10. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mццda jхuab impulss peaaajust deltalihasesse.
11. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mццda jхuab impulss хlavarre kolmpealihase kххlusorganist peaaajusse.
12. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mццda jхuab impulss peaaajust хlavarre kakspealihasesse.
13. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mццda jхuab impulss sхrmede sirutaja (lihase) lihasekддvist.peaaajusse.
14. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mццda jхuab impulss peaaajust vдikesхrmevastastajasse.
15. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mццda jхuab impulss peaaajust pindmisse sхrmedepainutajasse (lihasesse).
16. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mццda jхuab impulss pцidlalдhendaja (lihase) kххlusorganist peaaajusse.
(NB! Skeemi aluseks vхite vхtta loengu joonised, millele tuleb дra mдrkida kogu impulsi liikumise tee juhtetee algusest kuni elundini vдlja – alaneval juhteteel ja vastupidine impulsi levik ьleneval juhteteel).
Nдited:
· Alanev juhtetee: parema otsmikusagara pretsentraalkддru pikilхhepoolse osa motoorse piirkonna pьramiidrakud, sisekihn, keskaju suurajuvars, ajusild (vхi ajusilla peaajunдrvide motoorsed tuumad), piklikaju, juhteteede ristumine piklik- ja seljaaju piiril paremalt vasakule, seljaaju vasak kьlgvддt (valgeaine), L 2-4 segmentide vasakpoolsete eessarvede motoorsed neuronid, nervus femoralis, vasak reienelipealihas.
· Ьlenev juhtetee: parema ьlalau konjunktiiv, parem nervus ophthalmicus, parem ganglion trigeminale, ganglioni nдrviraku tsentraalne jдtke, kolmiknдrvi sensoorne tuum ajusillas, keskaju, vasakpoolne juhtetee (fasciculus thalamocorticalis) talamusest lдbi capsula interna tagasддre, vasaku kiirusagara posttsentraalkддru kьlgpinna keskosa sensoorne vдli.
Juhteteed
| | ||
|
|
| ||
|
10 Kьsimused: Nдrvisьsteem
1. Hingamisneuronite aktiivsust mхjustab perifeeriast lдhtuv informatsioon, mida edastavad ………………………………………………………………….………………, mis paiknevad ……………………………………………………………………………………………………
2. Noradrenaliin ja atsetььlkoliin on:
a) neerupealise sдsi hormoonid;
b) neerupealise koore hormoonid;
c) ьlekandeained;
d) ьlekandeained elektrilises sьnapsis.
3. Parasьmpaatilise nдrvisьsteemi toimel seedetraktile:
a) lihaskihtide motoorika aktiveerub, sulgurid lххgastuvad;
b) lihaskihtide motoorika aeglustub, sulgurid kontraheeruvad;
c) sьdametцц intensiivistub;
d) sьdamest vдljapaisatava vere hulk suureneb.
4. Nervus trigeminus innerveerib jдrgmisi nahapiirkondi ………………………………………….. …………………………………………………………………...…………… (nimeta kehaosad).
5. Sьmpaatilise nдrvisьsteemi mхjutuse toimel sьdamelihasele …………………………………… ………........................……………………………………………………………………………..
6. Nervus radialis innerveerib jдrgmisi lihaseid ................................................................................. .............................................................................................................................. (nimeta 2 lihast).
7. Selgita seljaaaju tagasarvede ehitust ja talitlust ……………………………………………...…… ……………………………………………………………………………………………….. (2p)
8. Selgita nдrvikiu ehituse ja impulsi leviku kiiruse vahelist seost ………………………………… ……………………………………………………………………………………………….. (2p)
9. Nimeta keskusi kiirusagaras ………………………………………………………………… (3p)
10. Nimeta, kus asub mustaine ja selgita tema talitlust ………………………………...……….. (3p)
11. Nimeta kolmas kraniaalnдrv ja selgita talitlust …………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………….. (3p)
12. Kortikobulbaarne tee koordineerib …………………………………..…………………………… ………………………………………………………..…………..…………..……………………
13. Millega on tдidetud kьlgvatsakesed ja kus seda toodetakse? …………………………………… ………………………………………………………………………………...…….………. (3p)
14. Haistmismeele sensorid paiknevad (nimeta elund ja tдpne sensorite asukoht) ………………… ……………………………………………………………………………………………………..
15. Ripslihase kontraktsioonil tsonulaarkiud lхtvuvad, ripslihase kontraktsioonil lддts ……………..
16. Destsendeeruvatel juhteteedel on jдrgmised neuronid (nimeta ja ьtle asukoht): ………………… ……………………………………………………………………………………………………..
17. Nimeta nдrvilхpmeid ja selgita nende talitlust: …………………………………........................... ..........................................................................................................................................................
18. Selgita talamuse ehitust ja talitlust: ………………………………..……………........................... ..........................................................................................................................................................
19. Inspiratoorsete ja ekspiratoorsete neuronite aktiivsust mхjutab (nimeta sensorid ja nende asukoht): …………………………………………………………………………………………..
20. Miktsiooni tagavad (nimeta nдrvisьsteemi osad ja selgita): ……………………….…………… …………………………..…………..…………..…………..…………..…………..……………..
21. Parasьmpaatiliste postganglionaarsete neuronite kehad paiknevad: …………………………… …………………………………..…………..…………..…………..…………..…………..……..
22. Nimeta (4 keskust) ja lokaliseeri keskusi peaaju koores: ................................................................ ..........................................................................................................................................................................................................................................................…………..…………..………. (8 p)
23. Nдrvikiu ьlesanne ja ehitus: ……………..……………………………………………………… ………………………………………………………..…………..…………..…………..………..
24. Too nдiteid parasьmpaatilise nдrvisьsteemi toime kohta kolmes elundis (elund ja toime): ……………………………………………………………………………………………………....……………………………………………………………………………………………………
25. Selgita nдrvi ehitust: ……………………………………………………………………………… …………………………………..…………..…………..…………..…………..…………..……..
26. Nimeta ajuvatsake talamuste vahel ja millega ajuvatsake on tдidetud? ………………………… …………..…………..…………..…………..
27. Vaheaju osad ja nende ьlesanded on: …………...…………………………………………........... .......................................................................................................................................................
28. Vдikeaju osad on ja tema ьlesanne on: …………………………………………………………… …………..…………..…………..…………..…………..…………..…………..…………..……..
29. Nelikkьngastiku talitlus (selgita): ……………………..………………………………………… ………………………………………………………………..…………..…………..……………
30. Selgita seljaaju eessarvede ehitust ja talitlust: ……………………...…………………..………… ..…………..…………..…………..…………..….…………..…………..…………..…………….
31. Nervus medianus tagab nahatundlikkuse ……………………………………….………………… …………………………………………………………………………. (nimeta kehapiirkonnad).
32. Nimeta piklikajus asuvad keskused: ………………………………………………………………
33. Nimeta otsmikusagaras asuvad keskused: …………..…………..…………..…………..………...
34. Destsendeeruvatel juhteteedel on jдrgmised neuronid:
a) I neuron motoorses korteksis, II neuron kolmiknдrvi motoorses tuumas;
b) pьramiidrakud motoorses korteksis, motoneuron seljaaju tagasarves.
35. Sьmpaatiliste postganglionaarsete neuronite kehad paiknevad:
a) truncus sympathicuses;
b) seljaaju rinna- ja nimmeosa kьlgsarvedes;
c) silelihastes, sьdames, higi-ja seedenддrmetes;
d) talamuses.
36. Sьmpaatilise nдrvisьsteemi mхjutuse toimel sьdamelihasele (1p):
a) suureneb lццgisagedus, vдheneb kontraktsioonijхud;
b) suureneb lццgisagedus, suureneb kontraktsioonijхud;
c) vдheneb lццgisagedus, suureneb kontraktsioonijхud;
d) vдheneb lццgisagedus, vдheneb kontraktsioonijхud.
37. Too nдiteid parasьmpaatilise nдrvisьsteemi toime kohta kolmes elundis (elund ja toime) ………………………………………………………………………………..……………… (6p)
38. Miktsiooni tagavad (1p):
a) parasьmpaatilised kiud 2.–4. sakraalsegmendist;
b) vдlise sulgurlihase kontraktsioon;
c) kusepхie seina vццtlihaskiudude kokkutхmme;
d) sьmpaatilised kiud kхhuххneganglionist.
39. Parasьmpaatiliste postganglionaarsete neuronite kehad paiknevad (1p):
a) elundite lдhedal
b) seljaaju sakraalosas
c) ajutьves ja seljaaju sakraalosas
d) kхhuххneganglionis.
40. Inspiratoorsete ja ekspiratoorsete neuronite aktiivsust mхjustab (1p):
a) perifeeriast mehhano-, kemo-, termo-, valusensoritest lдhtuv informatsioon;
b) perifeersetest kemosensoritest lдhtuv informatsioon ajuvedeliku P CO2 ja pH muutuste kohta piklikajus;
c) surfaktandi olemasolu alveoolide seinas;
d) alveolaarmembraani paksus.
41. Alanevatel juhteteedel on jдrgmised neuronid (1p):
a) I neuron motoorses korteksis, II neuron peaajunдrvide tuumades;
b) pьramiidrakud motoorses korteksis, motoneuron seljaaju tagasarves;
c) perifeerne neuron motoorses korteksis, tsentraalne neuron peaajunдrvide tuumades;
d) pьramiidrakud sensoorses korteksis, motoneuron seljaaju tagasarves.
Vegetatiivne nдrvisьsteem
|
| ||
|
| ||
11
|
12
|
Koliinergilised retseptorid
|
Adrenergilised retseptorid
|
Kraniaalnarvid
(Kapit 2002: 83).
Sensorid
(Kapit 2000: 90).
13 Biofььsika kodutцц
1. (1p) Akommodatsioon on:
a) silma optilise tugevuse reguleerimine lддtse kumeruse muutmise teel, mis sхltub lддtse elastsusest ja lддtsekihnule mхjuvatest jхududest;
b) informatsiooni edastamine sensorrakult aferentsele nдrvilхpmele, mis toimub sensoripotentsiaali kaudu transmitteri kaasabil;
c) valguse „transleerimine“ nдrvirakkude elektriliseks potentsiaaliks;
d) sensoris дrritaja energia muutmine sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks.
2. (1p) Energia jддvuse seaduse jдrgi:
a) peab lihases muunduv keemiline energia olema vхrdne mehaanilise energia (lihastцц) ja produtseeritud soojuse summaga;
b) peab lihases muunduv keemiline energia olema vхrdne mehaanilise energia (lihastцц) ja produtseeritud soojuse korrutisega;
c) tekib hддlekurdudel Bernoulli vхnkumine;
d) tхuseb rхhk rindkereххnes foneerimisel kхrgemale kui tavalisel vдljahingamisel.
3. (1 p) Tццtavates lihastes, on 2,3-difosfoglьtseraadi kontsentratsioon ja temperatuur:
a) tхusnud ja pH langenud, mis viivad hemoglobiini hapnikku siduvate omaduste nхrgenemisele ja soodustavad hapniku дraandmist verest;
b) langenud ja pH langenud, mis viivad hemoglobiini hapnikku siduvate omaduste nхrgenemisele ja soodustavad hapniku дraandmist verest;
c) langenud ja pH tхusnud, mis viivad hemoglobiini hapnikku siduvate omaduste nхrgenemisele ja soodustavad hapniku дraandmist verest;
d) tхusnud ja pH tхusnud, mis viivad hemoglobiini hapnikku siduvate omaduste nхrgenemisele ja takistavad hapniku дraandmist verest.
4. (1 p) Esmasuriini tekib, kui pдsmakese kapillaarides olev vererхhk on:
a) suurem, kui vereplasma valkude osmootse rхhu ja kihnu ххne vedeliku hьdrostaatilise rхhu summa;
b) vдiksem, kui vereplasma valkude osmootse rхhu ja kihnu ххne vedeliku hьdrostaatilise rхhu summa;
c) suurem, kui vereplasma valkude osmootse rхhu ja kihnu ххne vedeliku hьdrostaatilise rхhu diferents;
d) vдiksem, kui vereplasma valkude osmootse rхhu ja kihnu ххne vedeliku hьdrostaatilise rхhu diferents.
5. (1p) Keskmine vererхhk ehk arteriaalne keskmine rхhk:
a) vastab vere voolamist takistava jхu suurusele ning seda defineeritakse kui mingi ajalхigu vдltel veresoones esineva rхhu hetkvддrtuse keskmist taset;
b) vastab vere voolamist tekitava jхu suurusele ning seda defineeritakse kui mingi ajalхigu vдltel veresoones esineva rхhu hetkvддrtuse keskmist taset;
c) on rхhkude erinevus arterite ja kapillaaride vahel;
d) on rхhkude erinevus veenide ja kapillaaride vahel.
6. (1p) Fonatsiooni fььsikaliseks aluseks on:
a) hддlepaelte vхnkumine;
b) hддlepaelte sulgumine;
c) hддlepaelte avanemine;
d) kхnetraktis tekkinud resonants.
7. (1p) Membraanipotentsiaal seisneb:
a) membraani vдlispinnal olevas negatiivses ja seesmisel pinnal olevas positiivses laengus;
b) membraani repolarisatsioonis, mille pхhjuseks on anioonide kanalite avanemine ja Cl-ioonide tungimine rakku;
c) membraani vдlispinnal olevas positiivses ja seesmisel pinnal olevas negatiivses laengus;
d) membraani depolarisatsioonis, mille pхhjuseks on anioonide kanalite avanemine ja Cl-ioonide tungimine rakku.
8. (1p) Vererхhk on:
a) jхud, mida avaldab venoosne veri arterite seinale;
b) jхud, mida avaldab sьdamest vдljutatud veri veresoonte seintele;
c) jхud, mida avaldab arteriaalne veri veenide seinale;
d) jхud, mida avaldab kapillaarides olev veri veenides olevale verele.
9. (1p) Ficki difusiooniseaduse pхhjal on gaaside difusioon lдbi alveolaarmembraani:
a) vхrdeline kontsentratsioonide diferentsiga ja pццrdvхrdeline alveolaarmembraani paksusega;
b) pццrdvхrdeline kontsentratsioonide diferentsiga ja vхrdeline alveolaarmembraani paksusega;
c) vхrdeline kontsentratsioonide diferentsiga ja alveolaarmembraani paksusega;
d) pццrdvхrdeline kontsentratsioonide diferentsiga ja alveolaarmembraani paksusega.
10. (1p) Aktsioonipotentsiaal seisneb
a) membraani depolarisatsioonis, mille pхhjuseks on Na- kanalite avanemine ja Na+ ioonide tungimine rakku;
b) membraani repolarisatsioonis, mille pхhjuseks on anioonide kanalite avanemine ja Cl-ioonide tungimine rakku;
c) membraani depolarisatsioonis, mille pхhjuseks on Na- kanalite sulgumine ja Na+ ioonide tungimine rakku;
d) membraani depolarisatsioonis, mille pхhjuseks on anioonide kanalite avanemine ja Cl-ioonide tungimine rakku.
| 
|
| 
|
|
| |
