10. Konverents toimub Tallinna Tervishoiu Kхrgkoolis 17. juunil 2011. a kell 12.00 kab 201.
...........................................................................................................................................................
11. Tallinna Tervishoiu Kхrgkooli aadress on 13418 Tallinn Kдnnu 67.
...........................................................................................................................................................
Ьlesanne 2
Pane puuduvad kirjavahemдrgid. Laused on vхetud Tallinna Tervishoiu Kхrgkooli lхputццdest.
1. Mayer-Salovey mudel defineerib emotsionaalset intelligentsust, kui vхimet tunnetada, mхista ja juhtida tundeid hхlbustamaks mхtlemist.
2. Reuven Bar-Onґi poolt vдljatццtadud EQI-i Emotional Quotient Inventory test on enese hindamise vahend, milles esitatakse rida kьsimusi inimese enda emotsionaalse ja sotsiaalse pдdevuse kohta toetudes sellele, mida vastaja tunneb, mхtleb ja enamasti kдitub.
3. Uurimuses, kus хed kirjeldasid oma lugudes kuidas хendusalased teadmised mхjutasid nende professionaalset tццd, ilmnesid selgelt emotsionaalse intelligentsuse komponendid.
4. Uuritavatel, kes omasid keskmist emotsioonidele keskendumist ja kхrget selgust ning emotsionaalset taastumist olid paremad vaimse tervise nдitajad.
5. Kui ьhendada emotsioonid intelligentsusega vхime saada aga hдsti toimiva rakendi, mis aitab orienteeruda inimsuhete keerulises valdkonnas.
6. Ankeetide andmed sisestasin Microsoft Excelisse, ning jдtkasin nende vхrdleva analььsiga Excelis ja SPSS programmis.
7. Motiveerituse olemasolu peegeldab oskust oma kдitumist reguleerida-oskust pьstitada eesmдrk.
8. Lapsed, kes harrastavad sporti on suurem tхenдosus saada vigastusi.
9. Lapsed, kes vaatavad televiisorit rohkem kui kolm tundi pдevas on 50% suurem
tхenдosus rasvumisele, kui nendel kes vaatavad televiisorit vдhe kui 2 tundi pдevas.
10. Arvuti kasutamise kohta tuli uuringust vдlja, et poisid kasutavad arvutit rohkematel
tundidel pдevas, kui tьdrukud.
11. Selgus, et poisid on 6-7. pдeval kehaliselt aktiivsemad kui tьdrukud, kus tьdrukute trennis kдimise protsent oli ligikaudne nullile.
12. Tьdrukutest kasutas kevad/sьgis perioodil ьhistransporti 22,4 % ja poistest 77,6 %.
13. 90 % neist, kes ei vхta osa kehalise kasvatuse tundidest on tьdrukud.
Ьlesanne 3
Pane puuduvad kirjavahemдrgid. Vajadusel paranda sхnastust. Laused on vхetud Tallinna Tervishoiu Kхrgkooli lхputццdest.
A. Kui patsient liigub ьhest osakonnast teise peavad kхik dokumendid olema komplekteeritud ja vдga oluline on hea infovahetus mis hхlbustab patsiendi eest hoolitsemist ja kindlustab vahendite parema kдttesaadavuse. Vigade tekkimise pхhjused vхivad tuleneda ka keskkonnateguritest nagu ццtцц ja tцц dьnaamika. Inimlikud tegurid mille tхttu vхivad tekkida vead ravimite manustamisel on teadmiste puudujддk kogemuste puudumine korralduste valesti mхistmine vхi mittelugemine stress vдsimus jne. Nдiteks kui tцц dьnaamika pidevalt muutub haiglas toimuvad ravikorralduste ja хendusplaani muutused ning on suur hulk protseduure sellistes situatsioonides on хe tegevus hдiritud ja tдhelepanu tegevuselt kхrvale juhitud. Uued хed kellel veel puuduvad tццkogemused on kirjeldanud et teatud vead on pхhjustatud teadmatusest kuid nad ei julge vanematelt olijatelt nхu kьsida kartes langeda naeruvддristamise ohvriks. Kaheaastaste laste hirmu tekitavateks faktoriteks vхivad olla pimedus vann valjud hддled arstid vххrad ja eraldumine teistest. Kolmandal neljandal eluaastal hakkab laps tajuma muutusi oma minapildis. Hirme tekitavate faktorite arv tхuseb kuueaastaselt kui lapse hirmud on seotud eneseьldistusega. Tal tekivad jдrgmised kьsimused kas ta saab teatud asjadega hakkama ja kas ta teistele lastele meeldib. Lдbivaatuse kдigus tuleks eelnevalt tutvustada kхiki kasutatavaid abivahendeid nдiteks see siin on kuuldetoru, sellega ma hakkan kuulama kuidas sinu sьda lццb.
B. Kartlikku last tuleb lдbivaatuse kдigus lahti riietada jдrk jдrgult. Operatsiooniks ettevalmistamisel ei tohiks kasutada дrevust tekitavat keelt nagu arst hakkab sind lхikama avab sind vхi хmbleb sind nхelaga. Lisaks sellele uuriti jдrgmisi oraalsete parafunktsioonide olemasolu sьmptomeid hammaste kiristamine kььnte nдrimine kхne muutus suukaudne hingamine ebatььpiline neelamine sхrme/pцidla imemine. Laps tuleb koju nдgu naerul meel rххmus ja hakkab tegelema oma igapдevaste toimingutega. Need sьstid teevad valu ainult lьhiajaliselt kuid vхivad olla vдga дrevusttekitavad nii lapsele kui lapsevanemale. Muusika joonistamine vхi kirjutamine need tegevused aitavad ravimatu haigusega lapsel vдljendada oma tundeid ja pхgeneda fantaasiamaailma mille ta ise on kujundanud. Mхnikord saab lapse tдhelepanu kхrvale juhtida muude tegevustega nagu mullide puhumine muinasjutu lugemine vхi muusika kuulamine. Tinglikult vхib hamba lхualuusьsteemi anomaaliaid jagada tekke aja jдrgi jдrgmiselt pдrilikud kaasasьndinud vхi omandatud. Hambaniit viiakse ettevaatlikult edasi tagasi liigutustega hammaste kontaktpinnast lдbi puhastades mхlema hamba pinna kuni igemevao pхhjani. Rinnaga toitmise kхrval pakutakse lisaks rinnapiimale veel veidi kartuli riisi puuvilja vхi marjapьreed. Lutipudeli kasutamine peale 12. elukuud vхib endaga kaasa tuua hammaste kiire lagunemise aneemia ьlekaalu vхi varajase infektsiooniohu. Sьsivesikute tarbimist on vхimalik vдhendada pдeva toitumiskordi piirates. Kuigi lapsed kuuluvad riskirьhma keda ohustavad nii hamba kui ka suuххne pehmete kudede kahjustused esineb lapsepхlves kхige enam kaariest. AIDS-i pхhjustab inimese immuunpuudulikkuse viirus HIV Human Immunodeficiency Virus mis hдvitab inimese immuunsьsteemi ning mille vastu praegu
veel tхhusat ravi ei ole.
15. Lauseхpetus
Teksti tхhusal edastamisel on vдga oluline хige lausestus. Mхtete ladus esitus tagab arusaamise sellest, mida tдpselt sooviti цelda, tхstatada vхi esile tuua.
Lausete хigekeelsuse kohta on olemas mitmeid хpikuid, mida vхib soovi korral sirvida. Jдrgnevalt pццrame tдhelepanu valdkondadele, kus kхige rohkem eksitakse. Need on sхnajдrg, interpunktsioon ja rektsioon.
Eesti sхnajдrg on suhteliselt vaba, nдidates pigem seda, mis on lause teema (mille kohta midagi цeldakse) ja mida millegi kohta цeldakse. Teema on lause algul, lause lхpus aga osa, mis edastab kхige olulisemat infot. Nt: Konkursil esinesid noored lauljad.
Kхige levinum sхnajдrjestusviga on infot kandva lauseosa paigutamine valesse kohta. Oluline on jдlgida, et kasutatud sхnajдrg ei lubaks lauset valesti tхlgendada. Mitmeti tхlgendamist saab vдltida kas sхnajдrge muutes, kхrvallauset vхi liitsхna kasutades. Nt: Vale lause: Mььgil olid meeste nahast kingad. Хige lause: Mььgil olid meeste nahkkingad.
12.1. Lausete хigel kirjutamisel on olulised jдrgmised reeglid: