Millest sõltub isheemia lõpe?
♦ Tekkimise kiirusest,
♦ kudede tundlikkusest hapniku vaeguse suhtes,
♦ kuivõrd arter on ahenenud,
♦ kollateraalse vereringe seisundist ja olemasolust
Lõpe:
*düstroofia
*hüpotroofia
*atroofia
*nekroos (infarkt- kahjustused veresoonte varustusalas)
Arteriaalne infarkt (angiospasm, obstruktsioon, kompressioon)
Venoosne infarkt (venoosse hüpereemia tüsistus)
Angiospasm- veresoonte ahenemine
Vasospasm- reflektoorne rebenenud veresoonte ahenemine, soonte ahenemine
Arteriit- arterite põletik
Soone valendik- soone õõs
Stenoos e kitsestumine- sidekoestumine põhjustab veresoone kitsenemist
Ahenemine-kitsenemine
INFARKT
Tekkepõhjus: arteriaalse juurdevoolu või venoosse äravoolu takistusest tingitud isheemia (tromb, embol, veresoonte tugev stenoos(kitsenemine), kestev arteri spasm.
Mõiste: koekärbus ehk nekroosi kolle, mis tekkib elundis verevarustuse lakkamisest arteri sulguse tagajärjel või ka venoosse äravoolu takistusel
Millest sõltub infarkti kuju?
Infarkti kuju sõltub elundi veresoonte kulgemisest elundis.
Mikroinfarkt- kogu elundi kärbus
Makroinfarkt-
Punane infarkt- hemorraagiline (mustjapunane kolle, verega läbiimbunud kopsus, sooles, ajus)
Valge infarkt- isheemiline(südames, neerudes, põrnas, platsents tihke, ajus hallikaskollane)
Millest sõltub lõpe?
Lokalisatsioonist ja mõõtmetest, tekkekiirusest, abi saamisest, ravist, terviseseisundist, eluviisist
LÕPE:
*infarktikolle asendub sidekoega ja tekkib arm
*veeldumine(tsüst ajus)
*mädapõletik
*organismi surm
TROMBOOS
Mõiste: veresoonte topistumine kohapeal mitteadekvaatse verehüübimise tagajärjel tekkinud valendikusisese hüübe ehk trombiga
Virchowi triaad:
*soonte endoteeli kahjustus- tekib soonepõletike puhul, endokardiidi korral, hüpertoonitõve korral, trauma puhul seina terviklikkus häiritud
*verevoolu häired- tekivad nii põletikulise koe kahjustusest kui steroskleroosi puhul, samuti verevoolu aeglustumisest ja seisakust ehk staasist, vähene liikumine, šokk, perifeerne isheemia
*hüperkoagulatsioon- kaasasündinud geenidefektis, omandatud antikehad, peale sünnitust, operatsioone, traumat, verekaotust, pahaloomuliste kasvajate puhuö
*Punane tromb- fibriinist ja punalibledest koosnev, ´punast värvi, kiiresti moodustuv
*Valge tromb-aeglaselt moodustuv koosneb fibriinist, leukotsüütidest ja trombotsüütidest, hallika värvusega
*Segatromb-vahelduvad valged ja punased alad
Trombi lõpe:
*üldine surm
*isheemi ja infarkt
*lahti murduda ja muutuda emboliks
*pehmestuda , veeldub ja imendub
*asendub kiudsidekoega
*kasvamine, progresseerumine
*veresoonte topistus
Mis patoloogia, kui tromb arteris, veenis?
Tromboos?
EMBOOLIA
Mõiste: veresoonte topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjaliga ehk emboliga.
Liigid:
*trombemboolia- enamasti lähtub alajäseme veenilaiendite tromboosist, kõige ohtlikum kopsuarteris-äkksurm
*rasvembooli- pikkade toruluude murdude korral, maksa, pankrease vigastuse korral
*õhkemboolia- operatsioonide komplikatsioonina, vereülekannetel, õhk satub
*gaasemboolia- tuukrihaiguse korral,
*septiline- nakkushaiguse ja sepsise korral
*rakkemboolia- kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesed aterosklerootiliste naastude piirkonnas
*amnionivedeliku emboolia- sünnituse, abordi korral või emakaveenidesse satuvad aminovedeliku koostisosad- looteepiteel, karvakesed, mekoonium
*võõrkeha emboolia-
Emboli liikumine:
Tavaliselt alajäsemetest kopsude poole
*sääre trombofeliidi, emakaveeni sattunud aminovedeliku embol läbivad südame parema koja ja satuvad kopsuarterisse.
*südame vasakust poolest müokardi infarkti või endokardiidi puhul aordi vahendusel ajju, põrna, neeru, seedetrakti jt. elunditesse.
*retrokraadne-tromb raske, liigub tagurpidi.
VEREJOOKS
Hematoom-verejooks kudedess
Tekkepõhjused:
*rebenemisi- veresoonte rebend mehhanilise trauma või vigastuse korral
*näkitsemisi- soone seina terviklikkuse katkemine kasvalise protsessi, haavandi või mädapõletiku tagajärjel
*läbipääsemisi- veresoonte läbilaskvuse tõus
Nimetused: lk 33
Meleena-veriroe-veresisaldus roojas
hematoom-verimuhk ehk suur piirdunud erekogum kudedes
hemotooraks-verirind-verekogum pleuraõõnes
Liigid:
*väline verejooks- veri voolab väliskeskkonnas
*sisemine- kehaõõntes või õõneselundites
*verevalum- kudedes
Lõpe:
*väikesed verehüübed võivad täielikult resorbeeruda
*verevalum võib granulatsioonikoe vohamisel sidekoestuda, ümbritsetud saada sidekoelise kapsliga, asenduda tsüstiga, tekkida abstsess infetseerimise korral
*verejooks suletakse, massiivsed kiired verejooksud viivad šokini hüübimishäirete tekkel ja võivad surmaga lõppeda
Hüperhüdratatsioon ehk turse ehk ödeem ehk paistetus on koevedeliku hulga liigne suurenemine organismis ja elundites.
Dehüdratatsioon e eksikoos-EX
TURSE
Elund või kehaosa suureneb ja kahvatud (tursevedelik surub veresooned kokku). Nahaaluse turse korral jäävad vajutamisel lohud.
Turse tekib:
♦ kapillaaride hüdrostaatiline rõhk tuleneb südamepulsatsioonist, naatriumi ja
♦ veresoonte permeaablus reguleerib koevedeliku hulka ja koostist
♦ osa koevedelikku ja valke suunatakse lümfisoone kaudu tagasi vereringesse
♦
Turse liigid
http://biomedicum.ut.ee/arpa/pa/kehakultuur/loengumaterjale/KKT/VERERINGEH.html