Argumenteerida saab valdkonnas, mida hдsti tuntakse – see on argumenteerimise eeldus.
Eeldustele toetuvad argumenteerimisvхtted, millega pхhjendatakse oma vдidete хigsust ja mхjutatakse lugejat-kuulajat.
Keelekasutuses eristatakse kaht mхjutamise pхhitььpi:
- teoreetiline (faktipхhine, vдitlaused on informatiivsed)) argumentatsioon;
- ateoreetiline (tundepхhine, vдljendab kirjutaja vхi rддkija hoiakuid, arvamusi, soove jne) argumentatsioon.
Nдiteks lause Tartus elab umbes 100 000 inimest on teoreetiline. Seevastu laused Tartu on elav ja pхnev ьliхpilaslinn. Tule sinagi Tartusse хppima on ateoreetilised.
Tekstiliigid erinevad selles suhtes, kui palju otsest mхjutamist neilt oodatakse. Nдiteks ajalehelugejad eeldavad, et uudistekstid on vхimalikult informatiivsed, juhtkirjad aga esitavad hoiakuid ja pььavad sel viisil mхjutada lugeja suhtumist. Tuntumaid mхjutava keelekasutuse vorme on reklaam ja propaganda. Varjatud mхjutamist vхib leida igasugustest tekstidest. Ajaleheuudisedki on harva puhtalt informatiivsed. Lugejat mхjutatakse pealkirja valikuga, samal ajal kui tekst antakse edasi neutraalse informatsioonina.
Argumentatsiooni ьlesehituses on kolm osa:
- Tees on vдide, mille autor ьtleb tхese olevat.
- Argumendid on andmed vхi autorite seisukohad, mida kдsitletakse tхestena ilma tхestamata.
- Jдreldamine on vдidete ja argumentide loogiline seostamine.
Argumendid on tхendusmaterjalid.
Argumenteeriv-arutleva teksti loomine eeldab kirjutajalt jдrgmisi tegevusi:
- pьstita tees;
- defineeri pхhimхisted;
- esita argumendid ja seo need teesiga;
- esita ja lьkka ьmber vastuargumendid;
- tee jдreldused;
- korda veenvamaid argumente.
Arutlusvigadest
- Loetelu ja tavatхdede ьmberjutustamine, elunдhtuste kirjeldamine ilma probleemi analььsimata.
- Sхnadetegemine, osav tьhisхnaline leierdamine, s.t teksti palju, mхtet vдhe, ideelaused puuduvad.
- Kдtteхpitud stampmхtetega tekst; argumenteerimata kiitmine vхi ьlistamine vхi puuduste ja vigade loetelu.
- Ьksikute erakordsete seostamata andmetega hiilgamine, kusjuures puudub sьgavam analььs.
- Oma seisukoht ilma vхrdluse, vaatluse ja vastanduseta.
- Fakti- ja loogikavead.
- Kirjutaja kommenteerib kirjutamise protsessi. (Sissejuhatuseks tahan цelda… Jдrgnevalt pakuksin vдlja selle mхtte… Kui ma nььd kokkuvхtet hakkasin tegema, siis vхiksin цelda…)
Otsesemaid mхjutamisvahendeid on leksikaalsed valikud. Millestki kirjutades vхi kхneldes on kirjutajal alati vхimalus valida, milliseid sхnu ta kasutab. Isegi kui sьndmuse ьksikasjad vastavad tхele, vхib sхnavalikuga olulisel mддral muuta sьndmuse vдrvingut. Vaatleme nдiteks alltoodud sхnu. Vasakus tulbas on esitatud neutraalsed sхnad, paremal erineva emotsionaalse varjundiga vasted:
leping pakt, salakokkulepe, sobing
vana kьps, eakas, elunдinud, pikaealine, seniilne
noor poisiohtu, kogenematu, nooruke, alaealine
suur hiiglaslik, tohutu, vхimas
vдike mдrkamatu, tilluke, alamххduline
хnnetus vahejuhtum, kahetsusvддrne juhtum, tragццdia
Sхnu valides on vхimalik mхjutada lugeja vхi kuulaja suhtumist.
Eesmдrgipдraselt valitud nimetamis- ja ьldistamisviisid on olulisemaid mхjutamisvхtteid.
Implitsiitne ehk varjatud mхjutamine on hoiakute peitmine nдiliselt teoreetilistesse vдidetesse, mis sisaldavad vдljaьtlemata eeldusi ja tekstist loogiliselt jдreldatavaid tдhendusi.
Nдiteks faktina esitatud lause Eesti ei vхitnud olьmpiamдngudelt mitte ьhtegi medalit sisaldab peidetud vдidet (lisasхnumit) „eestlased esinesid olьmpiamдngudel kehvasti”. Peidetud vдiteid esitatakse sageli ka kьsimuse vormis. Reklaamlaused Miks kasutatakse X juuksevдrvi kхige rohkem? Kuidas sдilitada nooruslikkust? sisaldavad peidetud vдiteid, et X juuksevдrvi kasutatakse kхige rohkem ja nooruslikkuse sдilitamine on oluline.
Lugeja arvestamine
Autor peab lдhtuma lugeja taustast ja teadmistest, peab arvesse vхtma tema huvisid ja kohandama oma eesmдrke neile huvidele vastavaks vхi siis pььdma mхjutada lugeja huvisid endale sobivas suunas.
Sхnumi vorm peab olema selline, et see lugejale meeldiks ning vastaks tema ootustele ja arusaamistasemele. Teine vхimalus on pььda lugeja seisukohti muuta ja mхjutada, esitades oma vдidete toetuseks sobivaid argumente.
Teksti koostajal on vхimalik esitatavaid fakte valida nii, et nad teenivad soovitud eesmдrki. Argumentidena on mхtet esitada selliseid seiku, mis autori hoiakuid toetavad.
Ьlesanne 1
Leia jдrgnevast tekstist faktipхhiseid ja tundepхhiseid argumente ning muid keelelise mхjutamise vхtteid.
Bakterid alistavad gripiviiruse
Tasakaalus mikrofloora abil saab vхidelda kopsudes pesitseva viirusnakkusega. Headest bakteritest, mis seedimist turgutavad, kuuleme iga pдev televiisorist. Yale`i ьlikooli immuunsusteadlased vдidavad, et bakteritest on abi ka gripi vastu vхitlemisel.
Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimuses kirjeldavad Akiko Iwasaki ning tema kaastццtajad huvitavat eksperimenti, milles jдlgiti antibiootikumide ja viiruste mхju laborihiirtele. Tuli vдlja, et neomьtsiini nimelist antibiootikumi saanud hiired olid vastuvхtlikumad gripiviirustele. Just neomьtsiini suhtes tundlikud bakterid olid vхimelised tekitama nдriliste kehas immuunreaktsiooni, mis tootis antikehasid kopsudes peituva gripiviirusega vхitlemiseks.
Bakterid lьkkasid gripivastase vхitluse masinavдrgi kдima, aktiveerides erinevad valgud, mis soodustasid immuunrakkude liikumist kopsupiirkonna lьmfisхlmedes, kus nad gripiviirusi rьndasid.
Antibiootikumiravi hдvitas immuunsusreaktsiooni algatavad bakterid ning viirus sai end kehas mхnusalt sisse sдttida.
Bakterite mхju imetajate immuunsьsteemile on teada juba 1950ndatest aastatest. Siis leidsid mikrobioloogid, et kui vastsьndinud hiired muuta bakterivabadeks, tekivad nende arengus tхsised hдired.
Viimasel ajal keskenduvad mikrobioloogid bakterite liigilisele tasakaalu sдilimise mehhanismide uurimisele. Imetajate kehas on sadu miljardeid, kellest suurem osa elutseb soolestikus. Need bakterid on kas ohutud vхi siis hoopis kasulikud. Nende liigilise tasakaalu hдirimine vхib pхhjustada pхletikku tekitavate immuunrakkude aktiveerumist ja seelдbi pхletikuliste haiguste teket.
Ka varem on arvatud, et bakterite kasulik mхju vхib ulatuda ka soolestikust vдljapoole, kuid Iwasaki uurimisrьhma tulemused on esimesed, mis nдitavad seost kopsudega.
Uurimusest tuleneb praktiline soovitus, et antibiootikume tarvitataks vaid vajaduse korral. Samuti peab arvestama, et toitumine vхib mхjutada soolestiku bakterifloorat ja seelдbi kogu immuunsust.
Iwasaki hoiatas siiski, et esialgu ei maksa artikli tulemuste pхhjal tervise kдsiraamatut koostama hakata, sest pole teada, millised bakterid immuunvastuse algatasid. Tema arvates on tegemist mingi piimhappebakteriga, sest antibiootikumiravi jдrel vдhenes nende hulk soolestikus, kuid mujal kehas, nдiteks ninaххnes, jдi laktobatsillide arvukus samale tasemele. Ebaselge on ka see, kas bakterid aktiveerisid valke just selleks, et oma peremeest gripiviiruse eest kaitsta. (www.arst.ee)
Ьlesanne 2
Valige sobiv vдide ja esitage fakte selle poolt ja vastu. Хpperьhma vхib kaheks jagada, nii et ьks pool esitab poolt- ja teine vastuargumente.
6. KХNE JA ETTEKANNE
Esinemise kavandamine.
Kхne ьlesehitus sхltub kхne eesmдrgist. Sellest aspektist eristatakse olmekхnesid, veenmiskхnesid ja teavituskхnesid. Olmekхnede (tervitus-, хnnitlus-, tдnu-, mдlestus- jm tдhtpдevakхnede) pхhieesmдrgiks on meeleolu loomine ja emotsionaalne mхju, veenmiskхnede (kaitse-, sььdistus-, propaganda-, mььgi-, reklaamikхnede) pхhieesmдrgiks on mхjutada kuulajate suhtumist vхi kдitumist, teavituskхnede (ettekanded, loengud) pхhieesmдrgiks on edastada infot.
Ettevalmistuse lдhtekohtadeks on vastused jдrgmistele kьsimustele.
1.Milliseid eesmдrke esinemine taotleb? Vхidakse tahta mхjutada kuulajate tundeid (pidulik kхne: tervitus, rххmu- vхi kaastundeavaldus), tahet (agiteeriv kхne: kihutus- ja propagandakхne, kiitmine ja laitmine), tunnetust ja mхistust (loeng, ettekanne). Eesmдrke ei tarvitse olla ьks, kuid peaeesmдrgist sхltuvad sisu, vдljendusvorm, takt ja toon.