15. Tegevus…erapeutide homne presenta…sioon on an…ul…eeritud.
16. …ookuses on parandada reha…ilitatsi…oonisьsteemi.
17. Pro…es…ionaalne kirurg as…isteeris tuntud pro…essorit.
Ьlesanne 4
Leia loetelust 5 valesti kirjutatud sхna.
Bцrs, diplomand, versioon, effektiivne, korrumpeerunud, doktorant, materiaalne, mehanism, renessanss, plankett, liliput, annulleerima, suverддnne, proћektor, modernne, karahvin, barokne, standartne, sьmpoosion, kompetentne, kanditaat, adjutant, hospitaliseerima, pankrot.
Ьlesanne 5
Kuidas цelda teise sхnaga?
absoluutne e .......................................................................
adekvaatne e ......................................................................
defekt e ..............................................................................
fantaasia e ..........................................................................
grandioosne e .....................................................................
konservatiivne e..................................................................
leksika e..............................................................................
mentaalne e.........................................................................
mobiilne e............................................................................
novaatorlik e.......................................................................
presentatsioon e .................................................................
tsentraalne e .......................................................................
utreerima e..........................................................................
vitaalne e ............................................................................
sesoon e ..............................................................................
bьdћett e ............................................................................
legaalne e............................................................................
postulaat e ..........................................................................
soleerima e .........................................................................
aktsepteerima e ..................................................................
biblioteek e..........................................................................
prognoos e...........................................................................
lokaalne e ...........................................................................
kapatsiteet e ......................................................................
obligatoorne e ....................................................................
Ьlesanne 6
Mida tдhendavad jдrgmised sхnad?
foobia on
.............................................................................................................................................
ksenofoobia on
..............................................................................................................................................
fotofoobia on
..............................................................................................................................................
klaustrofoobia on
..............................................................................................................................................
iatrofoobia on
..............................................................................................................................................
arahnofoobia on
.............................................................................................................................................
maania on
..............................................................................................................................................
narkomaania on
..............................................................................................................................................
kleptomaania on
..............................................................................................................................................
grafomaania on
..............................................................................................................................................
gigantomaania on
..............................................................................................................................................
dipsomaania on
..............................................................................................................................................
pьromaania on
..............................................................................................................................................
pomoloogia on
..............................................................................................................................................
etьmoloogia on
..............................................................................................................................................
astroloogia on
..............................................................................................................................................
tautoloogia on
..............................................................................................................................................
zooloogia on
..............................................................................................................................................
leksikoloogia on
..............................................................................................................................................
kronoloogia on
..............................................................................................................................................
9. ERIALAKEEL
Ьldsхnavara kхrval on keeles vдga ulatuslik sхnavara osa veel oskussхnavara ehk terminoloogia – oskussхnade (terminite) kogum. Oskussхnad (terminid) on erialamхisteid tдhistavad keelendid.
Iga keeletarvitaja vajab oskussхnavarast ainult vдikest osa, kasutades oma ametile vastavat terminoloogiat. Tihti jддb see n-ц kхrvalseisjaile vххraks vхi mхistetamatuks, kuid teatud valdkonna spetsialistidele on erialasхnavara kasutamine igapдevane. Samas tuleb tдhele panna, et erialaterminite kasutus oleks ainuхige ja ьheselt mхistetav. See eeldab aga vastava teatmematerjali pidevat kasutamist ning uuendustega kursisolekut.
Oskussхnavara peab tдnapдeval rahuldama kхikide teadus-, kunsti-, tootmis- jm alade keelelisi nхudeid. Meditsiinisхnavaraga tegeleb Eestis Meditsiiniterminoloogia Komisjon, mille tццsse on kaasatud paljud erialaspetsialistid.
Tдnaseks on meditsiinis koos sidusteadustega u 50 000 terminit.
Erialakeele oluliseks osaks on lьhendid. Samas pole olemas ьle maailma kehtivat ьhtset meditsiiniterminite lьhendite loetelu. Igas riigis koostatakse oma loetelud, kusjuures need sisaldavad suuremal vхi vдhemal mддral ka teiste keelte lьhendeid. Kхige enam on kasutusel universaalsed ladina- ja ingliskeelsed lьhendid.
Nt a – aasta vхi ka: aar(pindalaьhik); meditsiinis aga tдhistab a arterit;
S – siemens (elektrijuhtivuses); retseptuuris aga: Mдrgi!
Meditsiinis on enam kasutatavad lьhendid koondatud kдsiraamatusse „Meditsiiniterminite lьhendid”.
Mхned nдited sellest:
a – arteria (la), artery, arter
aa – arteriae (la), arterid
AIDS – aquired immunodeficiency syndrome, omandatud immuunpuudulikkuse sьndroom
CPT – chest physiotherapy, hingamisteede fьsioteraapia
eval – evaluate, hinda, hindama
HK – healoomuline kasvaja
h.t. – hoc tempore (la), sel ajal
Hx – history, lugu, anamnees
LR – lower respiratory tract, alumised hingamisteed
p.i. – post infectionem (la), pдrast nakatumist
t.d.s. – ter die sumendum (la), vхtta kolm korda pдevas
Retseptuuris on tдnaseni kasutusel ladinakeelsed lьhendid, kuigi piiratud ulatuses.
Nдiteks:
aa – vхrdselt, vхrdsete osadena
aq. dest. – destilleeritud vesi
D. t. d. – vдljastatagu sellised annused
l.a – kunsti nхuetele vastavalt
M.D.S. – sega, vдljasta, mдrgi
Nr., N. – arvult
Rp. – vхta, vхetagu
tab. – tablett
ung. – salv
Ьlesanne 1
Kasuta erialakeele sхna.
lastearst e ..........................................................
nohu e ...............................................................
palavik e ............................................................
sьdamearst e .....................................................
luumurd e ..........................................................
kopsupхletik e pneumoonia
vigastus e trauma
silmaarst e okulist
suhkurtхbi e diabeet
ravim e medikament
ravimine e ..........................................................
pхrutus e ...........................................................
Ьlesanne 2
Kuidas цelda teisiti?
abstsess e ...........................................................
paralььs e ..........................................................
tahhьkardia e ....................................................
preventsioon e ....................................................
neuralgia e nдrvihaige
anamnees e ........................................................
sьmbioos e ........................................................
sьndroom e tunnustekogub
nasaalne e...........................................................
konsistents e ......................................................
optiline e nдgemisega seotud
parees e .............................................................
Ьlesanne 3
Jдtka meditsiiniterminite loetelu nii, et jдrgnev termin algaks sama tдhega, millega jдrgmine lхpeb. Kasuta sхnu, mille tдhendust tead.
Anamnees, sьstol, larьngiit, tuumor, roie, endoskoopia,
.............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................
Ьlesanne 4
Leia harjutuse lхpus olevast loetelust sobiv sхna.
Дrahoidmine, vдltimine, tхkestamine e preventsioon
Seisundi pьsiv jдlgimine e
.........................................................................................................
Nдrvisьsteemi talitlust uuriv fьsioloogia haru e
.........................................................................................................
Lastehaigusi kдsitlev distsipliin e
.........................................................................................................
Hingamiselundite ehitust ja talitlust kдsitlev distsipliin e
.........................................................................................................
Хpetus hammaste, suuххne ning nдo- ja lхualuude piirkonna haigustest e
.........................................................................................................
Хpetus haavade sidumisest e
..........................................................................................................
Teadus nahast ja nahahaigustest e
.........................................................................................................
Organismide pдrilikkust ja muutlikkust kдsitlev teadus e
.........................................................................................................
Хpetus meessoole omastest spetsiifilistest haigustest e
.........................................................................................................
Хpetus maksahaigustest e
.........................................................................................................
Organismi reageerimist vххrainetele kдsitlev distsipliin e
.........................................................................................................
Lokaalne koe hдvimine e
.........................................................................................................
Talitlusega seonduv e
.........................................................................................................
Lihas(t)e tugevajхuline kokkutхmme, kramp e
.........................................................................................................
Organismide, sealhulgas inimese vananemise olemust uuriv distsipliin e
.........................................................................................................
Mьrke ning mьrgistusi kдsitlev distsipliin e
.........................................................................................................
Хpetus veenihaiguste diagnostikast ning ravist e
.........................................................................................................
Хpetus organismi ьlitundlikkusest tingitud haigustest e
.........................................................................................................
Silma ehitust, talitlust ja silmahaigusi kдsitlev distsipliin e
.........................................................................................................
Funktsionaalne, androloogia, fleboloogia, allergoloogia, immunoloogia, gerontoloogia, toksikoloogia, spasm, hepatoloogia, gangreen, preventsioon, geneetika, neurofьsioloogia, dermatoloogia, seire, pediaatria, desmurgia, pulmonoloogia, oftalmoloogia, stomatoloogia.
10. LЬHENDAMINE
Lьhendit on mхtet kasutada siis, kui see tхepoolest lьhendab sхna.
See on ka ьks lьhendamise pхhireeglitest. Lьhendid ei sobi pidulikku vхi tippametlikku teksti. Ka ilukirjanduses tuleks lьhendamist vдltida.
Omal kohal on lьhend tekstis sagedaste sхnade lьhendamiseks vхi ka ruumi sддstmiseks
(nt tabelites).
Oluline on, et lьhend oleks lugejale arusaadav ning ьheselt mхistetav.
Lьhendite liigid
1. Ьldkasutatavad – kasutatakse kхigi poolt; arusaadavuse huvides on neil kokkuleppeline kuju (vt T.Erelt, Eesti ortograafia – ьldkasutatavate lьhendite nimestik).
Nt lp – lugupeetud, jne – ja nii edasi, nt – nдiteks, vt – vaata
2. Kindlaksmддratud – kasutatakse mingi konkreetse teose, kirjutise vm teksti puhul; sisu avatakse selles tekstis vхi nimestikus teksti jдrel.
Nt TA – Teaduste Akadeemia, it – itaalia keel(es), ld – ladina keel(es)
Lьhendusviisid
1. Algustдhtlьhend – ainult sхna algustдht:
a – aasta, s – sekund, R – reede
2. Katkendlьhend – tдhed sхna algusest kuni esimese tдishддlikuni, viimane vдlja
arvatud:
tr – trьkk, pr – proua, kr – kreeka
3. Valiktдhtlьhend – sхna (vхi vдljendit) kхige paremini iseloomustavad tдhed:
nt – nдiteks, vt – vaata, AS – aktsiaselts
Suurtдhtlьhendis kirjavahemдrke ei tarvitata. KK – Keel ja Kirjandus, LAV – Lхuna-Aafrika Vabariik.
Erandiks on eesnimed: J.V.Veski, T-R.Viitso.
Liitsхnade puhul tuleb meeles pidada, et kui liitsхnas endas on juba sidekriips, sдilib see ka lьhendis: n-ц – nii-цelda.
Ьldtuntud eestikeelsetes lьhendites pole punkt enam vajalik (vt – vaata, lk – lehekьlg,
kl – klass),
Punkti kasutame siis, kui punktita lьhend takistab tekstist arusaamist (k.a – kдesoleval aastal, e.m.a – enne meie ajaarvamist).
Punktita lьhendamise kehtib ainult eesti keele kohta, vххrkeelsete lьhendite puhul tuleb jдrgida vastava keele tava.
Nt ladinakeelsed lьhendid: P.S. – post scriptum, N.B. – nota bene.
Sidekriipsu kasutame juhul, kui liitsхna esimene osa on lьhend (S-Jaani, jrk-number).
Lьhendites leidub nii suur- kui vдiketдht. Mхnikord esineb sama lьhend nii suurtдhelisel kui ka vдiketдhelisel kujul, sageli on neil sel juhul ka eri tдhendused.
Nt ib – ibidem (la) – samas kohas; IB – inclusion body – inklusioonkeha.
Erialalьhendite tarvitus ei kuulu eesti keele ьldortograafia alla. Ьhe eriala raames mingiks kindlaks otstarbeks moodustatud lьhendeid nimetatakse tдhtsьmboliteks.
Nt sin, cm, lim, V, log, ha.
Sхnana vдljaloetavaid suurtдhtlьhendeid vхidakse kдsitada sхnana ning kirjutada vдiketдhtedega: AIDS – aids; UFO – ufo.
Sellised lьhendid on nagu tavalised sхnad ning neid kirjutatakse ja kддnatakse nagu teisi sama tььpi sхnu: aids, aidsi, aidsihaige, ufo, ufodega.
Oluline on meeles pidada, et ьhes konkreetses vдljaandes, tekstis vm oleksid lьhendid esitatud ьhtede ja samade pхhimхtete alusel.
Vдiketдhtlьhendeid (harva ka suurtдhtlьhendeid) loetakse nende taga peituvate sхnadena:
skp – selle kuu pдeval, nt – nдiteks, AS – aktsiaselts.
Suurtдhtlьhendeid loetakse kas tдhekaupa veerides: BNS – bee-enn-ess, APN – aa-pee-enn vхi kokku sхnana: NATO – nato, FIAT – fiat.
Eesti keele normi kohaselt loetakse ka NHL – enn-haa-ell, OECD – oo-ee-tsee-dee.
Erandlikult loetakse lдhtekeelepдraselt vдga ьksikuid vххrlьhendeid: BBC – bii-bii-sii,
FBJ – eff-bii-ai.
Lьhendite kддnamisel (vajaduse korral) lisatakse kддndelхpud ja mitmuse tunnus sidekriipsuga (a-il, lk-l, nr-te).
Suurtдhelisele lьhendile vхib kддndelхpud lisada nii sidekriipsuga kui ka kokku kirjutades:
FIElik vхi FIE-lik). Kui lьhendit kдsitatakse sхnana, ei erine selle muutmine teiste sхnade omast: aidsi levik, nдgi ufot.
Lьhendi seletusel kasutatakse eesti keele korral pьstkirja, vххrkeelte korral aga kaldkirja.
Enamasti on ka ladinakeelsed lьhendid kaldkirjas – neid kдsitatakse tsitaatidena:
s.a. – sine anno, id. – idem, P.S. – post scriptum.
Alljдrgnevalt on toodud ьldkasutatavad lьhendid.
a – aasta
aj – ajutine
ak – arvelduskonto
apr – aprill
AS – aktsiaselts
aug – august
aь – ametiьhing
dets – detsember
dl – dessertlusikatдis
dots – dotsent
dr – doktor
e – ehk
E – esmaspдev
eKr – enne Kristuse sьndi
EL – Euroopa Liit
e.m.a – enne meie ajaarvamist
end – endine
FIE – fььsilisest isikust ettevхtja
hr – hдrra
hrl – harilikult
ik – isikukood
ins – insener
IT – infotehnoloogia
j – jхgi; jagu
j.a – juures asuv
jaan – jaanuar
jj – ja jдrgmine, -sed
jm – ja muu(d); ja mujal
jms – ja muud sellised, ja muud seesugust
jmt – ja mitmed teised, ja mхned teised
jn – joonis
jne – ja nii edasi
jpt – ja paljud teised
jr – juunior, junior
jrk – jдrjekord, jдrjekorranumber
jsk – jaoskond
jt – ja teised
juh – juhataja
jun – juunior, junior
jv – jдrv
k – kьla; keel; kell; kopikas
K – kolmapдev
k.a – kдesoleval aastal; kaasa arvatud
kd – kцide
kk – keskkool; kдskkiri
kl – klass; klaas, klaasitдis; kell
km – kдibemaks; kilomeeter
knd – kandidaat
kod – kodanik
kpl – kauplus
kr – kroon
kt – kohusetдitja
kv – kvartal
KЬ – korteriьhistu
l – leht; loe; linn; laht; liiter
L – laupдev
lg – lхige
lj – linnajagu
lk – lehekьlg
LK – looduskaitse all
lm – liidumaa
lo – linnaosa
lp – lugupeetud
lьh – lьhend; lьhemalt
m – meri; mдgi; meeter
M – meestele
mag – magister
m.a.j – meie ajaarvamise jдrgi
min – minut
mk – maakond
mld – miljard
mln – miljon
mnt – maantee
mob – mobiiltelefon (liitsхna esiosana m-, nt m-makse)
ms – muuseas, muide
MTЬ – mittetulundusьhing
n – neiu (preili)
N – neljapдev; naistele
nim – nimeline
nn – niinimetatud
nov – november
nr – number
nt – nдiteks
n-ц – nii-цelda
okt – oktoober
osk – osakond
OЬ – osaьhing
p – punkt; pдev
P – pьhapдev
pa – poolaasta
pk – postkast
pKr – pдrast Kristuse sьndi
pms – peamiselt
p.o – peab olema
pr – proua
prl – preili
prof – professor
ps – poolsaar
pst – puiestee
ptk – peatьkk
R – reede
RE – riigiettevхte
reg-nr – registreerimisnumber
rg-kood – registrikood (registrisse kandmisel)
rk, rmtk – raamatukogu
rkl – riigikoguliige
rtj – raudteejaam
s – sekund; sajand; saar; sent
SA – sihtasutus
s.a – sel aastal
saj – sajand
sealh, sh – sealhulgas
sen – seenior, senior
sept – september
skp – selle kuu pдeval
sl, spl – supilusikatдis
sm – seltsimees
s.o – see on
st, s.t – see tдhendab
stj – saatja
surn, srn – surnud, †
sь – sдilitusьksus, sдilik; sццtьhik
sьnd, snd – sьndinud, *
t – tund (rahv-vah sьsteemis h); tonn; talu; tдnav
T – teisipдev
tehn – tehnika; tehniline
tel – telefon
tk – tьkk(i)
tl – teelusikatдis
tlk – tхlkija; tхlkinud
Tln – Tallinn
tn – tдnav
tr – trьkk
Trt – Tartu
tv, TV – televisioon
u – umbes
ukj – uue, Gregoriuse kalendri jдrgi
UЬ – usaldusьhing
v – vхi; veerg; vihik, vihk; vдin; vald
v.a – vдlja arvatud; vдga austatud
VE – vдikeettevхte
veebr – veebruar
vkj – vana, Juliuse kalendri jдrgi
vm – vхi muu(d)
vms – vхi muud sellist, vхi muu seesugune
vrd – vхrdle
vt – vaata
хa – хppeaasta
хp – хpetaja
хpil – хpilane
ДЬ – дriьhing
ЬE – ьhisettevхte
NB!
EEK sobib ainult rahvusvahelises дris ja panganduses. Eestis kasutame kr
Euroopa Liidu rahaьhik on euro, mille tдhis on Ђ. Kolmetдheline lьhend EUR kuulub ainult rahvusvahelisse дrisse ja pangandusse.
Ьlesanne 1
Vali lьhendile sobiv tдhendus.
romaan, maakond, number, kьla, ja muu selline, nimeline, peamiselt, nдiteks, organisatsioon, lehekьlg, endine, raudtee, lьhend, muuseas, maantee, kapitalism, sьndinud, sidejaoskond, perekond, sajand, niinimetatud
lьh...................................................... lьhend
sjk........................................................sidejaoskond
jms....................................................... ja muu selline
s...........................................................
rdt........................................................raudtee
rom.......................................................
lk..........................................................
k...........................................................
saj........................................................
nr..........................................................
prk.......................................................
ms........................................................
nt.........................................................
org.......................................................
nim......................................................
mnt......................................................maantee
nn........................................................
kapit....................................................
pms.....................................................
end......................................................
mk......................................................maakond
Ьlesanne 2
Nimeta ьldkasutatavaid lьhendeid, millel on mitu tдhendust.
- NUMBRITE KIRJUTAMINE
Tavalises tekstis kirjutatakse arvsхnad 1–10 sхnadega. Nt Palatis on neli patsienti. Nii on ka liitsхnade koosseisus. Nt ьhetoaline korter, nullpunkt, neljatдrnihotell. Arvu suurus ei ole siiski ainumддrav. Kui tekstis on palju arve vхi suuri ja vдikesi arve lдhestikku, siis kirjutatakse need kхik numbritega. Nt Mari on tццtanud 6 aastat algkoolis ja 19 aastat keskkoolis – kokku on tal 25 aastat pedagoogistaaћi. Kui on tegemist diplomitццga, kirjutatakse diplomitцц kokkuvхttes numbritega, mitu lehekьlge tццs on, mitu kirjandusallikat autor kasutas ja mitu lisa tццs on. Nt Diplomitцц 38 lehekьljel, 60 kirjandusallikat, 3 lisa 3 lehekьljel.
Mххtьhikulьhendite vхi -tдhistega koos kirjutatakse arvud numbritega: Toa pikkus on 4 m, laius 3 m ja kхrgus 2 m. Ka protsendi- ja paragrahvimдrki kasutatakse ainult koos numbritega kirjutatud arvudega: 9%, rasvaprotsent, kдesolevas paragrahvis, § 5 ~ 5. §, §-d 6–9 ~ 6.–9. §, §-des 16 ja 18 ~ 16. ja 18. §-s. Harilikult pannakse paragrahvimдrk ette ja number jдrele: § 61 – loetakse pхhiarvuna.
Ьmmargused arvud 100, 1000 jms kirjutatakse sхnadega harilikult siis, kui ei toonitata tдpset arvu. Nt Uuringus osales umbes sada inimest. Ьmmargused arvud kirjutatakse numbritega, kui toonitatakse arvu tдpsust. Nt Ankeedile vastas 100 katseisikut.
NB! Mхttetu on kasutada arvu kirjutamisel sхna tuhat vхi selle lьhendit tuh. Kirjutada tuleb 7000, mitte 7 tuhat vхi 7 tuh. Suuremate arvude puhul kasutame sхnu miljon, miljard ja nende lьhendeid 5 mln ehk 5 miljonit ehk 5 000 000, 5 mld ehk 5 miljardit ehk 5 000 000 000.
a. Sхnavahede jдtmine
Arvu ja mххtьhiku vхi selle lьhendi vхi tдhise vahel on ьks tдhekoht vahet: 45 krooni, 45 kr, 16 protsenti, 250 kW. Erandiks on protsendi, kraadi, nurgaminuti ja -sekundi tдhiste kokkukirjutamine: 16%, 4° sooja, 39° palavikku, nurk A on 56°. Lahku kirjutame aga keskmine temperatuur –6 °C (Celsiuse kraadi), +57 °F (Fahrenheiti kraadi).