtingimustest.
Haigestuma (millesse?)
Hinnang (millele? mille kohta?)
Hoiak (mille suhtes? kelle vastu?)
Hoolimatu (mille suhtes? kelle vastu?)
Huvi (kelle/mille vastu? mida teha? mille huvi?)
Huvi tundma (kelle/mille vastu?)
Immuunne (mille suhtes/vastu?)
Hakkama saama (millega?)
Harjuma (kellega? millega?)
Hoolima (kellest? millest?)
Hoolitsema (kelle eest? mille eest?)
Huvi tundma (kelle vastu? mille vastu?)
Huvituma (kellest? millest?)
Identne (millega?)
Igatsema (kelle jдrele? mille jдrele?)
Info (mille kohta?)
Integreeruma (millega? millesse?)
Jдtma (kuhu?)
Jддma (kuhu?)
Kaasama (millesse?)
Kaasnema (millega?)
Kaasa elama (kellele? millele?)
Kahtlema (kelles? milles?)
Keelduma (millest? mida tegemast?)
Keskenduma (millele?)
Kohanema (millega?)
Kohustus (kelle/mille vastu?mida teha? mille kohustus?)
Kokkulepe (mille kohta? kellega, millega? kelle/mille vahel? mida teha? mille kokkulepe?)
Kokku leppima (kellega milles?)
Kontsentreeruma (kuhu? kellegi kдtte)
Kдima (kus? mida tegemas?)
Kдskima (keda? kellel mida teha?)
Lahti saama (kellest? millest?)
Lisanduma (millele?)
Loobuma (millest? mida tegemast?)
Lugu pidama (kellest? millest?)
Lдhedane (millele?)
Maha kirjutama (kelle pealt? kust?)
Muretsema (kelle pдrast? mille pдrast?)
Nхudlus (mille jдrele?)
Olema kade (kelle peale? mille pдrast?)
Olema kuulus (mille poolest?)
Olema pahane (kelle peale?)
Olema rххmus (kelle ьle? mille ьle?)
Olema tuntud (mille poolest?)
Olema uhke (kelle ьle? mille ьle?)
Olema opositsioonis (kellega?)
Olenema (millest?)
Opositsioonis (kellega?)
Osa vхtma (millest?)
Osalema (kus?)
Panustama (millesse?)
Paralleelne (millega?)
Paranema (millest?)
Proportsionaalne (millega?)
Pхhinema (millel?)
Pццrduma (kelle poole? kuhu?)
Rahul olema (kellega? millega?)
Rajanema (millel?)
Saama (kelleks? missuguseks?)
Sarnanema (millega?)
Soovitama (kellel? mida teha?)
Suhtuma (kellesse kuidas?)
Teadlik olema (millest?)
Teave (mille kohta? mille teave?)
Teavitama (keda? millest?)
Toetuma (kellele? millele?)
Tuginema (kellele? millele?)
Tutvuma (kellega? millega?)
Tutvustama (kellele keda/mida?)
Vastanduma (millele?)
Vastavuses (millega?)
Ьlesanne 1
Kasuta sulgudes olevat sхna хiges vormis.
Meest kahtlustati ................................................(vargus). Haige kaebas.............................. (peavalu). Хde kaebas tihti ................................................(oma vend). Ma ei harju .........................................(maaelu). Eesti liitus ................................................(Euroopa Liit). Kas ma vхin ................................................(sina) loota? Artikkel pхhineb ................................................ (faktid). Laps rххmustas ................................................ (kingitus). Artikkel tugineb ................................................(faktid). Vaidlesime ................................................(nдhtud film). Хpetaja soovitas ..................................... (tьdruk) vххrkeeli ...............................(хppima). Poiss aitas ...........................(vanaema) prille ...................................... (otsima). Uus хpilane kohanes kiiresti ................................ (kool). Vхtsin osa ................................................ (huvitav konverents). Osalesin ................................................ (huvitav konverents).
Ьlesanne 2
Paranda vead.
1. Mu essee jдi kirjutuslaua sahtlis. 2. Filoloogia tхus, millest me meenutame, jдtkus veel mхnda aega. 3. Imestasin sinu kдitumist. 4. Ьhele aitab pinget maandada sццmine, teisele kehakultuur. 5. Halastage mind! 6. Unustasin koti kohvikus. 7. Haigele хnnestus paar tundi magada 8.Хde kaebas emale venna ьle. 9. Mulle oli hдbi seda kuulata. 10. Ta unustas oma probleemidest ja haigustest. 11. Inimene peab hoolitsema oma kehast. 12. Mulle see vдga segab.
Ьlesanne 3
Kasuta sulgudes olevaid sхnu хiges vormis!
Keskendu palun oma sхnavхtus ………………………………………… (teadlaste arvamused). Me kдisime ………………………………. (vabaхhumuuseum vaatama) eestlaste vastlapдeva kombeid. Toetusin oma …………………………….. (varasemad kogemused). On immuunne …………………………… (sarlakid).Minu хde haigestus eelmisel nдdalal ………………………… (gripp). Korda palun, ma ei saa ……………………. (sina) aru. Ma aitan …………………. (sina) hea meelega. Milline on sinu hinnang ………………………… (uus seadus)? Ma aitan ………………………. (ema koristama). Jдreldustes tugineti …………………………… (vaatlusandmed). Ma eelistan …………………………………. (tume љokolaad) …………………………… (piimaљokolaad). Enamik ………………………. (vдikesed lapsed). Enamik ……………………………….. (need juhud). Eksisin …………………………. (kuupдev). Tundsin huvi …………………………. (teine tццkoht).Ema hoolitseb oma ……………………………. (lapsed). Kхik peavad ……………………………………… (meie pidu) osa vхtma. Probleemide korral tuleb pццrduda …………………………… (logopeed). Tal on kohustused ……………………. (oma perekond). Mulle tutvustati ………………… (kolleegid/kodukord). Tutvusin …………………….. (kolleegid/kodukord). Minu kohustus on ………………………. (nхud) pesta. Mardil oli uue tцц suhtes …………………….. (eelarvamus). Хpetaja peab suhtuma ……………………………….. (kхik хpilased) vхrdselt. Хpilane keeldus tunnis ……………………………….. (osalemine). Lasteaialaps igatseb oma ……………………… (ema). Laps hakkas harjuma …………………………………. (lasteaed). Proovige ……………………………… (mina) aru saada, ma ьritan ……………………………. (teie) aidata. Sхlmisime kokkuleppe tццjaotuse kohta. Juhataja tegi kokkuleppe ………………………… (oma talituse tццtaja). Дrge jддge ……………………………….. (tund) hiljaks! Eksisin ……………………….. (sina /elukutse valik). Minu teadmised baseeruvad ……………………. (loetu). Kьll oleks tore, kui meil хnnestuks oma ……………………………………. (halvad harjumused) lahti saada! Lapsed on tihti kadedad …………………………………….. (teised) …………………………………………………………… (ilusad asjad). Hoolimatu oma …………………………. (riietus). Hoolimatu ………………………….. (klassikaaslased). Keskendume nььd tunnis ……………………………… (sihitise reeglid). Kui tahad olla sхbralik, tunne huvi ……………………………………. (sхber elu). Eksimus …………………… (хigekiri). Me ei tundnud …………………….. (tema tцц) mingit huvi. Eksimused …………………………. (хigekirjareeglid).Ta ei olnud …………………………….. (teiste) aus. Ma olen ……………………………………….. (rasked olud) harjunud. Alla Pugatљova on tuntud oma ……………………………………… (erakordne hддl ja nдitlejameisterlikkus). Kas te sooviksite osaleda ………………………………….. (esseekonkurss)? Vхtsime osa ………………………………………… (ьlelinnaline lumelinnaku ehitamise vхistlus). Ta on allergiline ……………………… (apelsinimahl). Lugesin ajalehest ……………………….. (teave majanduse olukord).
Ьlesanne 4
Paranda vead, vajadusel lisa vхi muuda sхnu.
1.Teede- ja sideminister kirjutas eile firmaga ECD alla hoonestusхiguse lepingu.
2.Sььtundega kaasuvad hirm ja pinge, see tekitab haavandeid.
3.Nхukogu esimehe sхnul integreerub Eesti Norexiga ьhinedes Euroopa kapitaliturgudega.
4.Mis puutub analььtikute hinnanguid, siis me ei pea korrektseks neile omakorda hinnanguid anda.
5.Vхistluse liider ebaхnnestus vabaharjutuses.
6.Kui Pakritel oleks kas vхi Abrukaga lдhedane loodus, vхiks seal pisikest karja pidada.
7.James tunnistab isegi ausalt, et usukьsimus on kinni iseloomus: kui sьda ei taha, siis pea ei usu.
8.Asi on kinni erakonnas ning nдib, et seal otsustavad ainult kaks meest.
9.Baieri kelder pakub alates 3. jaanuar pдevapraadi.
10.Loteriimark sarnaneb kujunduse poolest 25. novembril vдlja lastud jхulumargile.
11.Lдbi aegade on ьlikooliхpe pхhinenud teadusuuringutele.
Ьlesanne 5
Paranda vead (ьks lause on хige).
1. Siin saab olema uus elamurajoon.
2. Homme saab siin toimuma valitsusdelegatsiooni istung.
3. Ta on tegelemas spordiga.
4. Rannas hulbib lainete poolt edasi kantud paat.
5. Pirukas on teile vanaema poolt.
6. Dokument on alla kirjutatud direktori poolt.
7. Mitte Juhan lдheb reisima, vaid Peeter.
8. Kass mitte surnud, vaid magab.
9. Tхlge on adekvaatne originaalile.
10. See juhtum on analoogiline eelmisele.
11. Vхid arvestada kolme vхi nelja tццmehega.
12. Kutsekхrgharidus baseerub keskharidusele.
13. Info tema lahkumisest firmast levis kiiresti.
14. Seadusloomele kaasatakse eksperte.
15. Seda oli kohe nдha, et poisil on tunded tema suhtes.
16. See kхik on inimestes kinni.
17. On suurenenud nхudlus tarbekaupade jдrgi.
18. Eksitus pхhineb arusaamatusele.
19. Kahtlase paki leidja teavitas leiust politseile.
16. Teksti viitamine
Varasemate uurimuste esitamiseks on pхhiliselt 2 moodust:
a) refereerimine (oma sхnadega ьmber jutustada ja esitada muu tekstiga samas stiilis),
b) tsiteerimine (esitada sхna-sхnalt).
Tsitaadid pannakse alati jutumдrkidesse ja tsitaadi lхppu jutumдrkide jдrele paigutatakse allikaviide.
Refereerimine ei tдhenda seda, et jutumдrgid jдetakse дra vхi asendatakse mхni sхna vхi vдljend. Refereerimise pхhireegel: oma vдited ja allika vдited on selgelt eraldatavad. Viidata tuleb igale materjalile (tabel, skeem, pilt jm), mis on seotud kellegi teise tehtuga.
Allikaviide on vajalik nii refereeringu juures kui tsiteerimisel.
Tallinna Tervishoiu Kхrgkoolis on lubatud nimeline viitamine. Teksti viites tuuakse ьmarsulgudes vдlja jдrgnev info: autori (toimetaja vхi koostaja) perekonnanimi, vдljaande ilmumisaasta ja lehekьljenumber vхi -numbrid (eraldatakse aastast kooloniga).
Nдited: Algallikal on:
ьks autor: (Rieger 2011: 12)
mitu autorit: (Kхiv jt 2009: 61–63)
Autor puudub, хigusakt (nimetuse kaks esimest sхna ja kolm punkti, ilmumisaasta, koolon, lehekьljenumber vхi paragrahvi number):
(Handbook of…2009: 4); (Tццvхime kaotuse… 2008: §13); (Epilepsiaga laps…2011)
Samamoodi tuleb viidata ka internetist pдrinevatele allikatele. Internetiaadressi tekstiviitesse ei lisata. Lehekьljenumbri mдrkimine viites ei ole kхikidel juhtudel vхimalik.