õendusdiagnoosid

Дата: 2025-05-21; Просмотры: 3

Оценка:

0.00 из 5.00 — оценок

Скачиваний: 0

Скачать

1) Häiritud kehaline liikuvus (00085)
2) Häiritud verbaalne suhtlemine (00051)
3) Tasakaalustamata toitumise risk (00003)
4) Valmisolek tõhusamaks toitumiseks (00163)

EPILEPSIA on seisund mida iseloomustavad korduvad selge välispõhjuseta epileptilised hood.
EPILEPTILINE HOOG- lühiajaline närvirakkude ebanormaalne talitlus peaajus, mida põhjustavad ülemäärased laengud aju neuronites ja mille tagajärjel tekib epileptiline kramp.

1) Suu limaskesta kahjustus (00045)
2) Trauma risk (00038)
3) Valmisolek piisavaks enesehoolduseks (00182)
4) Lämbumise risk
5) Kukkumise risk

6) Häiritud neelamine
7) Vigastuse risk

PARKINSON

Parkinsoni tõbi on aju ainevahetushäirest tingitud haigus, mille puhul esineb:

} Rahuoleku värin

väheneb liikumisel ja suureneb erutudes, lõug ja huuled värisevad, pea mitte, algab ühest käest

} Liigutuste aeglustumine

nähtav liigutuste aeglus, samm lüheneb, käimine lohisev, raskused pööramisel.

} Lihastoonuse suurenemine

Lihasvalud, spasmid lihastes ja veresoonte, liigeste jäigastumine ja liikumistrajektoori vähenemine

kõne monotoonne, neelamisrefleks nõrgenenud, kirjutamine aeglustub, väike käekiri.

} Asendimuutused – ettekallutatud asend

} Depressioon ja algatusvõimetus

} Autonoomse närvisüsteemi häired (kõhukinnisus, impotents, tugev higistamine, ortostaatiline hüpotoonia)

1) Ebapiisav enesehooldus

2) Häiritud kehaline liikuvus
2) Kukkumise risk

3) Vigastuse risk

4) Sotsiaalne eraldatus

5) Võimetus

6) Kõhukinnisuse risk
Depressiooni risk

MENINGIIT
Et välja selgitada, kas tegemist on bakteriaalse või viirusliku meningiidiga, tuleb patsiendile teostada vereanalüüs ning lumbaalpunktsioon.
- Bakteriaalne meningiit on mädane ajukelmepõletik, tekitajaks enamasti meningokokk või pneumokokk.
Sümptomid peavalu, oksendamine, puutetundlikkus, silmade valguskartlikkus, segasus ja rahutus jne.
Uuringud: EKG, vererõhk, temperatuur, Sp02, hingamissagedus.
- Viiruslik meningiit esineb kergemalt kui bakteriaalne. Tekitajateks ECHO, coxackie ja herpes simplex viirused. Antibiootikumid ei aita, tähtis on voodirežiim ja toetav ravi, vältimaks meningiidi üleminekut entsefaliidiks.

1) Akuutne valu (00132), mis seondub ajukelmepõletikuga ja millest annab tunnistust peavalu.
2) Iiveldus (00134), mis seondub ajukelmepõletikuga ja millest annab tunnistust öökimine.
3) Kukkumiste risk (00155), mis seondub ägeda haigusega.
4) Valmisolek tõhusamaks immuunsuseks (00186)

1. Millised on närvisüsteemi haiguste põhjused?

Vaskulaarsed; Traumaatilised; Degeneratiivsed; Nakkused; Ainevahetushäiretest tingitud.

2. Millised on närvisüsteemi haigestumisega kaasnevad tüüpilised vaevused?

Halvatus e. paralüüs; Krambid; Teadvuse häired; Sensoorsed e. tundehäired; Düskineesiad e. tahtmatud liigutused; Valu; Iiveldus, oksendamine

3. Kuidas jagunevad halvatused lihaste toonuse järgi?

Lõtv halvatus; Spastiline halvatus; Kombineeritud halvatus

4. Mis on krambihoog?

Kramp on ajurakkude patoloogilisest erutusest tekkinud tahtmatu lihaste kokkutõmme.

5. Mille poolest erinevad üldine ja osaline krambihoog?

• Generaliseerunud hoog – algab teadvuse kaoga, haaratud on kõik lihased
• Seeriakrambid e. epiletiline staatus – üksteisele järgnevad krambihood, mille vahel teadvus ei taastu
• Osaline hoog – kaasatud on üks kehaosa, võib tekkida nägemis-, maitse v. tundehäire, lühiajaline teadvuse kadu. Võib olla lihtne v. Kombineeritud.

6. Mis on segasusseisund?

Segasusseisund – Tundub olevat ärkvel, kuid kontakt ümbritseva reaalsusega ebaadekvaatne.

7. Mis on stuupor?

Stuupor – tugeva ärritaja mõjul ajutiselt äratatav, kontakt mõnesõnaline

8. Mis on kooma?

Kooma – ei ole välisärritaja mõjul äratatav.

9. Mis põhjustab insulti?

Insulti põhjustab ajuarteri sulgus või lõhkemine

-isheemiline insult

-hemorraagiline insult

10.Insuldi riskitegurid?

Olulisemad insuldi riskitegurid on kõrge vanus, sugu ja ebatervislik eluviis, tihti ka kõrge vererõhk, suur vere kolesteroolisisaldus ja elukeskkonnaga seotud tegurid.

11. Tüüpilised insuldiga kaasnevad märgid?

Põhjustab Motoorika häireid; Sensoorseid häireid; Teadvushäireid; Peavalu; Iiveldust ja oksendamist; Kujunev kahjustus sõltub sellest milline aju osa on kahjustunud

12. Millest sõltuvad insuldiga kaasnevad märgid?

Teadvushäired: Sõltuvalt kolde lokalisatsioonist erineva tasemega.

13. Mis on trombolüüs ja millise aja jooksul saab seda läbi viia?

Trombolüüs tähendab, et veresoonde (tavaliselt veeni) süstitakse ravimit, mis lõhustab veresoont ummistava trombi ja seega taastub verevool ajju. Kui seda teha piisavalt kiiresti pärast insuldi tekkimist, siis õnnestub närvirakud päästa ja ajukahjustust vähendada.

} Trombolüüsi „aken“= 4,5 h

14. Trombolüüsi vastunäidustused?

Peamiselt sümptomaatiliste intratserebraalsete ja muude hemorraagiate riski ja raskete kaasuvate haiguste tõttu. Trombolüüs on efektiivne ja ohutu ainult 3 tunni jooksul haigestumisest

15. Mis on trombektoomia?

Trombektoomia või embolektoomia aordikaare arteritelt lähtuvatelt muudest arteriaalsetest harudest.

16. Millised uuringud tehakse haiglas insuldi puhul?

Röntgen; Kompuutertomograafia; Magnetresonantstomograafia; PET; EEG; Ultraheli; Liikvori analüüs; Vereanalüüsid

17. Mis on düsfaagia?

Neelamishäired.

18. Mis on afaasia?

Afaasia ehk kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera (paremakäelistel) lokaalsest kahjustusest või mõnikord vaimuhaigusest

19. Millal peaks algama ja kui kaua kestma insuldi taastusravi?

Taastusravi peab algama kohe, kui patsiendi seisund on stabiliseeritud (24-48 tundi peale insulti)

Taastusravi haiglas soovitav vähemalt 3 tundi aktiivset tegevust päevas 5-6 päeva nädalas 2-3 nädala jooksul. Taastusravi võib kesta aastaid

20. Kes kuuluvad insuldi taastusravimeeskonda?

Õde – jälgib patsiendi seisundit, abistab esmastes toimingutes, selgitab, õpetab, juhendab. Õde kui koordineerija ja tegevusse kaasaja, „patsiendi advokaat“

21. Millised haiguslikud seisundid põhjustavad krampe?

Epilepsia, ajuhaigus või –kasvaja, peaajutrauma, peaaju vereringehäire, kesknärvisüsteemi infektsioon, ainevahetushäire, mürgistus, palavik (febriilsed krambid); bakteriaalne meningiid; viiruslik meningiid; magneesiumi ja vedelikupuudus

22. Milline on epilepsiahoo esmaabi?

Eelnähtude ilmnemisel vii patsient ohtlikest esemetest eemale ja aseta lamama

Jälgi, et riided ei pigistaks, et patsient ei lööks oma pead ära

Hoo ajal taga vabad hingamisteed, võimalusel lisahapnik

Kohe peale hoogu küliliasend, haigel võib puududa neelamisrefleks

Ära proovi midagi hammaste vahele asetada

Ära proovi patsienti fikseerida ega krampis jäsemeid sirgeks tõmmata.

Pea alla võib asetada padja

Voodi küljed polsterdada

Jälgi tähelepanelikult hoojärgse segasusseisundi ajal

*****

Haiglasse tuleb epilepsiahoo korral toimetada:

Krambihoog on kestnud üle 10 minuti ; Patsient ei ole teadvusele tulnud 30 minuti jooksul ; Tunni aja jooksul on mitu hoogu ; Patsient on ennast vigastanud ; Hoog on esmakordne.

23. Mida selgitad/õpetad epilepsiaga patsiendile?

Informeerin haiguse olemusest, jagan infot haigusee kohta korduvalt, et patsient ja omaksed aru saaks

Julgustan patsienti ja tema omakseid infot omakorda jagama

Juhin tähelepanu vigastusohule

Selgitan hooge provotseerivate tegurite vältimise vajadust

24. Millised uuringud on vajalikud esmase krambihooga patsiendile?

Uuringud epilepsia põhjuste väljaselgitamiseks

Anamnees: koht ja olukord, hoo eelaistingud,kas patsient oli teadvusel, kuidas kulges toibumine

Kompuutertomograafia (CT) ja magnetresonantstomograafia (MRT)

Aju elektriline uuring (EEG)

Uuringud haiglas:

EKG, vererõhk, pulsisagedus

Anamnees

Laboratoorsed uuringud: kliiniline veri, S-Gluc, S-CRP, S-K; S-Na; S-Crea, veregaasid, ravimmonitooring

25. Mida mõõdab Glasgow Kooma skaala?

Glasgow Kooma skaala (GKS) - Skaala võimaldab tedvuse seisundile hinnangut anda. Hinnatakse kolme kategooriat - silmade avamine, sõnaline vastus ja parim motoorne reaktsioon

26. Mis vahe on ajuvapustusel ja ajupõrutusel?

Ajuvapustus - on raskem õnnetusjuhtum, kui ajupõrutus, sest ajus on tekkinud verevalumid ja tursed. Teadvusekadu on pikaajaline. Kaasnevad krambid ja halvatusnähud. Esmaabiks panna kannatanu lamama ja kutsuda kohe kiirabi . Ajuvapustuse järgselt võib esineda peavalu, uimasust, nägemishäireid (virvendust), haistmishäireid, kõrvakohinat, tasakaaluhäireid, valguse ja hääle suhtes ülitundlikkust, depressiooni, kontsentreerumisraskusi, unehäireid, libiidohäireid jm.

Ajupõrutus - Kerge peatrauma korral on tegemist pea (kolju, aju) vigastustega, mis tekivad löögist vastu pead, pea põrkumisest vastu objekti või kiirendus-pidurdus liikumisest ilma otsese peatraumata. Kerge peatrauma korral võib esineda lühiajalist teadvusekaotust.

27. Mille poolest erinevad subduraalne ja epiduraalne hematoom (millist tüüpi verejooks?)

Epiduraalne hematoom – Lokaliseerub koljuluu periosti ja kõvakelme (dura) vahel. Seega kõvakelme peal. Veritsus – arteriaalne. Ei laiene edasi koljuõmblustest.

Subduraalne hematoom - Lokaliseerub kõvakelme (dura) alusi. Seega kõvakelme ja ämblikvõrkkesta vahel. Sagedasem kui epiduraalne. Jaguneb ägedaseks ja krooniliseks. Veritsus – venoosne. Võib koljuõmblustest edasi liikuda.

28. Millised on närvisüsteemi degeneratiivsed haigused?

Nendele haigustele on iseloomulik seisundi pidev süvenemine, mida ravimid võivad leevendada ja aeglustada, kuid mitte ravida.

Altzheimeri tõbi ; Amüotroofne lateraalskleroos (ALS) ; Huntingtoni tõbi ; Parkinsoni tõbi ; Lihasdüstroofiad ; Hulgiskleroos ? (po konspektu podhodit v obe grafq)

29. Millised märgid kaasnevad tüüpiliselt Parkinsoni tõvega?

Parkinsoni tõbi on aju ainevahetushäirest tingitud haigus, mille puhul esineb:

Rahuoleku värin - väheneb liikumisel ja suureneb erutudes, lõug ja huuled värisevad.

Liigutuste aeglustumine- nähtav liigutuste aeglus, samm lüheneb, käimine lohisev, raskused pööramisel.

Lihastoonuse suurenemine; Lihasvalud, spasmid lihastes ja veresoontes; liigeste jäigastumine ja liikumistrajektoori vähenemine; kõne monotoonne, neelamisrefleks nõrgenenud; kirjutamine aeglustub, väike käekiri

Asendimuutused – ettekallutatud asend

Depressioon ja algatusvõimetus

Autonoomse närvisüsteemi häired (kõhukinnisus, impotents, tugev higistamine, ortostaatiline hüpotoonia)

30. Millised on autoimmuunsed närvisüsteemi haigused?

Hulgiskleroos

Polüskleroos e sclerosis multiplex

31. Millised on hulgiskleroosi tüüpilised esmased märgid?

Esmased sümptomid kõige sagedamini seotud tundlikkuse häire, motoorika häire või nägemishäirega

(Mööduv nägemishäire; Käte, jalgade nõrkus; Spastilisus (lihasjäikus); Paresteesiad („sipelgatetunne“ kätes ning jalgades); Ataksia (liigutuste kooskõlastuse ja tasakaalu säilitamise häire); Kõõlusreflekside elavnemine; Lhremitte’i sümptom (piki selga allapoole kulgev elektrilöögitaoline tunne, mis on seotud kaela painutamisega); Kahelinägemine (topeltnägemine); Nüstagmid (mõlema silmamuna tahtele allumatud sümmeetrilised ja rütmilised liigutused); Treemor (lihasvärin erinevates kehapiirkondades); Internukleaarne oftalmopleegia (silmaliigutajate lihaste halvatus); Vertiigo (pearinglus); Depressioon; Impotentsus (erektsioonihäire); Soole-ja põietegevuse häired; Emotsionaalne labiilsus; Kognitiivsed häired)

32. Mis iseloomustab hulgiskleroosi kulgu?

(ägenemiste ja remissioonidega, sekundaarselt progresseeruv, primaarselt progresseeruv)

Hulgiskleroos kulgeb ägenemiste ja remissioonidega, kui neid vorme korralikult ei ravita tekib pidev aeglane süvenemine (sekundaarselt progresseeruv), mis omakorda võib süveneda ilma selgete ägenemiste ja paranemiseta (primaarselt progresseeruv).

33. Mis on oluline hulgiskleroosi patsiendiõpetuses?

Hulgiskleroos võib põhjustada nii vaimset kui füüsilist väsimust, seetõttu on oluline aktiivsuse ja puhkuse tasakaal. Liigutamine ja kehalised harjutused on olulised, sest esineda võib lihaste nõrkust. Patsiendi hooldusesse tuleb kaasata kogu perekond, et hoida üleval patsiendi tähelepanu ning suhtlemist.

} Õde õpetab patsienti süstima

- tuleb õpetada patsiendi õigesti süstida ennast ning ravimeid doseerida. (võsosano “iz paljca”… )

1. Maohaavandi tunnused

Avaldumine sõltub haavandi asukohast ja haiguse raskusest, mõnikord ei põhjusta haavand vaevusi. Haigus kulgeb ägenemiste ja vaibumistega.
Haavand on üks sagedasemaid kõhuvalu põhjuseid.
Maohaavandi puhul on valu ülakõhu keskosas ja tekib peale sööki.
Kaksteistsõrmiksoole haavandi puhul on iseloomulik rohkem paremal ülakõhus paikneva tühjakõhu ja öise valu esinemine.
Tavalised on kõrvetised. Mõned toidud ning kohv ja alkohol võivad valu vallandada.
Raskemal juhul tekib iiveldus ja oksendamine, verejooksu korral on oksemassides verd ja väljheide muutub mustaks tõrvataoliseks.

2. Ateroskleroos

Ateroskleroos e. veresoonte lupjumine, on kogu organismi haigus. Peamiselt haarab ta suuri ja keskmisi artereid- ajuarterid, koronaararterid, aort, reiearterid. Ateroskleroos avaldub peamiselt 45-50 eluaastast alates. Naistel algab ateroskleroosi areng 10 aastat hiljem kui meestel ( östrogeenid).

Riskifaktorid: Vanus, Meessugu, Pärilik eelsoodumus, Hüpertensioon, Suitsetamine, Ülekaalulisus, Hüperglükeemia ja diabeet, Kõrge kolesterooli tase (alla 5,2 mmol/l), Vähene füüsiline aktiivsus.

Tüsistused: Ateroskleroos võib viia trombi ehk ummistuse tekkeni ükskõik millises keha veresoones. Kui tromb tekib elutähtsates organites, siis võib saabuda äkksurm.

Kliiniline pilt: Esimesed sümptomid tekivad alles seejärel, kui arteri valendik on ahenenud 50-70%-di võrra. Kl. pilt oleneb sellest, millise elundi arterites on ateroskleroos enam väljendunud ja kui ulatuslik on arteri ahenemine. Sagedamini esinevad muutused järgmistes arterites: Koronaararterite ateroskleroos, Ajuarterite ateroskleroos, Aordi rinnaosa ateroskleroos, Neeruarterite ateroskleroos, Alajäseme arterite ateroskleroos.

Diagnostika: Labolatoorsed uuringud- üldkolesterool alla 5,2 mmol/l

Rö-th: aordi ateroskleroos; Koronarograafia; Sonograafia; Angiograafia.

Ravi: Kehalise aktiivsuse suurendamine, kehakalu langetamine; Langetada kolesterooli sisaldust (dieet, statiinid); Loobuda suitsetamisest; Langetada kõrgenenud vererõhku.

3. Hypo/ hyperglükeemilised seisundid

4. Insuliini imendumine

Soojemas ümbruses on insuliini imendumine kiirem, kuna kudede vereringe elavneb, vajadusel peab oskama insuliini annuseid vähendada. Insuliini imendumine vaheldub isegi ühe inimese puhul. Olulise tähtsusega on süstekohade valik ja seisund ning süstimistehnika. Eriti oluline on vahetada nõelu, sest korduvalt ühe ja sama nõelaga süstimine armistab kudesid ja halvendab oluliselt insuliini imendumist. Insuliini süstitakse nahaalusesse rasvkoesse, et tagada võimalikult ühtlane insuliini imendumine. Erinevateks kehapiirkondades imendub insuliin erineva kiirusega. Kõige kiirem insuliini imendumine on kõhupiirkonnas. Tuhara- või reiepiirkonnas on imendumine aeglasem.

Liikumine ja kõrgenenud kehatemperatuur võivad kiirendada insuliini imendumist. Süstekoha lihaste treenimine kiirendab vereringet ja insuliini imendumine kiireneb. Kuuma päikese käes või saunas viibimine kiirendab samuti insuliini imendumist, sest soojus laiendab veresooni. Ka süstekoha masseerimine kiirendab vereringet.

Süstekohtades tekkinud muutused (paksendid, turse, armistumine) aeglustavad insuliini imendumist ning muudavad selle toime ebaühtlaseks. Insuliini imendumist aeglustuvad ka suitsetamine, paks rasvkude.

http://www.diabetes.ee/dokumendid/diabeetiku-systimisopetus.pdf

5. Kolesterooli, veresuhkru väärtus

Kolesterooli referentsväärtused

• Ideaalne 3,50 – 5 mmol/l
• Normis 5,1 – 6 mmol/l
• Kõrgenenud 6,1 – 8 mmol/l
• Oluliselt kõrge üle 8 mmol/l

Normaalne hommikune tühja kõhuga mõõdetud veresuhkrutase (4-6 mmol/1) peab öise põhiainevahetuse jaoks tagama küllaldaselt insuliini.

Toidu poolt põhjustatud veresuhkru tase ei tohiks tõusta üle 8-9 mmol/1 ja veresuhkru tase peab normaliseeruma enne järgmist toidukorda.

Peab vältima raskekujulist hüpoglükeemiat.

(norm. 3,5 - 5,5mmol/l) Hüpoglükeemia alla 2,5mmol/l ; Ketoatsidoos üle 11mmol/l

6. Halvatud patsient ja õendusprobleemid

7. Reumatoidartriiti põdeva patsiendi õpetus

Kauakestnud ja ravita jäetud või ravile raskesti alluva RA korral võivad tekkida sellised tüsistused nagu: luuhõresus (osteoporoos), amüloidoos, kehvveresus (aneemia), kuiv sündroom (suu ja silmade kuivus), südame veresoonte enneaegne ”lupjumine”. Tüsistuste ennetamiseks oleks hea järgida järgmiseid nõudeid : Tarvita toiduks küllaldaselt kaltsiumiallikaid (piimatooted, kala, lehtköögiviljad jmt); väldi suurtes kogustes toiduaineid, mis väljutavad kaltsiumi organismist (kohv, tsitruselised puuviljad, mahlajoogid, äädikas, keedusool jmt); hoidu suitsetamast ja liigsest alkoholist; väldi kukkumisi; tee iga päev osteoporoosi pidurdavaid võimlemisharjutusi; tarvita kaltsiumi 1500 mg päevas; tarvita D-vitamiini 800 TÜ päevas; amüloidoosi ennetamiseks on piisav RA tõhusate ravimite kasutuselevõtmine;

Pikaaegseid baasravimeid peab võtma regulaarselt ja ei tohi vahele jätta ühtegi tabletti! Retsepti tuleb pikendada ka regulaarselt; valu ei tohi kannatada. Ta rikub meeleolu ja on piinav. Vajadusel võib tarvitada valuvaigisteid; tuleb rohkem liikuda. Hommikul võimelge oma liigesed lahti ja võimalusel võimelge mitu korda päevas; vajadusel kasutage abivahendeid oma igapäevaelu kergendamiseks; olge aktiivne, kuuluge reumaliitu või ühendusse, nii saate suhelda sama haigust põdevate inimestega ja saate jagada muret ning kogemusi. Samuti hoiate sellega oma meeleolu ja tunded hea ning kui emotsioonid on korras on ka haigust kergem taluda; külastage reumatoloogi regulaarselt selleks, et uuendada retsepti ja kontrollida analüüse.

Reumatoidartriidi haigestunule tuleb õppida elada selle haigusega, kuna ta on krooniline haigus. Ravimite tarvitamisega võib haigust „maha suruda“ ja aastaid elada nii, et ei tunnegi haiguse olemasolu, kuid ta on organismis olemas.

8. Õendusprotsessi etapid

Õendusprotsess on loogiline, süstemaatiline, sihipärane patsiendi ja õe koostööl põhinev tegevus, mis traditsiooniliselt on rajatud neljale etapile

I. Patsiendi/kliendi õendushooldusvajaduste määratlemine

· andmete kogumine

· andmete analüüsimine

· õendusprobleemide kindlakstegemine