Soole mahtu suurendavad ained
Osmootse toimega lahtistid- hoiavad vedelikku kinni.
laktuloos DUPHALAC
makrogool FORLAX
Klistiiriks kasutatavad ained
MICROLAX
14. Soole motoorikat pärssiv ravim ja selle vastunäidustused
Loperamiid LOPERAMIDS, IMODIUM
Vastunäidustus:
ülitundlikkus loperamiidi või tema mõne koostisosa suhtes
- kui tuleb vältida sooleperistaltika aeglustumist, eriti kõhupuhituse tekkimisel,
-äge soolepõletik nagu haavandiline koliit või või antibiootikumide kasutamise tagajärjel tekkinud pseudomembranoosne koliit,
- äge düsenteeria (loperamiidi ei tohi kasutada ainuravimina).
Loperamiid on käsimüügiravimina vastunäidustatud alla 12-aastastele lastele.
Kui tuleb vältida soole peristaltika aeglustumist. nt raske neeru-maksapuudlikkus.
Vedelikupuuduse korral.
Soolepõletike vastased ained
Aminosalitsüülhape ja sellesarnased preparaadid
sulfasalasiin SALAZOPYRIN EN
mesalasiin SALOFALK 250 tablets, PENTASA
Kõhulahtisusevastased mikroorganismid
Saccharomyces boulardii ENTEROL 250
Teised kõhulahtisusevastased ained
diosmektiid SMECTA
15.Neerude osa farmakokineetikas
Neerud on peamiseks erituselundiks. Eritumise käigus viiakse organismist välja valkude ainevahetuse produktid (kusiaine, kusihape, kreatiniin) ja organismi viidud ained (nt ravimid).
1) Neeruhaigused võivad mõjutada ravimite imendumist seedetraktist (tursed)
2) Seoses valgusisalduse muutusega neeruhaiguste puhul võib ravimi toime suureneda
3) Neerupuudulikkuse puhul ravimite poolväärtusaeg võib pikeneda
4) Teatud olukordades võib pärssuda ravimite kui kehavõõraste ainete aktiivne sekretsioon ja nende mõju suureneda
5) Neerudel on oluline roll ravimite tagasi reabsorbeerumisel (neerutorukestest) vereringesse
Ravimite (eriti peamiselt neerude kaudu erituvate) toimel on suur osa neerude seisundil ja eraldi käsitletakse ravimite manustamist neeruhaigetel.
Oluline näit on neerude puhastumus e kliirens - vereplasma hulk, mida neerud on suutelised 1 minuti jooksul täielikult vabastama mingist ainest
16.Diureetikumide jaotus, näited, toime vere elektrolüütide (K, Na) tasemele, kasutusala, ohud kasutamisel.
I TIASIIDID JA TIASIIDISARNASED DIUREETIKUMID (hüdrokloortiasiid, indapamiid)
Toimemehhanism põhineb Na ja Cl transporteri inhibeerimisel nefronite diastaalsetes tuubulites, mille tulemusel suureneb vee, Na ja K eritumine. Vähenevad veremaht ja südame minutimaht, mis omakorda aktiveerivad sümpaatilise närvisüsteemi.
Tiasiidid on kõige enam kasutatavad ja hästi talutavad diureetikuid hüpertensiooni ravis. Tiasiidid on olnud kõrgvererõhktõve ravi nurgakiviks.
Kõrvaltoimed:
Hüponatreemia- tekib naatriumi suurenenud eritumisest uriiniga
Hüpokaleem- tekib kaaliumi suurenenud eritumisest uriiniga
Hüperurikeemia- tekib kusihape suurenenud reabsorptsioonist- risk podagra tekeks
Hüperglükeemia
Hüperkaltseemia
Lipiidide ainevahetuse haired
II LINGUDIUREETIKUMID (furasemiid, torasemiid)
Toimemehhanism põhineb naatriumi, kaaliumi ja kloori sümporteri inhibitsioonil. Suureneb nende eritumine. Naatriumi suurenenud eritumine tingib suurenenud uriinierituse.
Kõrvaltoimed:
Ototoksilisus, mis võib tekkida kasutades lingudiureetikume koos aminoglükosiididega.
III KAALIUMI SÄÄSTVAD DIUREETIKUMID (spironolaktoon, triamtereen, amiloriid)
Spironolaktoon sarnaneb keemiliselt struktuurilt aldosterooniga ning konkureerib kohale retseptoris, blokeerides aldosterooni toime nefroni distaalsetes tuubulites, mille tulemusel tekib mõõdukas Na+ eritumine ja K+ retentsioon.
Kõrvaltoimed:
Hüperkaleemia, hüponatreemia, günekomastia, mastodüünia, menstruaaltsüklihäired.
IV KOMBINATSIOONID
1. Moduretic
(hüdroklorotiasiid + amiloriid)
17. Aju-, kopsuturse ja hüpertensiivse kriisi korral kasutatav diureetikum, manustamisviis?
Lingudiureetikum (torasemid, furosemiid) intravenoostelt või suukaudselt
Vererõhu alandamine raskeinhibiitoritega
Furosemiidi võib manustada 2 korda päevas, kuid mitte sagedamini kui 6–8 tunni järel, sest neerud on pärast efektiivset doosi teatud ajavahemikus refraktaarsed.
Hormoonpreparaadid kopsuturse korral (pretnisanool). Aitavad vedelikku hoida vereringes.
Ajuturse korral MANNITOOL. Suu kaudu. Intravenoosselt. Spreina keele alla. 1 mg.
18. Mittesteroidsete põletikuvastatse ravimite jaotus, näited, põhitoimed ja kõrvatoimed, nn. vanema ja uuema põlvkonna võrdlus läbi toime ja kõrvaltoime.
NSAID.
Vanad: Diklofenak
Uutel vähem limaskestale mõjuvaid kõrvaltoimeid: koksiidid. nt arkoksia.
Kõrvaltoime: Ärritavad limaskesta, limabarjäär jääb väiksemaks tekib valu , verehüübivuse mõjutamine,
Põhitoimed: Põletiku mediaatorite blokeerimine
NSAID
Ärritavad limaskesta
Vere hüübivusu mõjutamine
Vanad: KOKS 1 ja KOKS 2
Uued: blokeerivad põletiku mediaatoreid ja tekib vähem kõrvaltoimeid
19. Süsteemseks kasutamiseks mõeldud glükokortikoidide näited ja põhilised kõrvaltoimed
Näited:
Glükokortikoidid, mida toodetakse neerupealistekoortes.
Allergiline reaktsiooni ravis.
Autoimmuunsete haiguste ravis nt reuma, artriit, luupus,
Neerupealisepuudulikkus nt šokis inimestel, ja süsteemselt hormoonravimite kasutajal.
Kõrvaltoime: Kõrge hormoonitase ja veresuhkru tõus, verehüübivushäireid, maol haavandid.
Glükokortikoidid – toodetatekse neerupealise koortes
beklometasoon BECOTIDE MDI, -DISC
allergiline reaktsioon - budesoniid PULMICORT TH, MDI, lahus nebuliseerimiseks
flutikasoon FLIXOTIDE MDI, DISCUS
mometasoon ASMANEX TWISTHALER
autoimmuunsete haiguste raviks reuma puhul
neerupealise puudulikkusega(hormoonpreparaatide kasutajatel ja šokist)
Kõrvaltoimed:
· immuunpuudulikkus
· hüperglükeemia
· Verehüübivushäireid
· Seedetrakti veritsus
· maohaavandid
· insuliini resistentsus
20. Diureetikumide kasutamine südameveresoonkonna haiguste puhul (haiguste grupid).
Kõrgvererõhu tõve puhul.
Kaaliumisäästvad diureetikumid. Kroonilise südamepuudulikkuse puhul.
Kopsuturse.
Isoleeritud süstoolse hüpertensiooni puhul
Ül. Viia üleliigne vedelik välja.
21. Beeta-blokaatorite kasutamine südameveresoonkonna haiguste puhul (haiguste grupid).
Stenokardia, tahhüarütmia, südameinfarkti. Kaitsevad südamelihast.
Ei kasutata astma ja KOKi puhul.
22. Beeta-blokaatorite jaotus, esindajad ja nende toimed ning kõrvatoimed vastavalt jaotusele
Lihtsalt beeta-blokaatorid: propranolool.
Kardioselektiivsed: metapronool.
Üledoseerimise puhul võivad tekkida: bradükardia ehk aeglane pulss, blokaatorid ehk totaalne blokk siinussõlme ja AV-sõlme vahel.
1. Kardioselektiivsed beeta-1-blokaatorid (atenolool, metoprolool, nebivolool) toime peamiselt beeta-1-adrenoretseptoritesse (kõrvaltoimeid hingamisteede poolt vähem)- Betaloc
2. Mittekardioselektiivsed beetablokaatorid (propranolool), toime nii beeta-1 kui 2-adrenoretseptoritesse