3. Uurimismaterjali kogumise üldised põhimõtted.
KLIINILISE KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED
1. Laboriprotsess, faasid. Õe tegevus erinevates laboriprotsessi faasides.
2. Referentsväärtused: referentsvahemik, referentspiir, diagnostilised otsustuspiirid.
3. Uurimismaterjali kogumise üldised põhimõtted.
4. Uurimistulemuste vigade allikad erinevates laboriprotsessi faasides.
5. Valige konkreetne uuring ja vormistage saateleht.
6. Kvalitatiivne, poolkvantitatiivne, kvantitatiivne uuring.
7. Veri. Vereloome. Verefunktsioonid. Verelibled.
8. Erütrotsüüdid: iseloomustage neid (suurus, kuju, eluiga), referentsväärtused,
erütropoees (nimetage elund, kirjutage arengu skeem). Nimetage haigusi, mille puhul
erütrotsüütide arv muutub.
9. Erütrotsüütide settekiirus: iseloomustage seda, referentsväärtused naistel, meestel,
missugust protsessi iseloomustab ESR kiirenemine? Millal ESR tänapäeval
kasutatakse?
10. Erütropoetiin: kus teda toodetakse, mida ta reguleerib?
11. Hemolüüs – kirjutage hemolüüsi skeem. Hemolüüsi põhjused verevõtmisel.
Hemolüüsi vältimine laboriprotsessi preanalüütilises faasis.
katseklaaside raputamine, säilitamistingimused, transpordi tingimused, verevoolu suunamine katseklaasi põhja jne.
12. Leukotsüüdid: klassifikatsioon, referentsväärtused, eluiga, leukopoees (nimetage
elundid, kus see toimub, tuletage meelde skeemide järgi noored vormid).
Leukotsüüdid on tuumaga rakud. Nad erinevad üksteisest suuruse (läbimõõt 6−16μm), kuju ja värvumise poolest. Referentsväärtused:
Täiskasvanud 4−10 x 109/L
Lapsed < 14 p 10,0−26,0 x 109/L
3−6 k 6,0−18,0 x 109/L
3−6 a 5,0−17,0 x 109/L
7−12 a 4,5−14,5 x 109/L
Valgete vereliblede loome ehk leukopoees-Granulotsüüdid tekivad punases luuüdis, lümfotsüüdid ja monotsüüdid põrnas ning lümfisõlmedes.
Leukotsüüte jaotatakse sõltuvalt sellest, kas nende tsütoplasma sisaldab graanuleid või mitte:
· mittesõmerjateks ehk AGRANULOTSÜÜDID- monotsüüdid ja lümfotsüüdid.
· sõmerjateks ehk GRANULOTSÜÜDID- neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed.
13. Lümfotsüüdid, nende jaotus, iseloomustus ja funktsioon.
Lümfotsüüdid saavad alguse luuüdi lümfoidsest tüvirakust.
Neid jaotatakse:
· naturaalkilleriteks ehk loomulikud tapurakud,
· B-lümfotsüüdid: plasmarakud ja B-mälurakud (spetsiifilised antigeenide retseptorid). Nende funktsiooniks on antikehade tootmine, organismi tunginud seene, bakteri, viiruse hävitamiseks.
· T-lümfotsüüdid jaotatakse:
T-hävitajarakud vabastavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori.
T-abistajarakud vallandavad B-rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid.
T-pärssijarakud muudavad T- ja B- lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioone.
T-mälurakud jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aastateks.
Lümfotsüüdid osalevad humoraalse ja rakulise e tselluraalse immuunvastuse kujundamisel väga mitmesugustses interaktsioonides immuunsüsteemi teiste rakkude ja kudedega.
14. Monotsüüdid, nende funktsioon.
Monotsüüdid tsirkuleerivad veres 10−12, mõnedel andmetel ligi 40 tundi, siirdudes seejärel kudedesse ja muutudes koe makrofaagideks. Nende eluiga on mõnest kuust mõne aastani.
Monotsüütidel on palju funktsioone: fagotsütoos, antigeeni presentatsioon, tsütokiinide ja immuunmoduleerivate ainete süntees.
15. Granulotsüüdid, nende jaotus, iseloomustus ja funktsioon.
16. Leukopeenia. Leukotsütoos, selle kliiniline tähendus. Kuidas nimetatakse
lümfotsüütide arvu suurenemist, vähenemist?
17. Nimetage põletikku (ägedat, kroonilist) iseloomustavaid vererakkude muutusi,
kirjeldage nende diagnostilist väärtust.
18. Trombotsüüdid: iseloomustage neid, arenguskeem, funktsioon.
19. Uriini moodustumine: nimetage protsessid ja kirjeldage neid. Esmasuriin: hulk,
koostis. Lõplik uriin. Defineerige erituslävi. Tooge näiteid: glükoosi erituslävi........
Uriini tekkimisel eristatakse kolme protsessi ultrafiltratsioon, resorptsioon e tagasiimendumine, sekretsioon.
Ultrafiltratsioon . Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seintest ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustunud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad väljaarvatud valgud. Filtri läbivad molekulid, mille diameeter on väikesem kui 0,01 μm ja molekulkaal alla 70000. Tekkinud valguvaba vereplasmaga sarnast
ultrafiltraati nimetatakse esmasuriiniks. Ööpäevas läbib neerusid ca 1440 l verd, sellest on
~790 l vereplasmat, millest läbi filtri läheb umbes 1/5.
Esmasuriini moodustub ööpäevas ~160 l. Vereplasma, mida on üldse 2,7−2,8 liitrit läbib neerupäsmakeste filtrit 24 tunni jooksul rohkem kui 50 korda e ligikaudu iga poole tunni jooksul üks kord.
Resorptsioon e tagasiimendumine .
Esmasest uriinist imenduvad verre tagasi kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest. 80% veest imendub tagasi neerutorukeste algosas, enne Henle lingu ülenevat säärt s.o obligatoorne tagasiimendumine. Ülejäänud vesi imendub tagasi kogumistorukestes s.o fakultatiivne resorptsioon. Henle lingu alanev säär
ei lase läbi Na+, laseb läbi vett, ülenev osa resorbeerib aktiivselt tagasi Na+. Esmasuriinist
imendub täielikult tagasi glükoos, aminohapped, suurem osa organismile vajalikke mineraalaineid - Na+, K+, Ca++ − juba proksimaalses vääntorukeses. Kui ületatakse täielikult
tagasiimenduvate ainete teatud kontsentratsioon vereplasmas e erituslävi, siis ilmuvad need
uriini.
Sekretsioon. Mõningad ained nagu kreatiniin, ammoniaak, mitmed ravimid jt viiakse otse
läbi neerutorukeste epiteeli, sellist ainete eritumist neerude kaudu nimetatakse sekretsiooniks.