1. Hingamiselundkonna moodustavad: Ninaххs, neel, kхri, hingetoru, bronhid, vahelihas
2. Vasak peabronh:
a) on pikem kui parem peabronh;
b) jдtkab enam hingetoru suunda;
c) siseneb paremasse kopsuvдratisse.
3. Hingamiselundkonda kuuluvad:
a) ninaххs,
b) kuulmetхri,
c) tььmus,
d) kopsutьvi,
e) rinnajuha.
4. Sissehingamislihased on Diafragma (n.phrenicus–C3-5), Mm.intercostales externi.
5. Keskseinandit ehk mediastiinumi piiravad jдrgmised elundid ja seal paiknevad elundid:
on imetajatel rindkereххnes paiknev kopsudevaheline ruum, mille eesmiseks piiriks on rinnak, kьlgmiseks mediastinaalne pleura ning tagumiseks lьlisammas.
Keskseinandis paiknevad sьda, tььmus, hingetoru ja sццgitoru ning suured veresooned ja lьmfisхlmed.
6. Pleura on:
a) kopsukelme,
b) mediastiinum,
c) serooskelme.
7. Atmosfддrirхhust a) madalama b) kхrgema rхhu tхttu pleuraххnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses a) vдljavenitatud b) kokkusurutud ja jдrgivad rindkere mahu muutusi.
8. Hingetoru asub:
a) 4.–6. kaelalьli kхrgusel;
b) 4.–5. rinnalьli kхrgusel;
c) 6. kaelalьli kuni 4. ja 5. rinnalьli vaheketta kхrgusel.
9. Hingetoru hargnemist nimetatakse:
a) bifurcatio tracheae;
b) hingetoru-kahendhargus;
c) bifurcatio aortae.
10. Hingamiskeskus paikneb:
a) hьpotaalamuses,
b) sьmpaatikuse tьves,
c) ajutьves,
d) piklikajus.
11. Hingamissagedus on tдiskasvanul puhkeolekus:
a) 14x minutis,
b) 30x minutis,
c) 50x minutis.
12. Hingamisneuronite aktiivsust mхjustab perifeeriast lдhtuv informatsioon, mida edastavad mehhano (aeglaselt adapteeruv, kiirelt adapteeruv, lihaskддvid, Golgi kххluseorgan), kemo (perifeerne, tsentraalne), termo ja valusensorid, mis paiknevad ajusillas.
13. Nina ja ьlemiste hingamisteede limaskestadelt lдhtuvate impulsside mхjul vallanduvad hingamise kaitserefleksid: kцhimine, aevastamine
14. Surfaktant on pindpinevust vдhendav aine ja ta vooderdab alveooli seina
15. Perfusioon ehk verevoolutus on parem a) kopsutippudes; b) kopsupхhimikul.
16. Alveolaarmembraan lahutab verd alveoolgaasidest ja ta moodustub lameepiteel ja
alveolaarepiteel surfaktant.
17. Alveolaarne surnud ruum tekib sellest, et alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarхhu ja vere vahel ei ole vхimalik, sest alveoole ьmbritsevas kapillaarides puudub perfusioon ehk verevoolutus
18. Funktsionaalse surnud ruumi moodustavad: aveolaarne surnud ruum ja anatoomiline surnud ruum
19. Kopsukapillaarides on vere hapniku osarхhk 40 mm Hg ja alveoolides hapniku osarхhk 100 mm Hg
20. Hemoglobiini hapnikukьllastus on oksьhemoglobiini kontsentratsiooni suhet kogu hemoglobiini kontsentratsiooni
21. Kopsude ventilatsioon ehk kopsude minutimaht st. ajaьhikus (1 minutis) sisse- ja vдlja hingatud хhu hulk vхrdub:
a) vitaalkapatsiteediga;
b) vitaalkapatsiteedi ja residuaalmahu summaga;
c) hingamismahu ja hingamissageduse korrutisega.
22. Kopsude eluline mahtuvus ehk VC (vitaalkapatsiteet)– maht, mida pдrast maksimaalset sissehingamist saab vдlja hingata (ta on kopsude ja rindkere avardumisvхime mххduks) moodustub (HM+IRV+ERV) HM - sisse vхi vдlja hingatud хhu kogus, IRV - maht, mida pдrast normaalset sissehingamist saab tдiendavalt sisse hingata, ERV – maht, mida peale vдljahingamise lхppu on vхimalik maksimaalselt vдlja hingata
23. Arteriaalse vere O2 osarхhu languse (hьpoksia) korral tдheldatakse kopsude ventilatsiooni
a) vдhenemist,
b) tхusu,
c) hьperventilatsiooni.
24. Arteriaalse vere CO2 osarхhu tхus on: a) hьpoksia b) hьperkapnia c) dьspnoe
Hingamise pildid
5 Kodutцц: Neerud ja suguelundid
1. Lхplik uriin moodustub: .................................................................................................................. (nimeta protsessid ja toimumise koht).
2. Vee liikumine aine madalamalt kontsentratsioonilt kхrgemale on:
a) osmoos
b) difusioon
c) endotsьtoos
3. Ццpдevas tekib uriini tavaliselt
a) 0,5 ℓ
b) 1,0 ℓ
c) 5,5 ℓ
4. Diureesi suurendavad hormoonid produtseeritakse …….…………………..………….…………. (nimeta nддrmed) on .…………………………………………................. (2 hormooni sхnadega)
5. Neerutorukestes toimub
a) tagasiimendumine lдbi glomerulaarfiltri
b) esmasuriini kontsentreerimine
c) lхpliku uriini kontsentreerimine
6. Naise kusiti:
a) on vesica urinaria ja tupeesiku vahel
b) 2,5- 4 cm pikkune,
c) 7-8 mm pikkune.
7. Miktsiooni tagavad:
a) parasьmpaatilised kiud 2.- 4.sakraalsegmendist
b) vдlise sulgurlihase kontraktsioon
c) kusepхie seina silelihaskiudude kokkutхmme
8. Filtratsioonirхhu esmasuriini moodustamiseks tagab piisav vererхhk …………………………… ……………………………….…… (nimeta veresoonte asukoht ja nimetus) ja filtratsioonirхhku vдhendavad ………………………………………………………...………..……………………
9. Glomerulaarfiltratsioonil on filtriks ……………………………………………………………....
10. Kusepхiest vдljub:
a) kusejuhad (ureter);
b) kusiti (urethra);
c) pelvis renalis.
11. Neeruvдratit lдbivad:
a) urethra,
b) a. renalis,
c) v. portae,
d) v. renalis.
12. Diureesi vдhendavad hormoonid on .…………………………….……………………………..… (nimeta 2 hormooni). Ja neid produtseerivad (nimeta elund) …………………………………..…
13. Neerud paiknevad:
a) kхhuххne tagaseinal;
b) nimmepiirkonna retroperitoneaalruumis;
c) vaagnaххnes,
d) epigastriumis.
14. Esmasuriin imendub tagasi:
a) funiculus spermaticusest,
b) nefronitorukestest,
c) neeruvaagnast,
d) pдsmakesekihnust,
e) colon ascendensist.
15. Kusepхis asub:
a) hдbemeliiduse taga, pдrasoole ees;
b) hдbemeliiduse taga, emaka ees;
c) prostatast ьleval pool.
16. Vasak neer:
a) on paremast poole lьlikeha vхrra madalamal;
b) puutub kokku mao ja kхhunддrmesabaga;
c) on ьmbritsetud kolme kihnu poolt.
17. Isotoonilise lahuse osmootne rхhk on vхrdne:
a) vereplasma osmootse rхhuga;
b) 0,9% NaCl lahuse osmootse rхhuga;
c) vere onkootse rхhuga.
18. Parem neer paikneb:
a) retroperitoneaalselt;
b) 12. rinnalьli- 3. nimmelьlikeha ьlemise poole kхrgusel;
c) parema maksasagara taga;
d) parema maksasagara ees.
19. Neeru lдbilхikel on nдha:
a) neerukoor, neerusambad, neeruvaagen;
b) neerupьramiidid, neerukoor, neerukarikad;
c) neerunдsad, neerupьramiidid;
d) neerukarikad, neeruvaagen.
20. Jдrjesta nefroni osad: a) proksimaalne vддniline toruke, Henle ling, distaalne vддniline toruke; b) proksimaalsed vддniline ja sirge toruke, Henle ling, distaalsed sirge ja vддniline toruke.
21. Mehe sisemised suguelundid on:
a) seemnejuhad,
b) seemnepхiekesed,
c) eesnддre,
d) suguti,
e) munandikott,
f) testised.
22. Naise sisemised suguelundid on:
a) ovarium,
b) tuba uterina,
c) uterus,
d) clitoris,
e) vagina.
23. Naise kusiti pikkus on: a) 25 cm b) 3,5 cm, c) 4 cm.
24. Naise kusiti avaneb:
a) tupesuudme ees;
b) tupeesikusse;
c) emakakaela;
d) clitorisest 2,5–3 cm tagapool.
25. Kusepхis paikneb:
a) vдikevaagna tagumises osas;
b) tupe taga;
c) tupe ees;
d) vдikevaagna eesmises osas, hдbemeliiduse taga.
1. Tagasiimendunud urobilinogeenist satub …………… ja konverteerub uriini mikrofloora toimel uriinile iseloomulikku vдrvust andvateks kollasteks urobiliinideks.
2. Niudesoole lхpuosas ……………ensььmide toimel vabastatakse glьkuroonhappejддgid ja bilirubiin redutseeritakse vдrvituteks uroprofobilinogeenideks. Nende pхhiosa oksьdeerub jдmesoole lхpuosa …………toimel urobiliinideks, mis annavad vдljaheitele pruunika vдrvuse.
26. Kusepхide suubuvad: a) kusiti (urethra); b)kusejuhad (ureter); c) pelvis renalis.
27. Kusepхie seina moodustavad:
- limaskest, lihaskest, perineum
- limaskest, sile lihaskest, peritoneum
- limaskest, lihaskest, vagina
28. Emaka seina moodustavad:
a) endometrium (nддrmete tхttu paks ja kahekihiline (basaalkiht ja funktsionaalkiht) limaskest b) myometrium (mьotsььtidest, sidekoest ja veresoontest lihaskest) c) perimetrium (serooskest).
29. Iga menstruaaltsьkkel lхpeb:
a) sekretsioonifaasiga,
b) menstruatsiooniga,
c) menstruaalfaasiga,
d) ovulatsiooniga.
30. Ьrgmunarakud ehk oogoonid moodustuvad ja alustavad kьpsemist: a) enne naise sьndi; b) pдrast naise sьndi; ja protsess a) lхpeb munarakkude lхpliku kьpsemisega alles naise fertiilses eas; b) algab munarakkude lхpliku kьpsemisega alles naise fertiilses eas.
31. Mehe munandis: a) peetub ьrgsugurakkude areng kuuendal embrьonaalnдdalal; b) jдtkub ьrgsugurakkude areng kuuendal embrьonaalnдdalal; ja a) peetub ьrgsugurakkude areng alles murdeea alates; b) jдtkub ьrgsugurakkude areng alles murdeea alates.
32. Tihedast sidekoest valkjaskest: a) saadab munandimanusepeasse vaheseinu b) asub munandi serooskesta all ja temast lдhtuvad munandivaheseinakesed c) katab munasarjakoort.
33. Munasarjakoor a) moodustub munasarjafolliikulitest ehk –nддpsudest ja neid ьmbritsevast sidekoest b) ьmbritseb munasarjasдsi c) moodustub munasrja parenhььmist ja seda ьmbritsevast sidekoest d) koosneb kohevast sidekoest, veresoontest ja nдrvidest ja paikneb perifeerselt.
34. Kiirpдrjaga ьmbritsetud munaraku vabanemine ja paiskumine kхhuххnde: a) on ovulatsioon b) toimub 28-pдevase menstruaaltsьkli puhul 14.pдeval pдrast menstruatsiooni algust c) toimub 21-pдevase menstruaaltsьkli puhul 14.pдeval enne menstruatsiooni algust.
35. Munajuha a) ьlesandeks on viljastatud munaraku transport emakasse vedeliku voolu, ripsmete liigutuste ja silelihaskesta peristaltika abil b) laienenud osas ehk ampullis toimub munaraku viljastamine c) sisemine pikikurdudega kest on ьhekihiline rips- ja limarakkudega kiht.
36. Emakas a) asub kusepхie ja pдrasoole vahel b) limaskest (endometrium) on emakaххnes ripsmetega ьhekihiline silinderepiteel c) lihaskest koosneb sidekoest ja veresoontest ning kahest piki- ja kesksest ringkihist, mis spiraalselt pхimuvad d) on kaelakanalis palmkurrud, palju limanддrmeid ja limakork, mis takistab mikroobide tungimist emakaххnde.
37. Suguti a) liikuva osa moodustavad sugutilukk ja sugutikeha b) koostises on kaks sugutikorgaskeha ja sugutikдsnkeha c) –kдsnkeha on paaritu ja ta on muundunud veenipхimik, mille verega tдitunud ruumid ei ole arteritega otseselt ьhendatud d) –korgaskeha asub dorsaalselt ja on paariline, ja siasldab endoteeliga vooderdatud kavernide labьrinti.
38. Kхdisti a) meenutab mehe sugutikorgaskeha miniatuuris b) osad on kхdistilukk,- keha, -sддred c) koosneb kahest korgaskehast ja asub hдbemepilu eesosas.
39. Vдikesed hдbememokad a) on paarilised roosad nahakurrud hдbemepilus b) ьmbritsevad tupeesikut, millesse avanevad tupesuue, vдline kusitisuue, suured ja vдikesed esikunддrmed
40. Seemnevedelik a) koosneb seemnerakkudest (ьhes ejakulaadiportsjoni 1 kuupsentimeetris sisaldub 60-120 miljonit spermi, mille eluiga on 4 ццpдeva, viljastamisvхime naise suguteedes 2 ццpдeva) ja abisugunддrmete (paariline sugutisibulanддre, paariline seemnepхieke, eesnддre) sekreedist b) vдljutatakse lдbi (50 cm pikkuse) vддnilise seemnetorukese, lдbi sirge seemnetorukese, munandivхrgustiku, munandiviimajuhakese (15cm), munandimanusejuha (5m), seemnejuha (50cm), purskejuha (2cm) (lдbistab eesnддrme ja avaneb seemnekьnkakesel) ja kusiti (18cm).
41. Erektsioonimehhanism a) tiguarterite (sugutikorgaskehade suurematesse tsentraalsetesse kavernidesse avanevad suguti sьva arteri tavaolukorras suletud vддnilised harud) ja kavernide seinte silelihaskude lхtvub, tiguarterid avanevad ja veritдidab suure rхhu all kavernid. korgaskehad suurenevad ja komprimeerivad neist vдljaspool asuvaid veene, mistхttu smaaegselt kavernide tдitumisega tekib дravoolutakistus veenides b) sugutikorgaskehade kavernide tдitumine verega, дravoolutakistus veenides ja tihedast sidekoest sugutikдsnkeha vдljastpoolt katva valkjaskesta vastupanu rхhumisele c) katkeb tiguarterite, kavernide silelihaskoe toonuse tхus ja korgaskeha elastsete elementide kokkutхmme.
6 Kodutцц: Seedeelundkond
1. Seedekanali moodustavad Limas- Lihas- Seroos-kest (Sidekoeline seostus- ehk adventit-siaal-kest)