Дra hakka teistele selgitama seda, millest ise aru ei saa.
Viitamise nдited
Refereerimine
Variant 1
Anoreksia tulemusena hakkab inimene vдltima sхpradega suhtlemist ning ьritustel osalemist, kuna seal vхib tekkida kiusatus sььa. Ka pereringist tхmbutakse tagasi. Kхige selle tulemusena lisanduvad juba niigi sццmishдirega inimesele veel meeleolu langus, unehдired, jхuetus, kiire vдsimine ning tahtmatus kellegagi suhelda. (Poolamets 2005: 12).
Variant 2
Paljud diagnoosid ja kliinilised situatsioonid tekitavad patsiendil дrevust, nхudes aega, et arutada nende muresid (Kennedy jt 2005: 141).
Variant 3
Poolamets (2005: 12) on kirjutanud, et anoreksia tulemusena hakkab inimene vдltima sхpradega suhtlemist ning ьritustel osalemist, kuna seal vхib tekkida kiusatus sььa. Ka pereringist tхmbutakse tagasi. Kхige selle tulemusena lisanduvad juba niigi sццmishдirega inimesele veel meeleolu langus, unehдired, jхuetus, kiire vдsimine ning tahtmatus kellegagi suhelda.
Tsiteerimine
Variant 1
„Alustama peaks kaalu ja elutдhtsate funktsioonide taastamisega ja selle kхrvalt tццtama hдire psьhholoogilise poolega, et vдltida tagasilangusi.“ (Poolamets 2005: 15).
Variant 2
“Haava (acute wound, skin damage, vulnus) all mхeldakse vдgivaldselt pхhjustatud naha ja selle aluskoe дkilist vigastamist. Sagedamini on pхhjustav faktor trauma vхi kirurgiline vahelesegamine. Pindmist vigastust, mis piirdub epidermise ja kooriumi kahjustusega, nimetatakse marrastuseks e. ekskoriatsiooniks e. excoriatio.” (Paju 2008: 12).
Loetelude esitamine
Loetelud on soovitatav referaadis esitada teksti sees ьksteise jдrel korrektse lausena.
Nдide:
Praktikabaasipoolse juhendaja (edaspidi: juhendaja) ja ьliхpilase vaheline hea suhe loob parema хpikeskkonna, kliinilise arengu, suhtlemisvхimalused, koostцц oskuste arenguks ja vхime sьnteesida ning kasutusele vхtta uusi хendusoskusi. Juhendaja ja ьliхpilase omavaheline lдbisaamine mхjutab ka ьliхpilase professionaalse identiteedi arengut, enesekindlust ja tuleviku visiooni, millisele erialale tulevikus spetsialiseeruda. (Gillespie 2005: 212, 215).
Loetelus esinevad sхnad saab ьksteise all nдidata nt ettekandes, kui kasutada PowerPoint arvutiprogrammi.
Variant 1
Verejookse vхib jaotada jдrgmiselt:
- arteriaalne,
- venoosne,
- kapillaarne.
Variant 2
Sekundaarse verejooksu teket aitavad vдhendada:
- хigeaegne hemostaaћ;
- хigeaegne vххrkehade eemaldamine (eelkхige suurte veresoonte lдheduses);
- хige haavade dreneerimine;
- hoolikas immobilisatsioon;
- хigeaegne mдdaprotsesside avamine.
Variant 3
Љoki ennetamine:
- Asetada kannatanu lamama, vхimaluse korral tхsta jalad kehast kхrgemale.
- Mдhkida kannatanu (termo)teki sisse.
- Rahustada kannatanut ja vхimalusel ьritada valu leevendada.
- Mitte anda kannatanule sььa ega juua.
Ьlesanne 1
Valige rьhmatццna ьks erialane artikkel, refereerige see ja esitage see klassis suuliselt vastavalt referaadi kirjutamise juhendile.
Ьlesanne 2
Koosta erialasel teemal referaat ja kanna see seminaris ette.
5. KEELELINE MХJUTAMINE
Retoorika
Suhtluse pхhieesmдrgiks peetakse harilikult info vahendamist; kas uute teadmiste andmist vхi olemasoleva teadmise sьstematiseerimist. Sageli on aga eesmдrk sхnumi abil mхjutamine. Pььtakse mхjutada lugeja-kuulaja mхtlemist, suhtumist ja tegevust. Tдnapдeva uues retoorikas on huviobjektideks vдidete usutavus ja argumenteerimisvхtted.
Olulised on lugejad vхi kuulajad, sest argument (pхhjendus, tхestusvahend) on alati kellelegi suunatud ja seda vхib hinnata vaid vastuvхtjast lдhtudes.