Eesti Pank Tööturu ülevaade
Vaadates Töötukassa vakantse, võib kindlalt järeldusi teha, mis valdkondades on tööjõudu vaja. Töötukassa on jaganud vakantse kümnesse valdkonda:
1) Relvajõud (0)
2) Kõrgemad ametnikud ja juhid (263)
3) Tippspetsialistid (742)
4) Keskastme spetsialistid ja tehnikud (1006)
5) Kontoritöötajad ja ametnikud (1336)
6) Teenindus- ja müügitöötajad (3806)
7) Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised (155)
8) Oskus- ja käsitöölised (2681)
9) Seadme- ja masinaoperaatorid (2433)
10) Lihttöölised (3129)
Vakantside arvust, mis on iga valdkonna järel sulgudes, võib märgata, et kõige rohkem tahetakse lihttöölisi, Teenindus- ja müügitootjaid ja ka oskus- ja käsitöölisi.
Töötukassa tööjõuvajaduse uuringu andmetel tuleb välja, et kõige sagedamini soovitakse
spetsialiste palgata haridusvaldkonnas, tervishoiu, kutse-teadus ja tehnikategevuse valdkonnas. Põllumajanduses, transpordi sektoris, veevarustuses ning majutuse-toitlustuse valdkondades vajatakse aga rohkem lihttöölisi. Juhte soovitakse palgata mitmetesse valdkondadesse, kuid kõige sagedamini kaubanduse, majutuse-toitlustuse ning kutse- ja teadustegevuse valdkonda. Oskustööliste puhul soovitakse palgata sagedamini töötlevas tööstuses, kuid ka põllumajanduses, veonduses/laonduses ning majutuse-toitlustuse valdkonnas.
https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/Valistoojou%20vajaduse%20uuring%202011.pdf
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövajaduse prognoosis aastani 2017, mida teostati 2010aastal, on mainitud ka prognoosi haridustaseme lõikes. vaja. Prognoos viitab tänasest veidi suuremale vajadusele kutseharidusega töötajate järele, kuid sõltuvalt harust on tulemused üsna erinevad. Üldiselt võib siiski välja tuua kasvava vajaduse kõrgema haridustasemega töötajate järele.
Tulemuste tõlgendamisel tuleks arvestada ka sellega, et prognoosis pole arvesse võetud võimalikku nõudmiste kasvu hariduse osas ametialagrupi sees.
https://www.mkm.ee/sites/default/files/toojouvajaduse_prognoos_aastani_2017.pdf
4. SEADUSLIKUD NÕUDED
Tööjõu vähenemine ja vajalikkuse tõttu tahavad paljud ettevõtted tööjõudu sisse tuua kolmandatest riikidest, kes on valmis tööd madalama palgaga teha ning kellel on vajalikud oskused. Kuid seda pole lihtne teha, sest on mitmed seaduslikud piirangud, millega tuleks arvestada.
Euroopa Liidu kodaniku seadus ja Välismaalaste seadus reguleerivad alates 1. maist 2004 migratsiooniküsimusi. Euroopa Liidu kodaniku seadustega kehtestatakse Euroopa Liidu kodanike ja nende perekonnaliikmete Eestisse elama asumise ja siin elamise reeglid ning Välismaalaste seadusega reguleeritakse kolmandate riikide kodanike Eestisse sisenemist ja siin elamist.
Kõigepealt peaks arvestama seda, et Eestil on range piirarv, mis ei luba liiga palju tööjõudu sisse tuua. Näiteks 2014. aasta sisserände piirarvu ajaline jaotus aasta piires on 01.01.2014–30.06.2014 on piirmäär 498 elamisluba ja 01.07.2014–31.12.2014 on piirmäär 498 elamisluba.
seadused