„Kхrgkool ja tццandja – parimad хppekava loojad ”
15. oktoober 2010
10.00–10.20 Konverentsi avamine
Tхnis Allik sa Pхhja-Eesti Regionaalhaigla Juhatuse Esimees
Tallinna Tervishoiu Kхrgkooli Nхunike kogu Esimees
Sille Uusna Haridus- ja Teadusministeeriumi nхunik
Tallinna Tervishoiu Kхrgkooli Nхunike kogu liige
Pille Saar Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nхunik
Tallinna Tervishoiu Kхrgkooli Nхunike kogu liige
10.20–10.50 70aastane teekond, kas pдralejхudmine vхi …?
Ьlle Ernits Tallinna Tervishoiu Kхrgkooli Rektor, vilistlane
10.50–11.20 Хppekava vilistlase pilgu lдbi
Riho Mдnnik sa Pхhja-Eesti Regionaalhaigla хendusabi kvaliteedi kuraator, vilistlane
11.20–11.50 Kas kхrgkooli eesmдrgid ja koostцц vхi koostцц tццandjatega ja ьhine eesmдrk хppekavade arendamisel?
Ьlle Rohi as Ida-Tallinna Keskhaigla, хendusjuht
Tallinna Tervishoiu Kхrgkooli Nхunike kogu aseesimees
11.50–12.30 Ьliхpilane – хppekava peegel
Janne Voort ja Markel Pajupuu Tallinna Tervishoiu Kхrgkooli Хe хppekava ьliхpilased
Muusikaline tervitus
13.00–14.30 Lхuna, kхrgkooli ruumide kьlastus, ekskursioonid, nдitused
14.30–15.00 Intrigeeriv sхnavхtt
15.00–15.45 Diskussioon
Ьlle Ernits Tallinna Tervishoiu Kхrgkooli Rektor, vilistlane
Ester Pruuden Eesti Хdede Liidu President
Tallinna Tervishoiu Kхrgooli Nхunike kogu liige
Vootele Tamme Tallinna Tervishoiu Kхrgkooli optomeetria хppetooli juhataja, vilistlane
Ain Aaviksoo Poliitikauuringute keskus PRAXIS juhatuse liige, tervisepoliitika programmi Direktor
Minna-Mai Bergmann Tallinna Tervishoiu Kхrgkooli Дmmaemanda хppekava ьliхpilane
15.45–16.00 Pдeva kokkuvхte ja tervitused
Moderaatorid
Ulvi Kхrgemaa Tallinna Tervishoiu Kхrgkooli хppeprorektor, vilistlane
Aleksei Gaidajenko Pхhja-Eesti Regionaalhaigla хendusjuht, vilistlane
14. Kirjavahemдrgid
Mхisted
· Aja- ja kohamддrus on verbi laiend, mis vastab jдrgmistele kьsimustele: millal? kui kaua? kuhu? kus? kust? Nдide: Hommikuti on ilmad jahedad.
· Hььund vдljendab tundmusi. Nдide: Hurraa, meie vхit!
· Kiilsхna/-lause on pхhilausega grammatiliselt seostamata, justkui kiilutud pхhilause liikmete vahele. Kuidas sina, selline looder, nььd tццle hakkasid?
· Koondlause on lihtlause, milles on kaks vхi mitu rinnastatud lauseliiget. Nдide: Jьri, Reet ja Aivo lahkusid esimestena.
· Laiend on moodustaja, mis tдidab lauses “alistuja” funktsiooni. Laiend vхib olla alus, sihitis, tдiend, mддrus, цeldistдide. Nдide: Mees parandas autot. Pikk mees parandas autot.
· Lauselьhend on цeldiseta sхnarьhm, mis esineb tervikuna mingi lauseliikme funktsioonis. Lauselьhendi peasхnaks vхivad olla des-, mata-, maks-, vat-, v-, tav-, nud-, tud-, nuna- ja tuna-vormid. Nдide: Ьle tдnava astudes vaatasin hoolikalt ringi.
· Lisand on nimisхnalise tдiendi eriliik, mis vдljendab oma pхhisхna tдhendust mхne teise mхiste vхi sхnaьhendiga. Nдide: Meie vanal ьlikoolilinnal Tartul on eriline aura.
· Otsekхne annab edasi rддkija sхnasхnalise teksti ja esineb enamasti ainult koos saatelausega. Saatelause nдitab, kes on rддkija. Nдide: Ema ьtles Marile:”Sцц kohe toit дra!”
· Pхimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja ьhest vхi mitmest kхrvallausest. Pealause on sхltumatu, aga kхrvallause alistuv, mida ei saa omaette kasutada. Nдide: Kui me vдlja sхitsime, oli juba hommik.
· Rindlause on liitlause, mis koosneb grammatiliselt sхltumatutest osalausetest. Nдide: Toomas sхitis edasi, meie jдime siia ja vana aasta lхpp jхudis kдtte.
· Tдiend on nimisхna laiend, mis vдljendab pхhisхna omadust, kuuluvust vхi muud pхhisхnale omast tunnust. Kхige sagedamini on tдiendiks omadus-, nimi- vхi asesхna. Sхitsime uue autoga ringi.
· Verbita lauselьhend on lauselьhendi eriliik, mille pхhisхna on nimisхna nimetav kддne. Lauses vastab ta kьsimusele kuidas? Nдide: Lapsed tulid, lilled peos, vanaema хnnitlema.
· Цeldistдide on verbi olema laiend, mis nдitab, kes, mis vхi missugune on alus. Nдide: Jaani isa on kogenud arst.
· Ьte nдitab, kelle poole lausega pццrdutakse. Nдide: Tule siia, Toots, ja nдita, mis sul seal pхues on..
a. Koma kasutamine lauses
Koma tuleb kasutada, kui lauses on
· Jдrellisand
Nдide: Isaac Newton, kuulus inglise fььsik, on lдinud teaduse ajalukku.
NB! Kui lisand on omastavas kддndes, siis pannakse koma ainult ette.
Nдide: Isaac Newtoni, kuulsa inglise fььsiku tцid tuntakse kogu maailmas.
· Erand: koma ei ole kui-lisandi korral
Nдide:Isaac Newton kui kuulus inglise fььsik on lдinud teaduse ajalukku.
· Erand: koma ei ole olevas kддndes lisandi korral
Nдide: Isaac Newton kuulsa inglise fььsikuna on lдinud teaduse ajalukku.
· Erand: koma ei ole eeslisandi korral
Nдide: Kuulus inglise fььsik Isaac Newton on lдinud teaduse ajalukku.
· Omadussхnaline jдreltдiend, kui neid on rohkem kui ьks.
Nдide: 30aastane naine, kena, sale, rххmsameelne, soovib tutvuda haritud ja intelligentse mehega.
· Korduvad tдiendid, kui jдrgnev tдpsustab eelmist.
Nдide: Seisatasime kхrge, ьheksakorruselise maja ees.
· Koondlause korduvad liikmed omavahel.