Äge primaarne HIV infektsioon
90%-l sümptomaatiline, kestab ~1-2 nädalat (vahel ka pikemalt, kuni 10 nädalat),
sümptomaatika tekib 2-4 nädalat peale infitseerumist (30-50%)
* palavik
* farüngiit
* peavalu
* nahalööbed
* lümfadenopaatia (mononukleoos)
* müalgia, artralgia
* seroosne meningiit, entsefaliit
Mittespetsiifilist viirusinfektsiooni või mononukleoosi meenutav!
• veres: viirushulga kiire↑(0,5-1,0 milj),CD4+ rakkude ↓
• a/k-d ei ole määratavad esialgu (anti-HIV ELISA negat.)
• 2/3-l infitseeritutest a/k-d 2 kuu pärast posit.
• 90%-l infitseeritutest a/k-d 4 kuu pärast posit.
Krooniline asümptomaatiline staadium
• sümptomaatika puudub, võib kesta aastaid latentsena. HIV RNA koopiate arv madal,
CD4+ rakkude arv stabiilne (Z.21)
• persisteeruv generaliseerunud lümfadenopaatia /PGL/ B.23.1 (tinglik piir eelnevaga)
esineb paari (või mitme) regiooni l/-de suurenemine (d=1 cm)
Diagnoositakse juhul,kui patsiendil vähemalt kolme kuu jooksul esinenud lümfisõlmide
suurenemine.
Varane sümptomaatiline HIV
sümptomaatika hakkab kujunema kui CD4+ rakkude arv ↓ alla 300
• palavik > 1 kuu
• krooniline diarröa
• öine higistamine
• peavalu, väsimus
• kergemad infektsioonid suuõõnes, mis korduvad ja alluvad halvasti ravile - kandidiaas,
periodontaalsed põletikud, karvleukoplaakia keelel
• korduvad herpesinfektsioonid ( HSV, VZV)
...................................
HIV haigus (AIDS)
Kestab tavaliselt 1-3 aastat
• diagnoos põhineb HIV posit. isikul ühe või mitme CDC klassifikatsioonis toodud haiguse
olemasolul
• s.o immunsüsteemi häire, kus CD4+ rakkude arv ↓ alla 200 ja kujunevad välja
opportunistlikud infektsioonid, kasvajad ja korduvad infektsioonid.
Sümptomid
-põhjuseta suur kaalu langus, pidev jõuetus ja väsimus, mitmeid nädalaid kestev palavik ja/või öine higistamine, nädalaid kestnud kõhulahtisus (diarröa), lümfadenopaatia (kaelal, aksillaarsel, kubeme piirkonnas), pikaajaline kuiv köha, mis ei ole tingitud bronhiidilt ega pneumooniast, nahalööbed (peamiselt näo- ja kaelapiirkonnas).
Ennetamine:
Seksuaalvahekorras kondoomi kasutamine
Kokkupuutejuhtumi järgne profülaktika:
Kokkupuutepinna viivitamatu puhastamine: uhtuda nahale sattunud materjal rohke jooksva veega, seejärel pesta vastav piirkond pesuvahendi ja veega ja loputada jooksva veega
Nahkaläbiva vigastuse korral: uhtuda vigastuse kohta jooksva vee all, lastes oma verel vabalt väljuda (EIPIGISTA), seejärel pesta pesuvahendi ja veega ning loputada. Limaskestale sattumisel:loputada suu- või ninaõõnt rohke puhta veega. (Haiglas - Pärast KPJ ja pinna puhastamist teatada juhtumist volitatud isikule, kes teeb esmase nakkusriski hindamise, koostab protokolli,määrab vajalikud vereanalüüsid nii potentsiaalsel nakkusallikal kui töötajal. Nõustab,vajadusel määratakse HIV profülaktiline ravi. Jälgitakse töötajat 6 kuud, vajadusel 12 kuud.)
VIIRUSHEPATIIDID
Viirushepatiit on maksapõletik, mida põhjustavad erinevad viirused, mis ei anna ristimmuunsust. Kaasajal tuntakse järgmised viirushepatiidi vormid: A, B, C, D, E.
· A-HEPATIIT
Levimus: -Viirus levib fekaal-oraalsel teel so haige väljaheidetega saastunud esemete vahendusel, saastunud veega ja toiduainetega.
Inkubatsiooniperiood: -Peiteperiood on 2 - 7 nädalat (keskmiselt 15 – (45)50 päeva – kesk. 30 päeva).
Sümptomid :
-Preikteeriline ehk prodromaalperiood (5-7 päeva) ja see võib kulgeda gripitaoliselt (palavik ning lihasvalud); isukaotus, iiveldus, raskustunne roidekaare all, väsimus, südame pekslemine. Vahel võivad haigusnähud puududa.
-Ikteeriline periood ( 1-3 nädalat). Selle perioodi tunnusteks on uriini ja rooja värvuse muutused: uriin muutub tumedaks ning roe heledaks. Iseloomulik on skleerade, pehme suulae ja naha kollasus(mõnikord ei esine). Iseloomulikud on ka naha sügelemine ja maksa suurenemine ning palpatoorne valulikkus.
Ennetamine:
-Hügieeni nõuete järgimine. Vaktsineerimine, Revaktsineerimine 6-12 kuu pärast, tekkib immuunsus 10 aastaks.
-Isoleerida on vaja vaid väikelapsed ja roojapidamatusega patsiendid.
· B-HEPATIIT
Levimus:
-Vertikaalne - so emalt lapsele. Laps võib nakatuda kui emal on HBsAg positiivne raseduse ajal või ta haigestub ägedasse B-hepatiiti raseduse ajal.
-Parenteraalne (perkutanne) - nakatumine vere ja vereproduktide vahendusel, mittesteriilsete meditsiiniliste instrumentidega, mitmekordselt narkootikumide süstimiseks kasutatud süstlaga, tätoveerimisnõelaga, maniküüritarvete vm analoogsel viisil. Tuleb arvestada, et ohtlikuks võib osutuda 0,00004 mi verd. Kuna haigustekitaja säilib väliskeskkonnas neli kuud, siis võib verine vatitups olla selle aja jooksulohu allikaks.
-Seksuaalne - intiimkontaktide kaudu.
-Horisontaalne - sülje, vere või nahavigastuste kaudu levib pereliikmetele ja lähedastele.
Potentsiaalselt ohtlikud kehavedelikud on veri, sülg, higi, pisarad, uriin, sperma, tupesekreet ja rinnapiim.
Inkubatsiooniperiood:
-Inkubatsiooniperiood 1 - 6 kuud, keskmiselt 120 päeva (34 tundi)
Sümptomid:
-esimesteks sümptomiteks on väsimus ja halb enesetunne. Preikteerilises perioodis võivad esineda reumataolised kaebused: Iiigesvalu, lööbed, palavik. Kollasus nahal, uriin tumedamaks- roe heledamaks, maks on suurenenud.
Ennetamine:
-Ettevaatust ametites, kus esineb kokkupuudet inimeste vere ja eritistega. Kaitsmata suguühe vältimine. Vältida mittesteriilsete süstlanõelte jt. instrumentide kasutamist. Doonorite ja rasedate uurimine.
-Spetsiifiliseks profülaktikaks kasutatakse B-hepatiidi vaktsiini (HBsAg). Mõningatel juhtudel koos vaktsiiniga kasutatakse immuunoglobuliini.
-isolatsioon: Dialüüsiosakondades soovitatakse HBs Ag-ga patsiendid paigutada eraldi ruumidesse.
· C-HEPATIlT
Levimus:
-Parenteraalselt - nakatumine vere ja vereproduktide vahendusel, mittesteriilsete meditsiiniliste instrumentidega, mitmekordselt narkootikumide süstimiseks kasutatud süstlaga. Kudede ja elundite ülekanne.
-Seksuaalsel teel.
-Vertikaalne nakatumine emalt lootele, eriti raseduse viimases kolmandikus ja ka sünnituse käigus.
Inkubatsiooniperiood:
-C-hepatiidi peiteperiood on keskmiselt 50 päeva (20- 90 päeva).
Sümptomid:
-Kollasus tekib vaid kolmandikul haigetel., ebaloomulik väsimus ja isutus.
Ennetamine:
-Ettevaatust ametites, kus esineb kokkupuudet inimeste vere ja eritistega. Kaitsmata suguühe vältimine. Vältida mittesteriilsete süstlanõelte jt. instrumentide kasutamist. Doonorite ja rasedate uurimine.
-Spetsiifiliseks profülaktikaks VAKTSIINI EI OLE.
· D-HEPATIIT
Levimus:
-D-hepatiidi viirus vajab inimese organismis ellujäämiseks B-hepatiidi viirust. Ta kas lisandub juba olemasolevale B-hepatiidile või saadakse mõlemad korraga.
-esiplaanil nakatumine sugulisel või narkootikumide veeni süstimise teel.
Inkubatsiooniperiood:
-30-180 päevi; keskmiselt 120 päevi.
Sümptomid:
-esimesteks sümptomiteks on väsimus ja halb enesetunne. Preikteerilises perioodis võivad esineda reumataolised kaebused: Iiigesvalu, lööbed, palavik.
Ennetamine:
-D-hepatiidi enda vastu vaktsiini ei ole, kuid B-hepatiidi vastu vaktsineerimine aitab ka D-hepatiidi vastu.
-Ettevaatust ametites, kus esineb kokkupuudet inimeste vere ja eritistega. Kaitsmata suguühe vältimine. Vältida mittesteriilsete süstlanõelte jt. instrumentide kasutamist. Doonorite ja rasedate uurimine.
· E-HEPATIIT
Levimus:
-fekaal-oraalsel teel (halb isiklik hügieen, saastunud vee ja toidu kaudu ning kokkupuudel inimese väljaheitetega), lühiajalise vireemia ajal ka parenteraalselt (vere ja vereproduktide kaudu). Haigus levib peamiselt arengumaades (Indias, Kagu-Aasias, Binnas).
Inkubatsiooniperiood:
-Peiteperiood on keskmiselt 6 nädalat (15-60 päevi)
Sümptomid:
-Gripitaolised (palavik ning lihasvalud); isukaotus, iiveldus, raskustunne roidekaare all, väsimus, südame pekslemine.
Ennetamine:
-Nakkusest on võimalik hoiduda, jälgides põhjalikult toiduainete ja isikliku hügieeni reegleid. Vältida kaitsmata suguühe.
SOOLEINFEKTSIOONID
Sooleinfektsioonid on fekaal-oraalsed nakkused. See tähendab, et nakkusallikas eritab haigustekitajat roojaga, vahel ka oksega ning nakatumine toimub siis, kui teine inimene selle endale mustadeit kätelt või saastatud toidu või joogiga sisse sööb. Sooleinfektsioonide tekitajateks võivad olla nii bakterid, viirused, seened kui ka algloomad ja helmindid. Viirustest on sagedasemad rota-, adeno- ja Norwalk viirus.
· SIGELLOOS EHK DÜSENTEERIA
Profülaktika
1. Puhtuse hoidmine kodudes, tänaval, üldkasutatavates kohtades, käimlates jne.
2. Kasvatada lastel hügieenilisi harjumusi, sealhulgas käte pesemist peale WC kasutamist ja enne
sööki.
3. Korralikult pesta juur- ja puuvilju enne tarvitamist.