Nдide:Koosolek on 12. mail 2002. aastal kell 10.00 kabinetis nr 23.

Дата: 2025-05-21; Просмотры: 5
Оценка:
0.00 из 5.00 — оценок
Скачиваний: 0

Ta elab Harjumaal Kose vallas Sхmeru kьlas.

· Kohanimed цeldistдitena (on mis?).

Nдide:Ta elukoht on Harjumaa, Kose vald, Sхmeru kьla.

Tema aadress on 12611 Tallinn, Akadeemia tee 3–11.

b. Sidekriips

Sidekriips tuleb panna

  1. Kokkukirjutistes, mille ьks osadest (hrl eesosa) on tsitaatsхna, tдht, tдheьhend vхi sхnaosa: x-jalad, T-sдrk, T-kujuline, C-vitamiin, EVP-arve, teksti-TV, de-mitmus, sk-lхpuline, nud-kesksхna, mхte-tььpi sхna, kuni-sхna.
  2. Liitomadussхnades, mille eesosa on nimi: Lддnemere-ддrne, Viljandi-poolne, Peipsi-lдhedane, aga: Musta mere ддrne, Teise maailmasхja aegne, Wolfgang Amadeus Mozarti taoline ehk W. A. Mozarti taoline).
  3. Tдpsustava tдiendosaga nimedes: Lхuna-Eesti, Lддne-Euroopa, Ida-Karjala, Kesk-Aasia, Lдhis-Ida.

Erandid: Valgevene, Suurbritannia.

NB! Nimeliitumitest saadud kддndumatud omadussхnad kirjutatakse vдikese algustдhega ja ilma sidekriipsuta: vanaarmeenia kirjakeel, lхunaeesti keel.

Sidekriipsulistest nimedest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta: pхhjaeestlane, idasakslane, lхunaeestilik, tagakaukaaslane, kohtlajдrvelane, uusmeremaalane.

  1. Liitsхnade korduva osa asemel (sama ees- vхi jдrelosa): sьnniaasta, -kuu ja -pдev, sьnniaeg ja -koht, koolivennad ja -хed; хuna- ja marjaaed, korra- ja hea­olukaitse, poolaasta- vхi aastatellimus, linna- vхi vallavalitsused, Ida- ja Kagu-Eesti. Seejuures peab olema selge, missugust kordust sidekriips asendab.

NB! Ьhe mхiste korral vхib sidesхna ja ka дra jддda: liha-villalammas (ьks lambatхug annab nii liha kui ka villa), metsmaasika-vanillijogurt, хuna-marjaaed, maksa-makaronivorm, ekspordi-impordipank. Sidesхnaga on siiski selgem, vrd haige-arsti suhted – haige ja arsti suhted, aruande-valimiskoosolek – aruande- ja valimiskoosolek.

  1. Liitmддrsхnades nimetav + alaltьtlev: jдrk-jдrgult, aeg-ajalt, samm-sammult, sхna-sхnalt, pдev-pдevalt, aasta-aastalt, tьkk-tьkilt, kord-korralt.

NB! Vrd lahkukirjutised: ajast aega, pдevast pдeva, aastast aastasse, pдev pдeva jдrel, хlg хla kхrval, ots otsaga kokku.

Sidekriipsulistest mддrsхnadest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta: jдrkjдrguline, sammsammuline.

  1. Paaris- ja kordussхnade vхrdvддrsete osade vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesхna ja: isa-ema, naised-lapsed, emb-kumb, enam-vдhem, tahes-tahtmata, heast-paremast, edasi-tagasi, siin-seal, mдrts-aprill; vхi puuduvat sidesхna vхi: neli-viis хuna, viis-kuus sхdurit.

NB! Sidekriipsuga kirjutatud paarisnimisхnades kддnduvad mхlemad pooled: naised-lapsed, naiste-laste, naisi-lapsi, naistesse-lastesse jne.

  1. Sхnaьhenditest tuletatud omadussхnades: avalik-хiguslik (< avalik хigus), patoloogilis-anatoomiline (< patoloogiline anatoomia).

NB! Liitsхnadest tuletatud omadussхnades sidekriipsu ei ole: sotsiaaldemokraatlik (< sotsiaaldemokraatia), eksperimentaal­fььsikaline (<eksperimentaalfььsika), patoanatoomiline (< patoanatoomia).

  1. Rinnastatud tдiendite vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesхna ja: Boyle’i-Mariotte’i seadus, Eesti-Vene lдbirддkimised, Tallinna-Tartu linna­vхistlus, Islandi-Rootsi-Soome film, Eesti-Ungari selts, Root­si-Eesti ьhisfirma, Leedu-Poola piir, prantsuse-eesti sхna­raamat, eesti-inglise-saksa-vene oskussхnastik, inimese-looduse probleem, magamise-дrkveloleku tsьkkel, soome-ugri keeled.

NB!

    1. Kхik rinnastatud tдiendid peavad olema omastavas kддndes (vt eelmise lхigu nдited). Nimetavakujulised tuleb vormistada pхhisхnaga kokku: inimene-masin-sьsteem, tдht-number-sisestus.
    2. Kui tegemist on vahemaadega (distantsid, liinid, marsruudid jms), vхib panna kas side- vхi mхttekriipsu: Tallinna-Peterburi maantee, Haapsalu-Tallinna rong, Tallinna-Amsterdami-Londoni lennuliin ~ lennuliin Tallinn-Amster­dam-London, Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada, Tallinna-Keila-Tallinna suusamaraton ~ suusamaraton Tallinn-Keila-Tallinn.
    3. Kui ьks rinnastatud tдiendeist on sidekriipsuline vхi mitmesхnaline, siis tuleb tдiendite vahel sidekriipsu asemel panna mхttekriips.
  1. Kaksikeesnimes vхi -perekonnanimes: Mari-Ann, Ulla-Liisa, Sven-Eerik, Grьnthal-Ridala, Mari Plank-Veerits, August Falk-Valk.

NB! Kддndub ainult kaksiknime jдrelosa: on Ann-Liisile rддgitud, Falk-Valgu kirjad.

  1. Tдhtede ja vдiketдhtlьhendite kддnamisel kддndetunnuse lisamiseks: a-sse ja b-sse, m korrutada K-ga, aь-le, nr-d (vt „Lьhendite kддnamine” .
  2. Lьhendi kirjavahemдrgina.
  3. Poolitusmдrgina.

Sidekriipsu vхib panna:

  1. Pikemais liitsхnades parema loetavuse ja mхtteselguse huvides (nende osade vahele, mille ьhtekuuluvus on vдhem tihe): karusmarja-jahukaste (karusmarja haigus), korvpalli-meistrivхistlused, hobu-heinaniiduk, elektri-­veesoojendi.
  2. Liitsхna piiril, kus satuvad kхrvuti kolm vхi enam ьhesugust tдhte: maa-ala, iga-aastane, kutse-eetika, ьle-eestiline, tormi-iil, turu-uuringud, jдд-ддrne, plekk-katus, pakk-kast, latt-tara, lхpp-punkt, kilovatt-tund, lakk-kingad.
  3. Liitsхnades, mille eesosa on number vхi mдrk (vt „Numbrid koos ne- ja line-omadussхnaga”: 8-tunnine tццpдev, 15-meetrine riidetьkk, 50-aastane, +-mдrk).
  4. Suurtдhtlьhendite, numbrite ja mдrkide kддnamisel (vt „Lьhendite kддnamine”, „Kддnde nдitamine ьksinda seisva arvsхna puhul” ): VHL-iga, 264-st, ∞-st.
  5. Tavaliselt lahku kirjutatavate sхnade ьhendamiseks mхtte selguse huvides: Norra Atlandi-uurijad, Venemaa Euroopa-osa, USA Hiina-poliitika, Kalevi Itaalia-turnee, professori Tartu-aastad, lavastaja Goethe-kдsitlus.
  6. Mхnedes rahvapдrastes liitnimisхnades, mille eesosa on nimi: Liisa-tдdi (tдdi Liisa), Kuuse-onu (onu Kuusk), Milla-proua, Juuli-preili, Kastani-hдrra (hдrra Kastan).
  7. Sхnade ad hoc sidumisel ahelliitsхnaks: aega-kьll-meeleolu, keelan-kдsin-juhtimine, varnast-vхtta-teravmeelsused, дra-puutu-mind-hoiak, anna-mulle-andeks-naeratus, vaatab mis-see-minusse-puutub-nдoga pealt.
  8. Mitmesхnalistest nimedest saadud tuletistes nende loetavuse huvides: saul-bellow’lik kirjeldus, bernard-kangrolik romaan, buenos-aireslane, addis-abebalane.

c. Mхttekriips

Mхttekriips(ud) pannakse

  1. Koondlauses loetelu jдrele kokkuvхtva sхna ette: Rahulik, nхudlik ja vдhese jutuga – selline peabki ьks ьlemus olema.
  2. Rindlauses osalause esiletхstuks: Kхik rannakьla inimesed tццtasid hommikust хhtuni – keegi ei saanud selle eest tдnugi.
  3. Pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemдrke: Rasvane lest kuivatati ja see oli – veel praegugi hakkab suu vett jooksma! – tхeline maiuspala.
  4. Eriti esile tхstetud lisandi eraldamiseks lause pхhiosast: Viimase ьlesande lahendas valesti isegi Toomas – meie parim matemaatik.
  5. Sхna(de) ette, mis peab (peavad) mхjuma ьllatavana, ootamatuna: Uks lendas lahti ja sisse kargas – suur koer.
  6. Lausekatkestuse tдhistuseks (nagu mхttepunktidki): Lдhme – nojah – lдhme siis pдrast – mis siis ikka – pдrast kьmmet vхib – vхib kьll – lдhme kдime дra.
  7. Sхna kuni asenduseks: lk-d 19–36, ьheksa–kaksteist elanikku, 10–20 aastat, aastail 1945–1960, 1990.–1995. aastal, 12.3.–20.3.2008, kell 9.00–18.45, 19–26%, 6–9°, 9,5–9,8 m pikkune, 3–6aastased lapsed (raskepдrasem, aga samuti хige: 3–6-aastased), 1–5karaadised teemandid (1–5-karaadised).

NB!

    1. Tдpsemais erialatekstides (nt tehnikas, majanduses) kasutatakse mхttekriipsu asemel kolme punkti (sest mхttekriips ja miinusmдrk vхivad segi minna): 19...26%, –6...–9 °C, 6...8 mm lдbimххduga ava.
    2. Kхrvutiste arvude puhul on peale tхlgenduse kuni (ning vastavalt mхttekriipsu) vхimalik ka tхlgendus ja (ning vastavalt sidekriips). Siiski on lihtsam lдhtuda siingi kuni-vхimalusest ja panna mхttekriips: 16.–17. mail, 16.–17. lehekьljel.
  1. Rinnastatud tдiendite vahele, kui tegemist on vahemaadega (distantsid, liinid, marsruudid jms). Tallinna–Peterburi rong ~ Tallinna-Peterburi rong (nii ka jдrgmised nдited), edela–kirde suund, Kose–Mдnniku bussiliin, Tartu–Kддriku maraton, Lelle–Tьri raudteelхik.
  2. Rinnastatud tдiendite vahele, kui vдhemalt ьks neist on sidekriipsuline vхi mitmesхnaline: Ameerika Ьhendriikide – Prantsuse maavхistlus, Euroopa – Lхuna-Ameerika jalgpallimatљ; vahemaakriips: Kohtla-Jдrve – Tallinna gaasijuhe, autobussiliin Ristiku t – Paldiski mnt – Toompuiestee – Rannamдe tee, Tallinna – Maini-ддrse Frankfurdi lennuliin.
  3. Rahasummade kirjutamisel, kui tдis- vхi kьmnendosa on null: 65.– eur, 65.– (65 eurot).
  4. Samast reast jдtkuvate otsekхnede vahele: „Enn!” – „Mis sa tahad?” – „Mis kell on?” – „Ajanдitaja.”
  5. Loetelumдrgina.

Nt Pхletiku lokaalsed tunnused:

– valu, puutetundlikkus;

– punetus;

– turse, vedeliku eritumine punktsioonikohast;

– veresoone kхvastumine;

– paikselt tursunud naha temperatuuri tхus.

Mхttekriipsu ei panda:

vдljajдttelises ehk lьnklauses: Хde kдib esimeses klassis, vend kolmandas. Ьhele meeldib ema, teisele tьtar. Jьri ja Mari mingu pхllule, Ants heina­maale.

Lausete, nagu Noorus – kьlviaeg, asemel tuleks цeldis vдlja цelda: Noorus on kьlviaeg.

d. Koolon

Koolon pannakse

  1. Koondlauses loetelu ette, mille ees on mingi kokkuvхttev sхna: Eile jхudis kohale kogu seltskond: хde, хemees, vend, vanaisa ja lell.

NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvхtvat sхna, koolonit ei panda: Neli evangelisti on Matteus, Markus, Luukas ja Johannes.

  1. Saatelause ja talle jдrgneva otsekхne vahele: Eesti vanasхna ьtleb: „Habe kasvab kiiremini kui aru.”

NB! Jutumдrkides tsitaadi puhul koolonit ei ole: Vanasхna „Kдbi ei kuku kдnnust kaugele” ei ole aegunud.

  1. Rindlauses seletava vхi tдpsustava osalause ette: Mees on jдlle endine: ta pomiseb muudkui oma sхnu, mis oleks justkui luuletus.
  2. Tundide ja minutite eraldamiseks (rahvusvahelises standardis esitatud moodus, ajamдrk kirjutatakse mхlemalt poolt kokku): 16:19 (kell on 19 minutit neli lдbi), vхistleja aeg oli 8:14.15 (8 t 14 min 15 s).
  3. Suhtemдrgina (kirjutatakse mхlemalt poolt lahku nagu jagamismдrk): ­Leedu vхitis esimese mдngu 6 : 2 ja teise 7 : 3.

e. Jutumдrgid

Jutumдrkidesse pannakse:

  1. Otsekхne ja tsitaat: „Leiba olete ihule andnud, hinge olete nдlgida lasknud – armastanud ei ole te mind,” sььdistas Tiina.
  2. Tsiteeritav lause, vдljend vхi sхna: Louis XIV lemmiklause olevat olnud „Riik – see olen mina”. Johannes Voldemar Veski taotlus oli, et keel oleks „korrakaunis ehitus”. Arvatakse, et sildid „snacks” ja „fast food” tдhendavad meie Euroopasse minekut.
  3. Sхnad, millele antakse tavatu vхi pilkeline tдhendus vхi mida tuntakse tugeva stiilihдlbena: Suur panganduse „asjatundja” (tegelikult sel alal vхhik). 800 aasta eest langesid liivlased „heasoovlike” vххrvхimude hoole alla. Kas relvalubade andmisel on sхel niisama „tihe” kui juhilubade puhul (kui juhilube on antud kergekдeliselt)?
  4. Kirjeldatav keelend: „Telekas” ja „teler” pole meie kьlas nхnda lдbi lццnud kui „vusser”. Ьhendverbil „maha laskma” on kolm tдhendust: a) alla laskma; b) (sхitjat sхidukist) vдljuda laskma; c) tulirelvast lastes tapma.
  5. Teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad.
  6. Ьrituste pealkirjad.
  7. Taimede sordinimed mitteerialases tarvituses.

2. ja 4. punktis mдrgitud vдljendeid ja sхnu vхib muust tekstist esile tuua ka eri kirjaga (hrl kursiivis). Siis jutumдrke ei ole.

Jutumдrkidesse ei panda:

Ьlekantud tдhendusega sхnu ja vдljendeid. Nt on ьleliigsed jдrgmiste vдljendite jutumдrgid: ostis „mustalt turult”, soome „lauluisa” Elias Lцnnrot (jutumдrgid nдitaksid, et kirjutaja ei peagi teda lauluisaks vхi tunneb selles sхnas stiilihдlvet).

Enam pole tarvis jutumдrgistada ka:

  1. asutuste, ettevхtete, organisatsioonide ja ьhenduste nimesid,
  2. perioodikavдljaannete nimesid,
  3. autasunimesid,
  4. kaubanimesid,
  5. ьksiksхidukite nimesid.

f. Ьmarsulud

Ьmarsulgudesse pannakse:

  1. Vхrdvддrne vхimalus: viieprotsendi(li)ne, tek(k)ib, antiseptik(um).
  2. Seletavad ja tдiendavad kiilmдrkused, nt sхnaseletused, nimede hддldus, viited jms: Iherus (meriforell) kaalub 2–5 kg. See juhtus 1836. aastal Marseille’s (loe: marseis). Pandiхigust kдsitleb ьks tema vдrskemaid artikleid (Дripдev 1997, nr 43).
  3. Muust tekstist vдhem olulised seletavad ja tдiendavad laused. Sellise lause punkt on sulgude sees: Rahva mдlu jдrgi elanud soosaarel ьks erak. (Dokumendid seda kьll ei nдita.) Ta olevat tulnud Jдrvamaalt.

Sama nдidet vхib kirjutada ka 2. punkti jдrgi: Rahva mдlu jдrgi elanud soosaarel ьks erak (dokumendid seda kьll ei nдita). Ta olevat tulnud Jдrvamaalt.

 

Ьlesanne 1

Pхhjenda jдrgmiste fraaside ja lausekatkendite puhul koma kasutamist vхi mittekasutamist.

 

1. Kristin Puusepa Ravimiameti peadirektori sхnul on ..........................................................

2. Kristin Puusepp kui Ravimiameti peadirektor arvab...........................................................

3. Tuleb tegutseda pea pьsti sirge siht silme ees ja mхelda mida kasulikku saad teistele pakkuda.

...........................................................................................................................................................

4. reegleid хppides mхtle nдidetele ........................................................................................

5. хppides reegleid mхtle nдidetele ........................................................................................

6. хpilane teades reegleid ei tee enam vigu

7. jхululaupдeval 24. detsembril .............................................................................................

9. See sдrab kui kuld. .............................................................................................................

8. See sдrab kui oleks ta kuld. ................................................................................................

9. Oodake poisid ma tulen kohe! ...........................................................................................