II. Õendushoolduse planeerimine
· probleemide asetamine tähtsusjärjekorda
· eesmärkide seadmine
· õendushooldusplaani koostamine
III. Õendushoolduse teostamine / rakendamine
· õendushooldusplaanile vastava õendushoolduse rakendamine ja koordineerimine
IV. Hindamine
· planeeritud õendustegevuse tulemuslikkuse hindamine
· edasise tegevuse määratlemine ja planeerimine
· õendusprotsessi etappide kriitiline analüüs
· vajadusel ümberkorralduste tegemine
9. Glomerulonefriit, õendustegevus
Glomerulonefriit on neerupäsmakeste immuunpõletik, mille tekitajaks streptokokiline infektsioon. Haigestuvad mõlemad neerud. Tekib sageli mõned nädalad peale infektsioonhaiguse läbipõdemist. Haigus võib muutuda krooniliseks, mille tulemusena neerupäsmakesed hävivad ja neer sidekoestub. Krooniline glomerulonefriit on mõlemapoolne krooniline põletik, mille tulemusena neerupäsmakesed hävivad ja nende asemele tekib sidekude. Lõpuks tekib kortsneer.
Patsiendi nõustamine
Nefroloogiliste ja uroloogiliste haiguste korral on olulisel kohal õige toitumine ja optimaalne vedeliku tarbimine. Neeruprobleemide korral on vajalik piirata soola ja valku, samuti on keelatud alkohol. Põletikuliste neeruhaiguste puhul peaks tarvitama rohkem vedelikku, neerupuudulikkuse korral tuleb vedeliku tarbimist piirata. Oluline on mõõdukas füüsiline aktiivsus, kuid kindlasti tuleb hoiduda külmetamisest. Hoiduda tuleb liigsete ravimite tarbimisest, suitsetamisest ja alkoholist.
Ø Äge glomerulonefriit
Kliiniline pilt
- Tursed
- Uriinihulga muutus
- Muutused uriinis: Proteinuuria 90-100%-l. Püsib 1-2 nädalat. ; Hematuuria 90-95%-l. ; Silindrid ; Neeruepiteelrakud
Ravi ja õendushooldus
· Füüsiline ja emotsionaalne rahu. ; Dieet – piirata soola ja valku ; Vedeliku bilansi jälgimine ; Medikamentoosne ravi – antibiootikumid, glükokortiosteroidid ; Tursete korral hoolitseda naha hügieeni eest ; Jälgida komplikatsioonide tekkevõimalust.
Ø Krooniline glomerulonefriit
Etioloogia
- Äge glomerulonefriit võib minna krooniliseks
- Võib areneda primaarse kroonilise nefriidina
- Soodustavad kroonilised infektsioonikolded, korduvad külmetused, keha jahtumine
Eristatakse järgmisi vorme
- Nefrootiline vorm
- Hüpertooniline vorm
- Latentne vorm
- Segavorm
Ravi ja õendushooldus
- Vältida külmetusi ja kehalisi pingutusi; Dieet – piirata valke ja soola. ; Ravida kroonilisi infektsioonikoldeid ; Raskete vormide puhul on rasedus ja sünnitamine vastunäidustatud; Medikamentoosne ravi vastavalt vajadusele
10. Hüpertermia, õendustegevus
Hüpertermia korral tuleb patsienti jahutada ning kasutada antipüreetikume). Vereringe taastumisel on kasutatud terapeutilist hüpotermiat (32 — 34°C kestvusega 12 — 24 tundi), mis on suurendanud ellujäänud patsientide arvu. http://www.ravijuhend.ee/downloader.php?file=guide-47-doctypetext27
11. Düspnoe
Hingeldus tekib seoses vasaku vatsakese funktsiooni langusega ja iseloomustab kopsude hemodünaamika häiret. Hingeldus võib esineda nii kopsu- kui südamehaiguste korral. Alguses tekib hingeldus füüsilisel pingutusel. Kaugelearenenud haigusjuhtudel tekib ka rahuolekus.
Pingutusdüspnoe–tekib pingutuse järgselt ja taandub rahuolekus. Mittekardiaalseks põhjuseks võivad olla vanus,rasvumine, aneemia.
Ortopnoe–hingeldus tekib lamavas asendis. Haige on sunnitud lamamisest loobuma ja võtma istuva või poolistuva asendi (kaugelearenenud haigus)
Öine düspnoe- raske hingamine tekib öösel. Seistes on vedelik madalamates kehaosades ja lamades voolab suurel hulgal südamesse ja kopsudesse. Haige süda ei ole võimeline pumpama sellist suurt vedelikuhulka vereringesse. Kopsud täituvad verega ja tekib raskendatud hingamine (kardiaalastma, kopsuturse).
12. Ureemia
Ureemia on organismi mürgitus valgu-ainevahetuse produktidega. Nende ainete väljaviimine organismist on häiritud kahjustatud neerude tõttu. Ureemia on ägeda või kroonilise neerupuudulikkuse lõppstaadiumiks ja lõpeb sageli ureemilise kooma ja surmaga.
Etioloogia
- Kroonilised neeruhaigused ; Üldhaigused ; Diabeetiline nefropaatia ; Kollagenoosid
Kliiniline pilt
- Väsimus, nõrkus, apaatia, isu langus
- Lämmastik ainevahetuse jääkproduktid erituvad limaskestade kaudu ja seetõttu tekib rida tüüpilisi kaebusi : Ureemiline stomatiit ; Ureemiline gastriit ; Ureemiline koliit ; Hingamiskeskuse intoksikatsioon ; Nahk kuiv ja sügeleb, nahal võib näha kusiaine kristalle ; Nahk kahvatu-kollane ja pundunud
- Nägemine halveneb, järgneb täielik pimedus
- Uriini hulk väheneb, tekib anuuria
- Areneb aneemia
- Aegamisi kaob teadvus, tekib ureemiline kooma
Ravi ja õendushooldus
- Säästev režiim, vältida pingutusi, külmetusi; Dieet väga oluline ; Mao-sooletrakti häirete korral aitab jääkaineid eemaldada maoloputus ja šifoonklistiir; Vee- ja elektrolüütide tasakaalu korrigeerimine; Happe-leelise tasakaalu korrigeerimine; Vajadusel antibakteriaalne ravi; Diureetikumid; Hemodialüüs ; Neeru siirdamine
13. Müokardi infarkt NB!!! (mittu küsimused)
Mõiste: Koronaararterite sulguse tagajärjel katkeb südamelihase verevarustus ja tekib südamelihase nekroos. Sulguse põhjuseks on tavaliselt ühe koronaararteri või selle haru sulgus trombi, harvem emboli või veresoone spasmi tõttu. Kui kahjustus ulatub läbi kogu südamelihase endokardist epikardini- transmuraalne infarkt. Kui kahjustub vaid subendokardiaalne ala- subendokardiaalne infarkt. Lõplik nekroosi kolde suurus oleneb kollateraalveresoonte seisundist ja koronaarstenoosi astmest ja kestvusest. Lõplik nekroos võib välja kujuneda 6…12…24 tunni jooksul.
Kliiniline pilt: Tüüpiline stenokaardiline valu, aga tugevam, raskesti talutav. Iseloomult pigistav, rõhuv, kõrvetav/põletav valu. Kestab üle 15-30min. Ei allu nütroglütseriinile, ei möödu puhkeolekus. Algava südame - infarktiga inimene võib kaotada teadvuse.
Teadvusel inimene on rahutu, kahvatu, higistav, nahk jahe. Esineda võib vererõhu langust (kujunemas on šokk ). Sagedane on ka arütmiate esinemine (ekstrasüstolid, tahhükardia jm), mis on tihti ka surma põhjuseks.
Analüüsid: leukotsütoos, biomarkerite tõus (CK MB mass, troponiin) .
EKG-tähtsaim uuring infarkti diagnoosimiseks (muutused tekivad Q-sakis, ST-segmendis, T-sakis, QRS-kompl-s.
Tüsistused: Rütmihäired; Vasaku vatsakese puudulikkus; Kardiogeenne šokk; Tromboembooliad; Südame ruptuur; Südame vatsakeste aneurüsm.
Ravi: Südame infarkti ravi peab olema kiire ning intensiivne, kuna esimesed infarktijärgsed tunnid on kõige kriitilisemad. Raviga alustab juba kiirabibrigaad ning haige toimetakse võimalikult kiiresti haigla intensiivravi osakonda. Ravis on oluline valu kupeerimine, vererõhu normaliseerimine, rahustid, trombolüütiline ravi (esimese 6 tunni jooksul streptokinaasi i/v), antitrombootiline ravi( hepariin), hapnikravi, aspiriin.
OLESJA
TUBERKULOOS
Levimus
-Piisknakkus. -Tuberkuloosikepikesed levivad põhiliselt õhu kaudu rögapiiskadega (nn. lahtise kopsutuberkuloosiga köhiv haige) või õhk-tolmunakkusena.
-fekaal-oraalsel teel -Harva võib nakatuda seedetrakti (nakatunud piimaga) või vigastatud naha ja limakestade kaudu.
-Suurimas ohus on haigega pidevas lähikontaktis olevad isikud, eriti perekonnaliikmed. Haigestumisel omab tähtsust inimese organismi üldseisund – haigestumist soodustab vaegtoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunpuudulikkus (sh HIV-nakkus).
Inkubatsiooniperiood
-Haiguse peiteperiood on 2–12 nädalat.
Sümptomid
-Tuberkuloosi sümptomid sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud. Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha. Köhaga võib kaasneda rögaeritus või ka veriköha ning valu rindkeres. Teised sagedasemad haigus-tunnused on palavik, öine higistamine, külmavärinad, isu- ja kaalulangus, väsimus.
-Tuberkuloos võib kulgeda mõnikord ka asümptomaatiliselt.
Ennetamine
-Mittespetsiifiline profülaktika : Tuberkuloosi haigestumist soodustavad mitmed tegurid sh vaegtoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunpuudulikkus (sh HIV-nakkus). Tuberkuloosi riskirühma kuuluvatele isikutele, näiteks haigega lähikontaktis olevatele pereliikmetele, HIV-positiivsetele jt määratakse vajadusel tuberkuloosi haigestumise ennetamiseks profülaktiline ravi antibiootikumidega.
-Spetsiifiline profülaktika : Vaktsineerimine. Imikuid vaktsineeritakse esimestel elupäevadel, vajadusel vaktsineerimist võib korrata üle 3 kuu vanustele lastele. Tekkinud immuunsus kestab umbes 15 aastat. Noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimist BCG-ga ei soovitata.
HIV/AIDS
Edasikandumine/ nakatumine
-HIV-nakkus levib ainult siis, kui HIV-positiivse inimese kehavedelikud (veri, liikvor, spermavedelik, tupe eritis, rinnapiim) satuvad terve inimese vereringesse läbi suu või suguelundite limaskestade peal olevate haavandite või suurte lahtiste haavade kaudu. (süstimine ühe süstlega, tätoveerimine,akupunktuur, meditsiinitöötajate, politseinike jne. terariistavigastused)
Viiruse ülekandeteed
-Seksuaalne
-Emalt lapsele (vertikaalne, perinataalne)
-Veri, vereproduktid (vere, vereproduktide ning organite ülekanne, hemodialüüs)
-Sünnitamise käigus, või rinnapiimaga toitmisel
(parenteraalsel teel, sugulisel teel, vertikaalsel teel)
HIV inaktiveerub
-Kuumutamisel üle 60C
-Des. vahendite toimel
-Väliskeskonnas/UV, kuivamine jne.
HIV infektsiooni staadiumid
-Nakatumine; Inkubatsiooni periood; Äge HIV infektsioon; Asümptomaatiline staadium (CD4+ vähenemine ca. 80-100 rakku/aastas); Varane HIV tõbi; Väljakujunenud HIV haigus (AIDS).
Inkubatsiooniperiood
-HIV-infektsioon võib kliiniliselt avalduda 2-4 nädalat (kuus-8näd.) peale nakatumist mittespetsiifiliste sümptomitega. Mõnikord inkubatsiooniperiood võib kesta 6 kuud ning üksikutel juhtudel isegi 9 kuud.
-Keskmine aeg nakatumisest kuni kliinilise haiguseni (AIDS) u 10 aastat.
Inkubatsiooni periood
• Tuleb arvestada aknaperioodi, HIV-ga nakatumise järgselt võib antikehade
kehavedelikesse ilmumine aega võtta 6 kuud, üksikutel juhtudel isegi 9 kuud, tavaliselt ei
toimu see varem kui 4 nädalat pärast nakatumist.
• HIV-infektsioon võib kliiniliselt avalduda 2-4 nädalat peale nakatumist mittespetsiifiliste
sümptomitega.
• Keskmine aeg nakatumisest kuni kliinilise haiguseni u 10 aastat.