2.Milline on pхhivдide, -idee? Milleni juhib kхneleja oma kuulajaid?
3.Kes on kuulajad? Oluline on, millisesse ьhiskondlikku gruppi, vanuserьhma, haridusringi, kollektiivi nad kuuluvad, kui suur on nende hulk, kas kuulajaskond on ьksmeelne vхi suhtub vaenulikult kьsimusse vхi kхnelejasse.
4.Milline on esinemiskoht? Vдljenduslik kьlg oleneb sellest, kas kхneldakse lahtise taeva all vхi kinnises ruumis, milliseks kujuneb tхenдoline хhkkond.
Kuulajate tдhelepanu kцitmine ja selle hoidmine on suulise esinemise olulisemaid probleeme. Ei ole vхimalik kхnelda hдsti ja usutavalt, kui ei tea, kellele rддgitakse. Esinemist kavandades tuleks mхelda nдiteks jдrgmistele kьsimustele:
-Miks kuulajad on kokku tulnud?
-Mida nad ootavad?
-Mida nad vajavad?
-Kui palju nad teavad?
-Kuidas nad suhtuvad ettekandjasse?
-Kas neil on eelhoiakuid?
Kuulajatel ei ole kerge keskenduda suulisele infole, mistхttu tuleb kхnelejal aidata neid esituse loogilise ьlesehitusega. Ettekande struktuur on nagu raamatu sisukord: seal on peatьkid, mis on jagatud alapeatьkkideks, ja tekst on korrastatud lхikudeks.
Suulises kхnes on omal kohal suunavad vдljendid, mis liigendavad kхnet, nii et kuulajal on kergem teksti jдlgida.
<Vхtan oma ettekandes vaatluse alla kolm probleemi. Esiteks vaatlen… Teiseks kдsitlen…. Kolmandaks analььsin…
Sellega lхpetan esimese osa kдsitlemise ja siirdun jдrgmise juurde.
Oma vдite kinnituseks esitan jдrgmise nдite…
Lхpetuseks tahan rхhutada …
Suulise keelekasutuse olulised kaasanded ja sidususvхtted on miimika, pausid ja rхhutamine. Ьldnхue on, et rддkida tuleb lihtsalt, selgelt ja konkreetselt.
Esineja ei tohi kasutada keelt, mida kuulaja ei tunne.
Ettekande esitamine
Ettekande ьlesehitus:
· tervitamine ja pццrdumine;
· enesetutvustus;
· sissejuhatus;
· tхestus ja argumentatsioon;
· kokkuvхte;
· kasutatud kirjandus;
· tдnamine.
Ettekande ьlesehitus vхib olla pхhimхtteliselt kahesugune. Ьks vхimalus on esitada tдhtsaimad tulemused ja pхhivдited kohe alguses, kui kuulaja on veel ergas, ning ettekande kдigus selgitada, millistel argumentidel ja uuringutel need vдited pхhinevad. Teine vхimalus on ehitada oma ettekanne ьles esseelaadselt: alustada tavapдraselt taustast ja meetodist ning oma mхttekдike selgitades esitada kuulajale tulemusteni jхudmise tee, olulisimad tulemused ja jдreldused aga esitada ettekande lхpus kokkuvхttena.
Suulise esinemise puhul ei maksa karta kordusi. Omal kohal on olulisemate mхtete kordamine teistsuguses sхnastuses (see tдhendab, teisiti цeldes, tahtsin sellega цelda, et…). Ettekande lхpp on kasulik seostada algusega: anda alguses sхnastatud kьsimustele vastused, esitada alguses toodud probleemidele lahendused.
Nхuandeid:
-tutvustage alguses ettekande struktuuri ja mхttekдiku,
-kasutage kordusi ja vahekokkuvхtteid osutamaks, mille juures parajasti olete ja mida olete
juba kдsitlenud,
-rхhutage iga pхhiteemat, et neist moodustuks kuulaja mхttes selge loetelu,
-kasutage retoorilisi kьsimusi, mis дratavad kuulaja tдhelepanu ja toimivad teeviitadena,
-kasutage nдiteid ja looge seoseid tegelikkusega, mis elavdavad ettekannet ja aitavad kuulajal
olulisi kohti,
-vдltige kuulajatele tundmatuid termineid ja lьhendeid,
-дrge liialdage tingiva kхneviisiga (rддgiksin, esitaksin, lхpetaksin jms),
-enne lхpetamist tehke kokkuvхte pхhipunktidest ja seostage lхpp algusega.