Nдitlikustamine ja nдitlikud vahendid
Vхimalust mццda tuleb ettekannet nдitlikustada taustamaterjaliga. Ettekannet on parem jдlgida, kui selle pхhipunkte saab kuulamise juurde ka nдha (paljundatud jaotusmaterjalid, lььmikud, videoekraani kasutamine, pildid ja tabelid, pildinдitus, diafilmid, diapositiivid). Nдitlikud vahendid valitakse vastavalt vajadusele.
Nдitmaterjaliga ei tohi ьle koormata, olulisim on ikkagi elav sхna. Vanad head vahendid on tahvel ja kriit, sest neid saab kasutada selgitusega koos kuulajate silme all. Ettekandja peab rддkima publiku, mitte nдitvahendiga. Oluline on, et tehnikaga sekeldamine ei muutuks tдhtsamaks vхi publikule atraktiivsemaks kui materjal ise.
Kuulajaid ei tohi petta, ajades teda segadusse ostuhuvi дratamiseks, mхjutamiseks ja poliitilise vm eelistuse tegemise kaasaaitamiseks. Nдiteid leiame kaasaegsest poliitilisest vдitlusest vхi reklaamist ohtralt.
Stiil
Stiil on kхneolukorrale ja eesmдrgile vastav keelekasutuse viis. Ametikeel on standardne.
Kasutada tuleks lihtsaid sхnu. Moodsad lendsхnad (in, out) kuuluvad reeglina ћargooni ega sobi siia.
Head pole ei pikad ega lьhikesed laused.
Vдltige lauseid ja fraase, millel pole tдpset tдhendust (Vanurite elu hooldekodus on rikas), stampvдljendeid, parasiit- ja tдitesхnu (muide, tдhendab, antud, nimelt, tead). Vahel soovitakse anda tekstile vхi kхnele suuremat tдhendust, kui sel muidu on, хilistada seda kхrge stiiliga (tervitagem siis kхiki meie tublisid emasid!)vхi kхneliiasustega (Lapsepхlves kдisin ma tьdrukuna ise ka lasteaias; hingeteaduslik psьhholoogia).
Hoiduge
· stiilist vдljalangemise eest (Pensionдride rohkus laupдevasel etendusel nдitas, et sooduspiletid ruulivad tдiega. Ankeedile vastanuid oli elu nьlginud igast kьljest.);
· sхnade, tьvede ja hддlikute pхhjendamatu kordumise eest (Eelnevalt eeldati eelmistele tulemustele tuginedes kiireid kasumeid.);
· lausestusvigadest, need pole kьll otse stiilivead, kuid mхjuvad hдvitavalt lausele vхi tekstile (Meie puudujддgid peaksid jдrgmisel aastal arenema. Kooli minnes helistasin kella. Pimedat saatku tдnaval juhtkoer, valge kepp kдes.).
7. TДHEORTOGRAAFIA
1. Sхna algul kirjutatakse eesti omasхnades (st pхlissхnades ja kodunenud laensхnades)
k, p, t , vххrsхnades aga g, b, d.
Nt kala, pдev, tuul, pхld, kaas, koor, tool
aga: geen, bakter, diagnoos, gramm, daalia
2. Sхna sees kirjutatakse helitute hддlikute kхrval k, p, t, heliliste kхrval aga g, b, d.
Nt peatselt, otsus, kitsi, apteek, haistab, vendki, duљљki, harfki,
aga: ьldine, valdama, majagi, mahlgi, loomgi, hakkangi.
Helitud hддlikud on g, b, d, k, p, t, s, h, f, љ, z, ћ.
Helilised hддlikud on a, e, i, o, u, х, д, ц, ь, j, l, m, n, r, v.
Erandina vхib helitute hддlikute kхrvale kirjutada g, b, d:
– liitsхnades: algkool, kingsepp, umbsхlm, raudtee, rindkere, vaegkuulmine;
– vххrsхnades: absoluutne, anekdoot, rцntgen, asbest, obstruktiivne;
– sama sхna muutevormides: teadma – teadsin, algne – algse, moodne – moodsa.
NB! Mitte segi ajada astmevaheldusest tingitud muutustega!
Nt tхrges – tхrksa, ergas – erksa, hхlbus – hхlpsa.
3. Hддlikuьhendis (kaashддlikuьhendis vхi diftongis) kirjutatakse iga hддlik ьhe tдhega, selle pikkusest olenemata.
Nt mхtlik, vдrske, linlane, kaslane, aktus, kausjas, lхplik, metalne, pael, sхudma.
Erandina kirjutatakse tдhtede l, m, n, r jдrel olev pikk s kahe tдhega, kui ei jдrgne kaashддlikut: valss, seanss, ressurss, balansseerima; aga: varsti, vдrske.
NB! Sхna tьvi kirjutatakse nii, nagu seisaks see eraldi:
– liitsхnades: keskkool, lukksepp, vхrkkiik, pappkarp, allkiri;
– nud-kesksхna tunnuse ees: mццnnud, veennud;
– liidete -ki ja -gi ees: kappki, saakki, linngi, seppki, vдrsski, tuљљki;
– liidete ees, mis algavad sama kaashддlikuga, millega tьvi lхpeb:
keskkond, хhkkond, portugallane, modernne, religioossed.
4. Silbi algul kirjutatakse j, silbi lхpus aga i.
Nt ma-jast – mai-ast, va-ja – vai-a, mater-jal – materi-aalne.
Tдhte j ei kirjutata tavaliselt ь vхi i jдrel, kuigi hддldatakse.
Nt sььa, sььakse, mььa, mььakse, kдia, kдiakse, siia, viia
Tдhtede ь vхi i jдrel on j ainult tegijanimes: mььja, viija, kдija, tulija.
jj kirjutatakse mхne sхna lьhikeses sisseьtlevas: majja, ojja, tujju
5. Tдhe h kirjutamine sхna algul on traditsioonipдrane, kuigi hддlduses see alati ei kajastu.
Nt hommik, hobune, hubane, halastama, hajameelne, habras, hххguma, haigutama.
NB! Tihti eristab tдht h samasuguse hддldusega sхnu: hallikas – allikas; hind – ind.
Lьhike h kirjutatakse ьhe tдhega:
– pika tдishддliku jдrel: psььhika, stiihia, stiihiline;
– tдishддlikute vahel: boheemlane, abstraheerima
Pikk h kirjutatakse kahe tдhega:
– sхna lхpus: epohh, almanahh, krahh;
– tдishддlikute vahel: psьhholoogia, psьhhoos, mehhanism
6. Lьhikest f-i ja љ-d ei ole. Pikk f vхi љ kirjutatakse ьhe tдhega ja ьlipikk kahe tдhega.
Nt duљi (all), (vхtan) duљљi, (leidis) niљi, (poeb) niљљi, profid, (kolm) proffi
NB! Kaashддlikuьhendis kirjutatakse ka ьlipikk f ja љ ьhe tдhega.
Nt (kuum) borљ, (sццb) borљi, (talle meeldib) golf, (mдngib) golfi
Ьlesanne 1
Lisa liide -ki vхi -gi.
Leib….., poiss….., kohv….., tahm….., plaaster….., massaaћ….., kukk….., maja….., lahas….., kopsupхletik….., haigus….., laud….., palavik….., hддlepael….., korter….
Ьlesanne 2
Vali хige sхnavorm.
1.Kirjuta see kiri homseks/hommseks valmis. 2. Tallinnlased/tallinlased olid varakult kohal. 3. Psьholoogid/psьhholoogid tegelevad inimeste psьhhikaga/psььhikaga. 4.Mььjad/mььad pakkusid oma kaupa mььja/mььa. 5. Buljong/puljong ja kotlett/kotlet maitsesid hдsti.6. Karderoobis/garderoobis oli vдga umpne/umbne. 7. Tцц kiidab tegiat/tegijat. 8. Mis kell saab sьia/sььa? 9. Talle meeldib jalksi/jalgsi kдia/kдija. 10. Kuidas sa ennast eile tuntsid/tundsid?
Ьlesanne 3
Jдrgnevas loetelus on 11 valesti kirjutatud sхna. Leia need.
Linlane, uljus, kompleksed, inteligentne, rulljas, salkkond, rautee, hььtke, vihmgi, peadselt, sхudke, umpse, kappgi, soodsalt, norija, usjas, mхttekas, valtkond, homne, tuntku, laulja, aksepteerima.
Ьlesanne 4
Lisa хige tдht, kui vaja.
Mьь…jaid vдsitab monotoon…e tцц. Need …okumendid tuleb ae…sasti …ьroosse vii…a.
Vananenud …ersioon trьkiti uuele …ormularile. Oluline on usk hom…sesse. Selles vooruslik…us inimeses on ka palju sхbralik…ust. Praktikan… kuulis …ebatti esmakor…selt. Ta otsis mхt…ekat niљ…i. Kхndi…ad jхu…sid pea…selt maj…a. Doktori vastuvхtul oli palju patsient…e. Kas sa jхu…sid ae…sasti duљ…i all дra kдi…a? Piletid on …roneeritud. Sхbralik…us peres …innatakse vastutulelik…ust ja …eatahtlik…ust.
Ьlesanne 5
Tдida lьngad, kus tarvis.
1. Ei maksa lohutada end pet…like lootustega.
2. Juhuslik…ust kiputakse tihti ьle hindama.
3. Kaus…ja allika vesi oli kristal…selge.
4. Kol…eegi hддlde ilmus metal…ne kхla.
5. Ьl…riided pannakse …ardero…bi.
6. Portuga…llaste otsus oli lхp…lik.
7. Vхt…sime …ressid seljast ja lдksime duљ…i alla.
8. Mul tuli kaup…lusest veel ju…a tu…a.
9. Olen teda mхt…etult veen…ud хpinguid jдtkama.
10. Miks sa nii melanho…lne oled?
11. Mььgil oli mandari…ne ja apelsi…ne.
12. Tantsi…ad tantsisid hoo…sat polkat.
13. Seekord tццtat…i …innukalt.