Pilt 1. Kodutцц: Sisesekretoorsed nддrmed I.
Pilt 2. Kodutцц: Sisesekretoorsed nддrmed II.
| 
|
8 Kodutцц: Meeleelundid
1. Meelesьsteem koosneb ………………….………….….….., ……………………….…………… juhteteest ja kesknдrvisьsteemi struktuuridest ja antud meelelundile vastavast suurajukoorest.
2. Eksterosensorid on kohandunud ………………………………….…...….. дrritajate vastuvхtuks ja neid jaotatakse: distants- ja ………………………………………..………..…..…..sensoreiks.
3. Propriosensorid paiknevad …………………………………….……….....……....….. ja lihastes.
4. Entero- e vistserosensorid paiknevad ………………...………………….………..…….elundites.
5. Fotosensorid on ………………………………..……….…… tundlikud nдgemismeele sensorid.
6. Mehhanosensorid on ……………………………………… tundlikud baro- e pressosensorid kuulmis-, tasakaalu-, kompimismeele ja siseelundite sensorid.
7. Termosensorid reageerivad temperatuurimuutustele, nad paiknevad ……………..……………., limaskestas ja ………………………………. elundites.
8. Kemosensorid haistmis-, maitsmismeeles ja siseelundites on tundlikud …………………..…….. …………………….. kontsentratsiooni suhtes.
9. Osmosensorid reageerivad koevedelike …………………………………..…………. muutustele siseelundites ja hьpotalamuses.
10. Valutundlikud on vabad …………………………………………………
11. Mehhaanilised дrritid on puudutus, rхhk, kuulmine.
12. Keemilised дrritid on lхhn, …………………...……., sisekeskkonna …………………………… koostis (kemosensorid karotiid- ja aordigloomustes).
13. Termilised дrritid on kьlm, soe.
14. Elektromagneetiline дrriti on nдgemine.
15. Notsitseptiivsed aistingud (…………………….……..) teadvustavad organismi koekahjustusest.
16. Mхigus ja ьmarkotikeses paikneb ………………….………….elund: sensorirakkude karvakeste ьmber paiknev otoliitmembraan muudab asendit raskusjхu mхjul.
17. Kuulmismeeleelund asub ………….…………, basilaarmembraanil paikneb ………….......…… elund, mille karvarakud on ьhenduses nдrvilхpmetega, mis viivad erutuse spiraalganglionini, mille neuronite jдtked moodustavad ……….………….nдrvi, mille tuumadest algavad kiud moodustavad trapetskeha. Kuulmiskorteks asub ьlemises ……………………………….kддrus.
18. Kiudkest on kaitseks, mддrab …………….………………..muna kuju.
19. Silmamuna omandab tдiskasvanu suuruse 3. eluaastaks, aga silmakoobas alles 16-aastaselt. Kolvikeste populatsioon omandab tдiskasvanu arvukuse (42) 4.–5.eluaastaks. 1. nдdalasel vastsьndinul on kolvikeste populatsioon 18.
20. Iirise strooma ………………………………………..…. jдtkavad pigmendi produktsiooni kuuel esimesel elukuul, mistхttu iirise vдrvus vхib tumeneda (isegi kuni 7. eluaastani).
21. Sarvkest: mitmekihiline lameepiteel, tagumine pind endoteel, ei sisalda …………………………………..….….., kuid rikkalikult nдrvilхpmeid (n. ophthalmicus).
22. Kхvakest on sidekoeline, kaetud eesmises osas ………………..……..……..…….koest ja mitmekihilisest epiteelist silmamuna-……………………..……………., muus osas endoteeliga.
23. Limbus on sarvkesta ьleminekukoht ………………..…………….kestaks (seal Schlemmi kanal – skleera venoosne siinus).
24. Soonkesta veresooned toidavad vхrkkesta ja eritavad ………………………………………….
25. Vikerkesta strooma sisaldab ………….……………………..……, koosneb kohevast sidekoest, veresoontest, ………………………….………… kiududest. Vikerkesta eesmist pinda katab endoteel, tagumist pigmenti sisaldavad rakud.
26. Ripskeha moodustavad …………………...……….lihas, ripsvццtmeke (Zinni side), mis asub rхngakujuliselt ……………………………… ьmber
27. Pдrissoonkest on skleeraga kьlgnev osa – moodustub kohevast sidekoest, sisaldab pigmentrakke.
28. Sarvkest, eeskamber, lддts ja klaaskeha on silma …………………….…………..murdvad str-d, valgustmurdev jхud 59 D. Silma summaarne optiline tugevus on 58,6 D. Lддtse totaalmurdumisnдitaja on 19,1 D, tagumine fookuskaugus 22,8 mm. Vahemaa sarvkesta poolusest kuni tsentraallohuni on 24,4 mm.
Nдgemistelg – kollatдhnilt algav vaadeldavale esemele suunatud mхtteline joon.
29. Lддts: (optiliselt ebahomogeenne – lддtsekapslist lддtsetuuma poole suurenevate murdumisnдitajatega lamellkihtidest koosnev), totaalmurdumisnдitaja kхige lamedamas asendis 19,1D, vдljastpoolt kaetud kihnuga, millest algavad rakud, moodustub korrapдraselt paigutunud lдbipaistvatest kiududest ja vedelikust.
30. Akommodatsioon – dioptrilise aparaadi optilise tugevuse kohandamine eseme kaugusega ……………..……………. esipinna kumeruse muutmise teel. Akommodatsioon on lддtse optilise tugevuse reguleerimine lддtse kumeruse muutmise teel ………………………lihase pinge muutmise abil. Akommodatsioon sхltub lддtse ……..………………, lддtsekihnule mхjuvatest jхududest.
31. Ripslihase kontraktsioonil tsonulaarkiud lхtvuvad, ripslihase kontraktsioonil lддts …………………………….. Lддts lameneb tsonulaarkiudude venitusel.
32. Silma optilise sьsteemi abil fokuseeritakse valguskiired ………………………………………. ьmberpццratud kujutisena.
33. Klaaskeha : lдbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ja selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hьaluroonhappest
34. Ripsvццtmekese kiudude abil lддts fikseeritud ……………………………. kьlge.
35. Mioos – silmaavaahendaja toimel (kiud sххrjalt) (innerveerib n. oculomotorius – parasьmp kiud ganglion ciliare’st).
36. Mьdriaas – silmaavalaiendaja toimel (innerveerivad sьmpaatlised kiud C 8 ja Th 1-2 segmendist – ganglion cervicale superius’ est).
37. Laud on nahakurrud. Eesmisest lauддrisest tagapool paiknevad ………………………….. Tagumisel lauддrisel asuvad tarsaal ehk Meibomi nддrmed. Laukonjunktiiv (koos silmamuna-sidekestaga moodustavad …………………..koti, millel eristatakse ьlemist ja alumist vхlvi).