2 Kodutцц: Veresooned

Дата: 2025-05-21; Просмотры: 4
Оценка:
0.00 из 5.00 — оценок
Скачиваний: 0

Tallinna Tervishoiu Kхrgkool

хenduse хppetool

 

ХPIMAPP

Anatoomia, fьsioloogia, biofььsika, biokeemia

 

 

Tallinn 2015

SISUKORD

1 Praktikum: Elundid, elundkonnad, kehaххned.. 5

2 Kehaosad.. 6

3 Kodutцц: rakud.. 9

4 Kodutцц: Epiteelkoed.. 11

5 Kodutцц: Nahk, koed, rakk.. 12

6 Kodutцц: Nahk.. 14

7 Praktikum: Luu ehitus, lьlisammas. 16

8 Luud.. 18

8.1 Ьlajдseme luud (ьlajдse – membrum superius) 18

8.2 Koljuluud (Cranium - kolju ) 20

8.3 Puusaluu - os coxae. 24

8.4 Alajдseme luud. 24

8.5 Pikivхlv. Ristivхlv. 26

9 Liigesed.. 26

10 Lihaste sьsteem... 29

10.1 Kere lihased. 29

10.2 Kaela lihased. 29

10.3 Pea lihased. 29

10.4 Ьlajдseme lihased. 30

10.5 Alajдseme lihased. 31

11 Vereringe terminid.. 34

11.1 Suur e. sьsteemne vereringe. 37

11.2 Ьlajдseme veenid. 40

11.3 Rindkere veenid. 41

11.4 Alumise ххnesveeni sьsteem.. 41

11.5 Kхhuххneveenid. 41

11.6 Vaagna ja alajдseme veenid. 41

11.7 Anastomoosid venoosste sьsteemide vahel 42

12 Kodutцц: Veresooned.. 43

13 Kodutцц: Vere- ja lьmfiringe.. 44

14 Kodutцц: hingamiselundkond.. 57

15 Kodutцц: Neerud ja suguelundid.. 60

16 Kodutцц: Seedeelundkond.. 64

17 Sisesekretoorsed nддrmed, elundid ja nende poolt produtseeritud hormoonid.. 69

17.1 Kodutцц: Sisesekretoorsed nддrmed I. 70

17.2 Kodutцц: Sisesekretoorsed nддrmed II. 72

18 Kodutцц: Meeleelundid.. 75

19 Kodutцц: Nдrvisьsteem... 78

20 Kьsimused: Nдrvisьsteem... 81

21 Biofььsika kodutцц.. 91

22 Kordamiskьsimused suuliseks jдrelarvestuseks. 94


Anatoomia, fьsioloogia, biofььsika, biokeemia хpimapi sisu:

  1. Aineprogramm ja ajakava
  2. Arvestuslikud tццd (3 tццd ja kхik jдreltццd koos vigade parandustega).
  3. Kodutццd (vt aineprogramm) (sh suguelundite ehituse ja talitluse konspekt).
  4. Ettekanded (vt aineprogramm).
  5. Mхistekaardid (vt aineprogramm).
  6. Loengute tekstid
  7. Terminite lahtikirjutused – 20 terminit igaks teema tunniks (eriti biofььsika, biokeemia osad) (vt aineprogramm).

1 Vereringe terminid

Cor - sьda. · mediastinum - keskseinand, mediaan-tasapind, · apex cordis - sьdametipp, medio-klavikulaarjoon. · Endocardium - endokard, · myocardium - mьokard, · pericardium - perikard, · epicardium - epikard,   · Atrium dextrum - parem koda, o vena cava superior et inferior - ьlemine ja alumine ххnesveen, o valvula v. cavae inferioris - alumise ххnesveeni klapik, o valvula sinus coronarii – koronaarurke-klapik, pдrgurkeklapik, o fossa ovalis - ovaalauk, o foramen ovale - ovaalmulk, o ostium atrioventriculare dextrum - parem koja-vatsakesesuistik, o valva tricuspidalis ehk valva atrioventricularis dextra – kolmhхlmklapp ehk parem koja- vatsakeseklapp, o auricula dextra - parem sьdamekхrv.   · Ventriculus dexter - parem vatsake, o truncus pulmonalis - kopsutьvi, o valva trunci pulmonalis - kopsutьveklapp, o valvulae semilunares - poolkuuklapikud o mm.papillares - nдsalihased, o chordae tendineae - kххluskeelikud. · Atrium sinistrum - vasak koda, · valva atrioventricularis sinistra - vasak koja- vatsakeseklapp ehk valva mitralis - mitraalklapp, · vv. pulmonales sinistrae superior et inferior - vasakpoolsed (ьlemine ja alumine) kopsuveenid, · vv. pulmonales dextrae superior et inferior - · auricula sinistra – vasak sьdamekхrv.   · Ventriculus sinister - vasak vatsake, o trabeculae carneae - lihapхrgad, o mm.papillares - nдsalihased, o chordae tendineae - kххluskeelikud, o valva aortae - aordiklapp, o valvulae semilunares - poolkuuklapikud.   · Loote vereringe. · Organismi veemajandus - vedelikuruumid, veebilanss. Sьdame erutustekke ja juhtesьsteem. · Nodus sinuatrialis - sinuatriaalsхlm, · Nodus atrioventricularis - atrioventrikulaarsхlm, · fasciculus atrioventricularis - atrioventrikulaarkimp e. His’ i kimp, · crus dexter et sinister fasciculi atrioventricularis - atrioventrikulaarkimbu parem ja vasak sддr, · Purkinje kiud.

 

Sьstol - kontraktsioon,

diastol - lххgastumine.

Sьdame tцц regulatsioon.

Pulsikvaliteedid.

 

EKG (elektrokardiogramm) - ajas muutuvate potentsiaalidiferentside kхver.

Elektrokardiograafia - meetod sьdames toimuvate bioelektriliste muutuste registreerimiseks.

Sakid, segmendid, intervallid, atriaalosa, ventrikulaarosa.

Sьdame tцц.

Diastoolne aordirхhk ~ 80 mm Hg.Vatsakeste maht diastoli lхpus ~ 120-130 ml.Sьdame sьstoolne maht e. lццgimaht ~ 70 ml. Sьdame minutimaht e. sьdame vдljutusmaht minutis puhkeolekus. Ццpдevas aorti paisatud vere maht.

Neere lдbib ~ 25% aorti paisatud veremahust. Glomerulaarfiltratsioonil filtreerunud esmasuriini hulk. Tubulaarsьsteemist vдljunud lхpliku uriini hulk.

1.1 Suur e. sьsteemne vereringe

1. Arterid

Aorta - aort.

· pars ascendens aortae - aordi ьlenev osa,

· arcus aortae - aordikaar,

· pars descendens aortae - aordi alanev osa,

· pars thoracica aortae - aordi rinnaosa,

· pars abdominalis aortae - aordi kхhuosa,

· bifurcatio aortae - aordi bifurkatsioon.

· bulbus aortae - aordisibul,

· arteria coronaria dextra et sinistra - parem ja vasak pдrgarter.

 · truncus brachiocephalicus - хlavarre-peatьvi, · arteria carotis communis sinistra - vasak ьhine unearter, · arteria carotis interna et externa - sisemine ja vдlimine unearter, · arteria subclavia sinistra - vasak rangluualune arter.
Aordi rinnaosa: · rami bronchiales - · rami esophageales - · rami pericardiaci - · rami mediastinales - · aa. intercostales posteriores - aa.phrenicae superiores - Aordi kхhuosa: · a. suprarenalis media - · a. renalis - · a. suprarenalis inferior - · a. testicularis - · a. ovarica - · aa. phrenicae inferiores - · a. suprarenalis superior - · aa. lumbales - · a. sacralis mediana - Truncus coeliacus - kхhuххnetьvi: · a. gastrica sinistra - · a. hepatica communis - ьhine maksaarter, · a. hepatica propria - pдrismaksaarter, · a. gastroduodenalis – maokaksteistsхrmikuarter, · a. lienalis – pхrnaarter ehk a. splenica. · A. mesenterica superior - ьlemine soolekinnistiarter, o aa. pancreaticoduodenales inferiores o aa. jejunales o aa. ileales

o a. ileocolica

o a. colica dextra

o a. colica media - varustab verega ristikддrsoolt 2/3 ulatuses.

 

· A. mesenterica inferior

o a. colica sinistra - varustab verega nii alanevat kддrsoolt kui ka 1/3 ulatuses ristikддrsoolt,

o aa. sigmoideae

o a. rectalis superior.

· A. iliaca communis - ьhine niudearter.

o a. iliaca interna

Parietaalsed harud: tagumine tьvi:

o a. iliolumbalis

o aa. sacrales laterales

o a. glutea superior

· Eesmine tьvi:

o a. obturatoria

o a. glutea inferior

Vistseraalsed harud: eesmine tьvi:

· 1. a. umbilicalis

o tema harud:

o aa. vesicales superiores

o a. ductus deferentis (anastomoseerub a. testicularis’ ega)

o a. uterina (vastab mehe a. duct. def., an.-b a.ovarica’ga)

· 2. a. vesicalis inferior - alumine kusepхiearter.

· 3. a. rectalis media

· a. iliaca externa

· a. epigastrica inferior

· a. circumflexa ilium profunda

· a. femoralis - reiearter,

· a. poplitea - хndlaarter,

· a. tibialis anterior - eesmine sддreluuarter,

· a. tibialis posterior – tagumine sддreluuarter

· arcus plantaris - tallakaar.

 

· A. subclavia - rangluualune arter,

· a. vertebralis - lьliarter

o rami spinales - harud seljaajule,

o rr. musculares

o ramus meningeus anterior et posterior - aju kхvakelmele

o a. spinalis posterior et anterior

o a. cerebelli posterior

o a. basilaris - pхhimikuarter,

o a. cerebri posterior -

o a. cerebelli superior et inferior anterior

o a. pontis -

· a. thoracica interna - sisemine rindkerearter,

· truncus thyreocervicalis - kilpnддrme-kaelatьvi,

· truncus costocervicalis - roide-kaelatьvi.

· a. axillaris - kaenlaarter,

· a. brachialis - хlavarrearter,

· a. radialis - radiaalarter,

· a. ulnaris -

· arcus palmaris superficialis –

· A. carotis interna - sisemine unearter o Kaljuosast harud trummiххnde: pars cavernosus - harud hьpofььsile, aju kхvakelmele, ganglion trigeminale’le. · Ajuosa harud: o a. ophthalmica - silmaarter, o a. chorioidea anterior - eesmine soonpхimikuarter o a. cerebri anterior - eesmine suurajuarter, o a. communicans anterior - o a. cerebri media - keskne ajuarter, o a. communicans posterior - tagumine ьhendusarter (ьhendus a. cerebri media ja a. cerebri posterior’i vahel). · Circulus arteriosus cerebri - anastomoosrхngas ajupхhimikul.   · A. carotis externa - vдlimine unearter · eesmised harud: o a. thyreoidea superior - ьlemine kilpnддrmearter, o a. lingualis - keelearter, o a. facialis - nдoarter, · tagumised harud: o a. occipitalis - kuklaarter, · a. auricularis posterior - tagumine kхrvalestaarter, · mediaalne haru: o a. pharyngea ascendens - ьlenev neeluarter, · lхppharud: o a. temporalis superficialis - pindmine oimuarter, o a. maxillaris - ьlalхuaarter.
     


2. Veenid

· V. cava superior - ьlemine ххnesveen (venoosne veri pea- ja kaela piirkonnast, ьlajдsemest, хlavццtme piirkonnast, rindkere seintest ja osadest rindkere elunditest. · V. brachiocephalica dextra et sinistra - parem ja vasak хlavarre-peaveen, · v. azygos - paaritu veen (veri rindkere seinast, parema poole tagumistest roietevaheveenidest, sццgitoru- ja bronhiaalveenidest) ja osalt ka kхhuххne seinast).   · V. jugularis interna - sisemine kдgiveen - kogub verd peast ja kaelast. · Foramen jugulare - kдgimulk.   · Sinus durae matris - aju kхvakelme urked: o sinus sagittalis superior - ьlemine noolurge, o sinus sagittalis inferior - alumine noolurge, o sinus rectus - sirgurge, o sinus transversus - ristiurge, o sinus sigmoideus - sigmaurge, o sinus sphenoparietalis - sfenoparietaalurge, o sinus cavernosus - korgasurge, o sinus petrosus superior et inferior - ьlemine ja alumine kaljuurge, o bulbus superior venae jugularis internae – V. jugularis interna ьhineb v. subclavia’ga ja suubub v. brachiocephalica’ sse. Nдo piirkonnas ьhinevad v. jugularis interna’ ga: · v. facialis - nдoveen, · v. pharyngea - neeluveen, · v. lingualis - keeleveen, · v. thyreoidea superior - ьlemine kilpnддrmeveen. V. jugularis interna’sse suubub ka v.jugularis externa - vдlimine kдgiveen, mis kogub verd kaela- ja kuklapiirkonna pehmetest kudedest.

1.2 Ьlajдseme veenid

· Pindmised veenid: o v. cephalica - kodarluumine nahaveen - suubub v. axillaris’ esse - kaenlaveen, o v. basilica - kььnarluumine nahaveen – suubub v. brachialis’ esse - хlavarreveen. o v. intermedia (mediana) cubiti - vahelmine kььnraauguveen (anastomoos v. cephalica ja v. basilica vahel) · V. axillaris’ esse suubuvad vv. brachiales, v. cephalica. V. axillaris suubub v. subclavia’sse. · Sьvad veenid: o arcus venosus palmaris profundus et superficialis – o vv. ulnares – o vv. radiales > vv. brachiales > v. axillaris.


1.3 Rindkere veenid

· v. hemiazygos - poolpaaritu veen (aordi rinnaosast vasakul tagumises keskseinandis), · v. hemiazygos accessoria - lisa-poolpaaritu veen, · v. azygos > v. cava superior.

1.4 Alumise ххnesveeni sьsteem

· v. cava inferior - paikneb kхhuххne tagumisel seinal aordi kхhuosast paremal. · v. iliaca communis dextra et sinistra - parem ja vasak ьhisniudeveen.

1.5 Kхhuххneveenid

· Vistseraalsed e. sisusmised veenid: paariliste elundite veenid: o v. testicularis dextra > v. cava inferior, o v. testicularis sinistra > v.renalis sinistra, o naistel v. ovarica - vastab v. testicularistele. o v. renalis dextra et sinistra – o vv. suprarenales sinistrae > v. renalis sinistra, o vv. suprarenales dextrae > v. renalis dextra. o Vv. hepaticae > v. cava inferior. · Parietaalsed e. seinapidised veenid vastavad samanimelistele aordi kхhuosast vдljuvatele arteritele ja suubuvad v. cava inferiorisse.   · Paaritutest kхhuххne elunditest (v.a. maks) > v. portae’ sse, mis moodustub: o v. mesenterica superior - ьlemine kinnistiveen, o v. lienalis - pхrnaveen, o v. mesenterica inferior - alumine kinnistiveen.

1.6 Vaagna ja alajдseme veenid

· Pхimikud vaagnaelundite seintes ja nende ьmber: o plexus venosus vesicalis, - prostaticus, - uterinus, - vaginalis, - rectalis. · Vaagnaveenidest > v. iliaca interna + v. iliaca externa = v. iliaca communis dextra et sinistra > v. cava inferior. · Alajдseme p indmised veenid: o v. saphena magna - suur alajдseme-nahaveen > v. femoralis - reieveen, o v. saphena parva - vдike alajдseme-nahaveen > v. poplitea - хndlaveen. · Alajдseme s ьvad veenid: kulgevad koos arteritega ja kannavad samu nimetusi, kusjuures ьht arterit saadavad kaks veeni. Reie- ja хndlaveen on ьksikud. · vv. tibiales anteriores et posteriores - eesmised ja tagumised sддreveenid > v. poplitea > v. femoralis > v. iliaca externa.

1.7 Anastomoosid venoosste sьsteemide vahel

· kava-kavaalsed: o v. lumbalis ascendens sinistra et dextra > vv. lumbales (v. cava inferior) o an.-vad v.hemiazygos ja v. azygos (v.cava superior), · kavakavaalsed ja portokavaalsed: eesmisel kхhuseinal: o v. epigastrica superior (v. cava sup.) ja v. epigastrica inferior (v. cava inf.), o naba ьmbrusest algavad veenid > v. portae’sse. · Portokavaalsed: maoveenide (v.portae’sse) ja sццgitoruveenide (v. cava sup.-sse) vahel. Portokavaalsed an.-d o vv. rectales superiores (> v. mes. inf. > v. portae’sse) ja vv. rectales mediae (> v. iliaca interna > v. iliaca communis > v. cava inf) vahel.


2 Kodutцц: Veresooned

1. Kirjuta konspekti, joonista skeem ja хpi pдhe veresooned (koos kehaosadega, kus antud veresoon paikneb), mis toovad verd vasaku kдeselja mediaalse osa pindmisest veenist sьdamesse ja veresooned, mida mццda veri jхuab sьdamest paremasse jalatalda.

2. Kirjuta konspekti, joonista skeem ja хpi pдhe veresooned (koos kehaosadega, kus antud veresoon paikneb), mis toovad verd peensoolest sьdamesse ja veresooned, mida mццda veri jхuab sьdamest vasakusse peopessa.

3. Kirjuta konspekti, joonista skeem ja хpi pдhe veresooned (koos kehaosadega, kus antud veresoon paikneb), mis toovad verd pдrasoolest sьdamesse ja veresooned, mida mццda veri jхuab sьdamest tьhisoolde.

4. Kirjuta konspekti, joonista skeem ja хpi pдhe veresooned (koos kehaosadega, kus antud veresoon paikneb), mis toovad verd kopsudest sьdamesse ja veresooned, mida mццda veri jхuab sьdamest suuraju kiirusagarasse.

5. Vasta kьsimusele, kas ja missuguse nдite korral veri lдbib ka kopsuvereringet vхi maksa?

Tцц koostamisel kasuta terminite konspekti ja anatoomia ning fьsioloogia ja anatoomia хpikuid (vt kohustuslik kirjandus) ja atlast (Sinelnikov 1979 II osa lehekьljed: 240, 299, 303, 311, 312, 316, 327, 329, 333, 353, 354, 359, 362, 363, 410).

3 Kodutцц: Vere- ja lьmfiringe

Leia vale ja asenda хigega!

1. (6p) Sьdame paremast vatsakesest vдljub kopsutьvi arteriaalse verega kopsu, kus toimub gaaside vahetus ja venoosse verega suubub ххnesveenide nдol sьdame vasakusse kotta.

2. (6p) Sьdame vasakust kojast vдljub aort arteriaalse verega varustades kogu organismi ja jхuab tagasi venoosse verega kopsuveenidega sьdame vasakusse kotta.

3. (6p) Sьdame paremast vatsakesest vдljub kopsutьvi arteriaalse verega kopsu, kus toimub gaaside vahetus ja venoosse verega suubub kopsuveenide nдol sьdame paremasse kotta.

4. Sьdame vasakust kojast vдljub aort arteriaalse verega varustades kogu organismi ja jхuab tagasi venoosse verega sьdame vasakusse kotta.

Vali хige (хiged) vastus(ed) ja tдida lьngad

1. Kopsuvдratit lдbivad:

a) a. pulmonalis,

b) v. portae,

c) a. renalis,

d) vv. pulmonales.

2. Osast ьlakehast, peast, ьlajдsemetest toob verd:

a) v. cava inferior,

b) v. portae,

c) v. cava superior.

3. B-lьmfotsььdi kontakt antigeeniga pхhjustab:

a) immunoglobuliin-m tekke;

b) antikehade tekke;

c) tema muutumise plasmarakuks.

4. Tsellulaarset immuunsust tagavad rakud on:

a) T-lьmfotsььdid,

b) B-lьmfotsььdid,

c) tsьtokiinid.

5. Missugused on sьdametegevuse faasid ja mдrgi kestus: …………………………………………. ……………………………………………………………………………………………………..

6. Lootel on avatud :

a) ductus arteriosus.

b) ovaalauk

c) ovaalmulk

7. Normaalselt lдhtub sьdamelццki vallandav impulss …………………………..……….. sхlmest.

8. Veri, mis jхuab loote ьlakehasse, on segunenud:

a) ductus arteriosusest saabunud verega.

b) v. cava inferiorist saabunud verega.

9. Loote alakehasse jхudmiseks seguneb veri:

a) v. cava inferiorist saabuva verega

b) arteria umbilicalisest saabuva verega

c) v. cava inferiorist ja ductus arteriosusest saabuva verega.

10. Loote alakehasse jхudmiseks seguneb veri:

a) v. cava inferiorist ja ductus venosusest saabuva verega.

b) v. cava inferiorist ja ductus arteriosusest saabuva verega.

11. Maksavдratit lдbivad:

a) ureter

b) v. portae

c) ductus hepaticus communis

d) ductus cysticus

12. Neeruvдratit lдbivad:

a) urethra,

b) v. portae,

c) a. renalis,

d) v. renalis.

13. Veri tдidab organismis homцostaasi sдilitamise funktsiooni, mis tдhendab stabiilseid ..................................................................................................................... vддrtusi.

14. Rinnajuha: a) ьhineb piimajuhadeks ja suubub parema v. subclavia ja vasaku v. jugularis interna ьhinemiskohta; b) moodustub lьmfisoonte ьhinemisel ja suubub vasaku v. subclavia ja vasaku v. jugularis interna ьhinemiskohta.

15. Jдrjesta sьdame erutustekke ja -juhtesьsteemi osad: ………...…………………………………… …………………………………………………………………………………………………..………………………………………………………………………………………………………..

16. Kas teistel erutusjuhtesьsteemi osadel (peale sinuatriaalsхlme) on vхime erutuse automaatseks tekitamiseks?

a) jah

b) ei.

17. Mitraalklapp on: a) valva atrioventricularis sinistra; b) kolme hхlmaga klapp sьdame vasakus pooles.

18. Nimeta 3 pхhilist anatoomilist erinevust veenide ja arterite vahel. …………………….………… ……………………………………………………………………………………………………...……………………………..……………………………………………………………………...

19. Vatsakeste diastoli ajal on avatud:

a) valva mitralis, valva atrioventricularis dextra

b) valva aortae

20. Vatsakeste sьstoli ajal on avatud:

a) poolkuuklapid - valva aortae, valva trunci pulmonalis.

b) hхlmased klapid.

21. Pulsikvaliteedid on ja neid iseloomustame jдrgmiste terminitega: ……………………………… ……………………………………………………………………………………………………

22. Hemopoees haarab enda alla

a) hemostaasi

b) hemolььsi

c) leukopoeesi

23. Vereplasma valkude ьlesanneteks on:

a) hemoglobiini transport

b) osalemine organismi happe-leelistasakaalu tagamisel

c) tagada vereplasma viskoossus

24. Fibrinogeen: a) moodustab 80 % vere kolloidosmootsest rхhust; b) osaleb vere hььbimisel.

25. A-veregrupiga reesuspositiivse verega inimesel on vereplasmas:

a) anti-A antikehad, anti-d antikehad

b) anti-B antikehad, anti-d antikehad

c) anti-B antikehad

26. Pulsilaine leviku kiirus sхltub: ……………………………………………………………...……. ……………………………………………………………………………………………………..

27. Sьstoolsest ja diastoolsest rхhust saame rддkida (nimeta veresooned)

Alla 140/90 mm/Hg ……………………...…… ………………………..……, nдiteks .............................................................................................. ……………………...............................................

28. Keskmisest rхhust rддgime:

a) arterites

b) veenides.

Too nдide (arvuline vддrtus ja veresoon) koronaarne arter umbes 70 – 110 mmHg

29. Pideva verevoolu arterites kindlustavad elastsed kiud sьdamest lдhtuvate veresoonte seintes -aort ja kopsuarterid (summutus veresooned - venivad/lьhenevad).

30. Nimeta 4 verevoolu pхhjust veenides

a. Silelihaskude ebaьhtlane

b. Klapid (sisekesta duplikatuurid) vхimaldavad vere liikumist ainult ьhes suunas

c. Lihaste kontraktsioonist (tхstes rхhku хhukeseseinalistes veenides, suunatakse veri sьdame suunas, klapid takistavad vastassuunas liikumist)

d. Sissehingamise imevast toimest (alarхhu tхttu rindkereххnes imetakse veri sьdamesse)

e. Lхtvunud kodade imevast jхust

31.

32. Venoosne дravool rectum’i alumisest osast toimub lдbi:

a) v. rectalis superiori, v. mesenterica inferiori, v. portae’i;

b) v. rectalis inferiori, v. iliaca interna, v. cava inferiori.

33. Mikrotsirkulatsioon on: veresoonte vхrgustik arterioolide ja veenulite vahel

a) portaalvereringe.

b) mikrohattude funktsioneerimine.

c) vere vool kapillaarides

34. Toomasoon ja viimasoon on:

a) neerus;

b) lьmfisхlmel;

c) lьmfisхlme vдratipoolsel pinnal.

35. Lootel on suurima hapnikukьllastusega veri:

a) nabaveenis,

b) nabaarteris,

c) aordi kхhuosas,

d) ьlakehasse verd toovates arterites.

36. Erinevate leukotsььtide sisaldust veres kajastab:

  1. hemogramm
  2. leukogramm
  3. elektrokardiogramm

37. Jдrelkoormus On vasaku vatsakese seina pinge sьstoli alguses.Vasak vatsake peab ьletama diastoolse rхhu, et avada poolkuuklapid ja vдljutada veri vatsakesest.

 

38. Eelkoormus on sьdamelihaskiudude lхppdiastoolne venitus

lisaks vt pildid:

1) lьmfisхlm

2) lьmfisьsteem

3) EKG

4) arterid (sьdamest elundini)

5) veenid (elundist sьdameni)

6) sьda

7) veri

lisaks vt ьle mхistekaardid:

1) immuunsus

2) veregrupid

3) vere hььbimine

4) vere vool sьdameni

5) verevool elundist sьdamesse


 

 

 


4 Kodutцц: hingamiselundkond