38. Sapp on vajalik rasva imendumiseks (nim. elund millest) maost (2p)

39. Peensoole imenduv pind suureneb Kurdude, hattude ja mikrohattude olemasolu tхttu suureneb resorbeeriv pind 200 m2-ni (pindala ja mille arvelt) (2p)

40. Kхhukelmesisesed elundid on tдielikult ьmbritsetud peritoneumiga(1p)

41. Sinusoid on pidev Basaalmembraan ja asub …..……………………………………. (2p)

42. B1-vitamiin talletatakse maksas ja imendub (nimeta elund) ……………..…… (2p)

43. Aktiivne D-vitamiin toodetakse (nimeta elundid) neerus ja talletatakse ……………………………………………………...………… (nimeta elund) (2p)

44. Mitsell koosneb Lipiidid resorbeeruvad lьmfikapillaaridesse monoglьtseriidide, glьtserooli ja rasvhapetena, mis moodustavad kььmuses sapphapetega mitselle (2p)

45. Mono ………….…………… kergendatud difusioonis osalevad GLUT-perekonna kandurid (1p)

46. Maksa depoofunktsioonid on Vitamiinide A, B1, D, K depoo, Raua depoo , Glьkoosi depoo glьkogeenina (2p)

47. Kьlomikron moodustub Enterotsььdis soolas, rasvhapetest ja monoglьtseriididest nimeta rakk ja elund) 2p)

48. Peensoole ьlesanneteks on vee imendumine, Resorptsioon (imendumine) ja seedimine (2p)

49. Vee liikumine aine madalamalt kontsentratsioonilt kхrgemale on: osmoos (1p)

50. Naise kusiti on 2,5-4 cm pikk ja ьhendab sisemise kusitisuudme ja vдlimise kusitisuudme tupeesiku (2p)

51. Selgita kusejuha ehitust ja talitlust sein on vooderdatud transitoorse epiteeliga, Silelihaskiudude pikikiht, Silelihaskiudude ringlihaskiht, (vдlimine pikikiht es ainult kusejuha distaalses osas), Adventiitsia moodustub retroperitoneaalsest rasvkoest, v/soontest, nдrvidest

…………………………………………………………………………………………………(2p)

52. Vastuvooluprintsiip tдhendab uriini kontsentreeriv mehhanism (2p)

53. Podotsььt asub jдtkete vahel jддvad filtratsioonipilud (tдidetud sialoproteiinikilega) ja tema ьlesandeks olla takistuseks vдiksematele valgumolekulidele (2p)

54. Isotoonilise lahuse osmootne rхhk on vхrdne ……………………………………………….. (1p)

55. Neeru lдbilхikel on nдha esmasuriini tekke struktuurid ………………………………………..… ……………………………………… (1p)

56. Reniin toodetakse neerudes (nimeta elund ja rakud) ja tema toimel suureneb diurees (2p)

57. Kusepхiest uriini sattumist kusejuhadesse takistavad (nimeta) ……………………………... (2p)

58. Nimeta mehe kusiti osad ………………………………………………………………..…… (2p)

59. Kontinents on ……………………….…………………………………….……. ja selle tagab ………………………………………… toonuse langus (2p)

60. Niude-umbsoole klapp asub ……………………………………………..…. ja ьlesandeks on ………………………………………………………………………………………………... (2p)

61. Kirjelda lхikehammaste ehitust …………………………………….……………….. ja ьlesannet …………………..………………………………………………………………………….… (2p)

62. Amьlaasi toime nхrgeneb maos, kuna …………………………………………………….… (2p)

63. Kхhunддrmenхres olev amьlaas lхhustab …………………… ja …………………….…….. ………………… ja …………………………………………..…… (milleks, nim. ьhendid) (2p)

64. Kхhukelmetagused elundid on (nimeta) ……………………………..…………………………… ………………………………………………..... (3p)

65. Mitsell moodustub (kus?) ……………………………………… ja on vajalik ……………………………………………………………… (2p)

66. Monosahhariidide kergendatud difusioonis osalevad …………………………………..…… (2p)

67. Aldosteroon produtseeritakse …….……………………………….. (nimeta elund) ja tema toimel ……...…………………………………………………. (4p)

68. Mehe kusiti on ……….. cm pikk ja selle pikim osa on …………………………………..…. (2p)

69. Antidiureetiline hormooni toimel ………….……………………………………….……….. (2p)

70. Miktsiooniks on tдhtis kusepхie (nimeta kiht) …………...…………………….……………. (2p)

7 Sisesekretoorsed nддrmed, elundid ja nende poolt produtseeritud hormoonid

  1. Hьpofььs. Glandotroopsed hormoonid: AKTH, TSH. FSH, LH (gonadotroopsed hormoonid). Kasvuhormoon, prolaktiin.
  2. Hьpotalamus: Vasopressiin (ADH) ja oksьtotsiin
  3. Kдbikeha: melatoniin
  4. Kilpnддre: Tьroksiin, trijoodtьroniin, kaltsitoniin
  5. Kхrva lkilpnддrmed: PTH (parathormoon)
  6. Neerupealised: Koor: glьkokortikoidid, kortisool e hьdrokortisoon ja kortisoon.

Mineralokortikoidid: aldosteroon. Sдsi: katehhoolamiinid: adrenaliin, noradrenaliin. Цstrogeenid. Androgeenid (DHEA).

  1. Neer: Erьtropoetiin (EPO), D-vitamiin (kaltsitriool), reniin (ensььm, mis katalььsib angiotensinogeeni hьdrolььsi)
  2. Pankreas: insuliin, glьkagoon, somatostatiin
  3. Munandid: androgeenid (testosteroon)
  4. Munasari: Цstrogeenid (цstradiool, цstriool, цstroon), gestageenid (progesteroon)
  5. Kaksteistsхrmik: koletsьstokiniin, sekretiin, GIP, motiliin
  6. Magu: gastriin
  7. Platsenta: kooriongonadotropiin
  8. Sьda: Atriaalne natriureetiline faktor

………………………………………………………………

Tььmus klassifitseeritakse immuunsьsteemi tsentraalsete elundite hulka, milles toimub lьmfotsььtide diferentseerumine immunokompetentseteks rakkudeks.

 

7.1 Kodutцц: Sisesekretoorsed nддrmed I

1. Atriaalne natriureetiline faktor:

a) sьnteesitakse paremas vatsakeses;

b) sьnteesitakse sьdame kodades;

c) suurendab glomerulaarfiltratsiooni;

d) vдhendab glomerulaarfiltratsiooni;

e) sьnteesitakse parema koja venituse korral.

2. Glьkagoon

a) tхstab veresuhkru taset;

b) langetab veresuhkru taset;

c) on insuliini antagonist.

3. Hormoonid satuvad verre, lдbivad kogu organismi, kuid mхjuvad ainult:

a) spetsiifilisi retseptoreid omavatele rakkudele;

b) mдrklaudrakkudele;

c) hьpofььsi eessagara hormoonide produktsioonile;

d) ADH ja oksьdotsiini produktsioonile.

4. Naissuguhormoonideks on:

a) цstrogeenid, mis kutsuvad esile tьtarlapse kasvu kiirenemise;

b) цstrogeenidest цstradiool;

c) gestageenidest progesteroon;

d) progesteroon, mis intensiivistab ainevahetust (tхstes naise kehatemperatuuri menstruaaltsьkli lхpuosas).

5. Neerupealise koores produtseeritakse:

a) ACTH-d,

b) kortisooli,

c) androgeene,

d) glьkokortikoide,

e) mineralokortikoide,

f) adrenaliini, noradrenaliini

6. Noradrenaliin ja atsetььlkoliin on:

a) neerupealise sдsi hormoonid;

b) neurotransmitterid;

c) ьlekandeained.

7. D-vitamiin-hormoon a) on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedekanalist; b) tekib nahas ultraviolettkiirguse toimel.

8. Kasvuhormoon:

a) tema mхju peale luude epifььsiplaatide luustumist pхhjustab luude kasvu luuьmbrise abil paksusesse;

b) tema poolt stimuleeritud maks ja teised koed moodustavad hormooniga sarnanevaid aineid, mis mхjutavad kхhre ja kollageeni kasvu;

c) eritub hьpofььsi tagasagarast.

9. Parathormoon:

a) vдhendab vere kaltsiumisisaldust;

b) suurendab vere kaltsiumisisaldust;

 

c) suurendab osteoklastide hulka;

d) suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestest.

10. Erьtropoetiin:

a) toodetakse neerudes;

b) reguleerib trombotsььtide regeneratsiooni;

 

c) tema hulk veres kasvab kui hapniku hulk neerudes langeb;

d) tema hulk veres kasvab kui hapniku hulk neerudes tхuseb.

11. Insuliini (valk) spetsiifiline retseptor paikneb:

a) raku plasmamembraanil;

b) tsьtoplasmas (tsьtosoolis);

c) rakutuumas.

12. Nimeta hormoon, mille teket stimuleerib naatriumi kontsentratsiooni langus veres ja angiotensiini kontsentratsiooni tхus ……………………………………………………………... Kas nimetatud protsesside tulemusel diurees a) suureneb b) vдheneb.

13. Nimeta elund, mis produtseerib gastriini …………………………………..

14. Nimeta elund ............................................................. (Pilt 1 lk 66)

a) elundi asukoht …………………………………………………..……………………………...

b) ehituslik iseдrasus ………………………………………………..…………………………….

c) hormoon ………………………………………………………………………………………..

d) sihtelund ………………………………………………………………………………………..

e) toime sihtelundi talitlusele ……………………………………………………………………..

15. Nimeta elund ............................................................. (Pilt 1 lk 66)

a) elundi asukoht …………………………………………………..……………………………...

b) ehituslik iseдrasus ………………………………………………..…………………………….

c) hormoon ………………………………………………………………………………………..

d) sihtelund ………………………………………………………………………………………..

e) toime sihtelundi talitlusele ……………………………………………………………………..

16. Nimeta elund ............................................................. (Pilt 1 lk 66)

a) elundi asukoht …………………………………………………..……………………………...

b) ehituslik iseдrasus ………………………………………………..…………………………….

c) hormoon ………………………………………………………………………………………..

d) sihtelund ………………………………………………………………………………………..

e) toime sihtelundi talitlusele ……………………………………………………………………..

7.2 Kodutцц: Sisesekretoorsed nддrmed II

1. Maks on:

a) organismi suurim nддre;

b) suurim endokriinne nддre;

 

c) nддre, mille sekreet on sapp;

d) nддre, mille sekreet osaleb rasvade emulgeerimisel.

2. Kooriongonadotropiin on produtseeritud:

a) ovaariumis, kus ta stimuleerib raseduskollakeha moodustumist;

b) platsentas, trofoblasti rakkude poolt, alates 6.pдevast, saavutab maksimumi I trimestri keskel;

c) testises Leydigi rakkudes ja munasarjarakkudes.

3. Steroidhormoonile (testosteroon) spetsiifiline retseptor paikneb:

a) raku plasmamembraanil;

b) tsьtoplasmas (tsьtosoolis);

c) rakutuumas.

4. Adiuretiini:

a) produtseerib hьpofььs;

b) talletab hьpofььs;

c) produtseerib hьpotaalamus.

5. Kaltsitoniin:

a) takistab kaltsiumi vabanemist luustikust;

b) alandab vere kaltsiumisisaldust;

c) suurendab vere kaltsiumisisaldust.

6. Meessuguhormoonid:

a) luustavad luude epifььsiplaadid;

b) esindajaks on testosteroon, mida valmistavad munandite vaherakud;

c) esindajaks on testosteroon, mida valmistatakse ka neerupealise koores.

7. Glьkokortikoidid:

a) on neerupealise sдsi hormoonid;

b) on neerupealise koore hormoonid;

c) on seotud vere transportvalkudega;

d) vдhendavad eosinofiilide hulka veres.

8. Parathormoon:

a) reguleerib kaltsiumi liikumist lдbi raku membraanstruktuuride;

b) vдhendab vere kaltsiumisisaldust;

c) suurendab vere kaltsiumisisaldust;

d) suurendab osteoklastide hulka.

9. Hormoonile spetsiifiline retseptor paikneb:

a) raku plasmamembraanil;

b) tsьtoplasmas (tsьtosoolis);

c) rakutuumas.

10. Nimeta hormoon, mis intensiivistab glьkoneogeneesi ja pidurdab ADH eraldumist .…………...
Kas nende protsesside tulemusel diurees a) suureneb b) vдheneb.

11. Nimeta nддre, mis paikneb rinnaku taga ja tal eristatakse koort ja sдsi ……………….…………
Kas ta produtseerib a) vereloomet mхjutavat hormooni b) neurotransmitterit.

12. Corpus pineale sekreteerib:

a) noradrenaliini,

b) melaniini,

c) melatoniini.

13. LH, FSH on

a) glandotroopsed hormoonid;

b) naissuguhormoonid;

c) gonadotropiinid;

d) gonadotroopsed hormoonid.

14. Trijoodtьroniin on:

a) bioloogiliselt toimiv kilpnддrmehormoom;

b) organismi metabolismi stimuleeriv hormoon;

c) postnataalselt aju arengut stimuleeriv hormoon.

15. Naissuguhormoonid on:

a) FSH, LH;

b) progesteroon, цstradiool, цstroon;

c) testosteroon, kooriongonadotropiin.

16. Nimeta elund ...................................... (Pilt 2 lk 74)

a) elundi asukoht …………………………………………………..……………………………...

b) ehituslik iseдrasus ………………………………………………..…………………………….

c) hormoon ………………………………………………………………………………………..

d) sihtelund ………………………………………………………………………………………..

e) toime sihtelundi talitlusele ……………………………………………………………………..

17. Nimeta elund ...................................... (Pilt 2 lk 74)

a) elundi asukoht …………………………………………………..……………………………...

b) ehituslik iseдrasus ………………………………………………..…………………………….

c) hormoon ………………………………………………………………………………………..

d) sihtelund ………………………………………………………………………………………..

e) toime sihtelundi talitlusele ……………………………………………………………………..

18. Nimeta elund ...................................... (Pilt 2 lk 74)

a) elundi asukoht …………………………………………………..……………………………...

b) ehituslik iseдrasus ………………………………………………..…………………………….

c) hormoon ………………………………………………………………………………………..

d) sihtelund ………………………………………………………………………………………..

e) toime sihtelundi talitlusele ……………………………………………………………………..